24. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olulist uues pärimisseaduses

Ligi aasta on olnud jõus uus pärimisseadus, ent küsimusi tekitab see inimestes praegugi. Mis saab seaduse järgi ettevõtte osadest pärast osaniku surma?

Kõige olulisemaks muudatuseks uue seaduses jõustumisel on pärandvara vastuvõtusüsteemi asendamine nn. loobumissüsteemiga. Kui varasemalt läks pärandvara pärandajale üle üksnes juhul, kui pärija pärandvara vastu võttis (üldjuhul tehes vastava notariaalse avalduse), siis uue seaduse järgi on pärandi vastuvõtmine automaatne.

Kui pärija ei soovi pärida, siis peab ta pärandist  notariaalse avaldusega loobuma  kolme kuu jooksul hetkest, kui pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Seadusjärgsel pärimisel (kui puudub kehtiv testament v. pärimisleping) pärivad pärandaja vara tema abikaasa ja alanejad sugulased (lapsed). Alanejate sugulaste puudumisel abikaasa ja vanemad ja nende alanejad. Kindlasti ei tohi unustada, et abielu kestel soetatud ühisvara puhul on abikaasal  õigus poolele sellest varast, st. oma lahusvara osale ja pärimisele läheb vaid  pärandaja lahusvara osa. Uus seadus ei võimalda pärijal loobud pärandist  konkreetse isiku kasuks. Pärija loobumisel tulevad automaatselt pärima tema lapsed. Alaealiste laste loobumiseks on aga vaja eestkosteasutuse nõusolek, mille saamine on küllaltki problemaatiline. Testamendiga saab pärandaja alati ka oma viimast tahet teisiti väljendada.  Kuigi  uus seadus võimaldab endiselt teha lihtkirjalikke testamente (kehtivad kuni 6 kuud) siis juhul, kui pärandajal on ulatuslikumad soovid seoses oma vara pärandamisega, siis maksaks eelnevalt kindlasti advokaadi või notariga nõu pidada, et välistada hilisemaid vaidlusi. Praktikas on palju probleeme tekitanud kirjalikes testamentides nimetatud  annakud. Nimetades testamendis konkreetsele varalisele hüvele saaja loetakse sellist hüve annakuks. Annaku saajal on nõudeõigus pärija vastu, et viimane annakuna määratud hüve või asja  välja annaks. Annaku täitmine saab toimuda aga alles pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja annaku mittetäitmisel tuleb  pöörduda pärija vastu kohtusse.Jõustunud  PärS annab seniselt suuremad õigused testamenditäitjale, sh. võib testamenditäitja, kelleks võib olla ka pärandaja advokaat, olla suureks abiks  pärandvara jagamisel jm. testamendis toodud  tahteavalduste elluviimisel. Uue seaduse kohaselt selgitatakse pärimismenetluses välja pärijate ringi ja nende osade suurus. Kuni pärandvara jagamiseni on kõigil pärijatel vara käsutusõigus vaid ühiselt. Et iga pärija saaks õigused konkreetsele asjale või selle osale pärandvarast, tuleb pärandvara pärijate kokkuleppega  jagada. Kui pärandaja soovib välistada pärijate vaidlusi pärandvara jagamisel, siis saab jagamisega seotud tahteavaldused, kohustused testamenditäitjale testamendis   kirja panna.  

Palju probleeme on praktikas tõusetunud  osade pärimisel. Ebatavalised ei ole olukorrad, kui osanikud ei kaalu eelnevat läbi, mis saab osalusest nendele kuuluvas äriühingust  pärast osaniku surma. ÄS sätestab mõned võimalused osa pärimisel, milliseid iga osanik võiks silmas pidada.

Kuna osaühing on nö. kitsamale ringile suunatud äriühing, siis ÄS  näeb ette  võimaluse, et põhikirjas võib sätestada, et osaniku surma korral ei lähe osa pärijatele üle, vaid pärijad saavad hüvitise. Sellisel juhul tuleks aga kindlasti põhikirjas ette näha, millise hüvitise, sh. kuidas hüvitise suurus määratakse  ja millal pärijad osaluse eest saavad.

Pärijate õiguste tagamiseks on hüvitise maksmisega seonduvad kohustused võimalik testamendiga panna ka testamenditäitjale. Kui osanik soovib, et tema osaluse pärivad tema mitu pärijat, siis peab arvestama asjaoluga, et pärandvaraks oleva osa tuleb pärijate vahel hiljem jagada. 

ÄS sätestab võimaluse, et põhikirjas võib ette näha, et osa jagamisel pärijate vahel ei ole nõutav teiste osanike nõusolek. Kui põhikiri sellist regulatsiooni ette ei näe, siis on osa jagamiseks pärijate vahel vajalik  taotleda ka teiste osanike nõusolek, mille saamine  vastuseisu korral võib osutuda problemaatiliseks.

 

.

Autor: Lemmi Kann, Marika Jaanson

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700