Autor: Lemmi Kann • 17. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

RP: käibemaksukohustuslaseks registreerimine ja sellega kaasnevad väärarusaamad  

Millal, miks ja kuidas registreeruda käibemaksukohuslaseks ja milliseid vigu seejuures tavaliselt tehakse, sellest kirjutas ajakirjas RP Rimess OÜ maksunõustaja Kaja Tamm.

Sageli arvatakse, et käibemaksukohustuslaseks registreerimine on nii tühine asi, et ei vääri käsitlemist. Esita avaldus, oota kolm tööpäeva ja oledki käibemaksukohustuslane. Tegelikkuses on aga mitmeid nüansse, mille mitteteadmine võib ettevõtja registreerimisplaani täiesti põhjendamatult nurjata.

Eesti ettevõtja ja ettevõtlusega tegelev välisriigi isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, on kohustatud registreerima käibemaksukohustuslaseks, kui maksustatav käive ületab 250 000 krooni.

Nimetatud käibe hulka ei arvestata põhivara võõrandamist ja registreerimise kohustust ei teki, kui kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatav käive, v.a kauba ühendusesisene käive.

Registreerimine kui õigus

Ettevõtjal on õigus registrisse saada ka enne kohustuse tekkimist.  Registreerimise eeldus on, et ettevõtja tegeleb Eestis ettevõtlusega või alustab ettevõtlust Eestis.  

On olnud juhuseid, kui maksu- ja tolliameti teenindusbüroosse avaldust viima minnes seda vastu ei võetud või palus ametnik avalduse tagasi võtta selgitusega, et käivet ju veel ei ole või see pole ületanud 250 000 krooni. Kahjuks on ettevõtjaid, kes ametniku otsust kuulda võtavad, sest nad ei tea oma õigusi. 

PEA MEELES!

Kui olete kindel, et soovite olla käibemaksukohustuslane, ärge võtke avaldust tagasi suulise palve alusel.

Kui maksuhaldur soovib ettevõtjat mitte registreerida, peab ta selleks tegema kirjaliku otsuse, kus peab tooma põhjenduse, miks ettevõtjat registrisse ei kantud. Otsust on võimalik vaidlustada  ja ettevõtja kasuks lõppenud vaidluse korral kantakse ta registrisse sellest kuupäevast, mis esmasel avaldusel näidatud.Kui võtate avalduse tagasi suulise palve alusel ehk vabatahtlikult, ei ole võimalik ametniku tegevust vaidlustada.

Mittekäibemaksukohustuslasel ei ole õigust makstud sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida ja teie kulud suurenevad makstud sisendkäibemaksu võrra.

Mida peab avalduse esitamisel teadma?  Käibemaksukohustuslaseks registreerimisel tuleb arvestada, et maksuhalduri ülesanne ei ole hinnata ettevõtja oskusi ja toote kvaliteeti ning nimetatud näitajad ei ole ega saa olla  seotud käibemaksukohustuslaseks registreerimisega. Nagu öeldud, on registreerimise eeldus ettevõtlusega tegelemine või sellega alustamine Eestis.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine annab õiguse ostetud kaupade ja teenuste ostmisel tasutud sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida.

Siin peaks ettevõtja arvestama, et sisendkäibemaksu suurus sõltub sellest, kui palju ja missuguse käibe tarbeks ostetakse kaupa ja teenust ning kas see sisaldab ka käibemaksu.   Kui müüdava kauba või teenuse käive ei nõua suuri investeeringuid või need investeeringud ei sisalda olulises mahus sisseostetava kauba või teenuse hulgas müüjale tasutud käibemaksu ning püsikuludeks jäävad palgakulud, ei ole enamasti mõistlik kohe tegevuse alguses käibemaksukohustuslaseks registreerida ja võib oodata registreerimise kohustuse tekkimiseni.

Kui tekib nullprotsendilise maksumääraga maksustatav käive

Kui ettevõtja kogu käive on maksustatav nullprotsendilise maksumääraga ja ta ei tegele kauba või teenuse müügiga ühenduse sees, ei ole ettevõttel käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust. Kuid endiselt on tal õigus ettevõtluse alustamisel Eestis ennast registreerida.

Piiratud käibemaksukohustuslane

Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane on ettevõtja, kes ostab välisriigi isikult teenust, mis on loetletud käibemaksuseaduse § 110 lg 2 punktides 1–11 ja 14–16. Piiratud käibemaksukohustuslasel on maksu maksmise kohustus, kuid pole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Seega tuleb arvestada, et kõik ettevõtlusega tegelevad isikud, kes ei ole käibemaksukohustuslased, aga ostavad väljastpoolt Eestit näiteks konsultatsiooni, raamatupidamise, reklaami- või tööjõuteenust vms, on kohustatud maksma ostetud teenuse maksumuselt käibemaksu.

Käibemaksuregistrist kustutamine

Maksuhalduril on õigus ettevõtja registrist kustutada järgmistel tingimustel:1) ettevõtja ei ole esitanud käibedeklaratsioone kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta;2) maksumaksja ei tegele Eestis ettevõtlusega.

Ettevõtja peab teadma, mis on tema kohustused ja oleks hea, kui teatakse ka õigusi. Mõlemal korral võib mitteteadmine tuua kaasa rahalise kulu.  

Loe pikemalt ajakirja RP novembrinumbrist. Ajakirja RP saab tellida SIIN.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700