9. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käibemaksuseaduse kavandatud muudatused peagi seaduseks saamas

Käibemaksuseaduse muudatuste eelnõu on jõudsalt edasi liikunud ja võetakse eeldatavalt novembri alguses Riigikogus ka vastu. Suur osa muudatustest jõustuksid juba jaanuarist 2010, mistõttu on õige aeg nendest veelkord juttu teha, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- jaõigusosakonna juhataja Mait Palts.

Eriti tasub muudatustega tutvuda neil ettevõtjatel, kes osutavad Eestis teenuseid teiste liikmesriikide ettevõtjatele, sest teenuste maksustamine EL siseturul muutub mõneti sarnaseks kaupade maksustamisega.

Teenuse käibe tekkimise koha määratlus muutub

Kui praegu osutab Eestis registreeritud maksukohustuslane siin teenust teise riigi isikule, siis enamikel juhtudel on käibe tekkimise kohaks ka Eesti — ehk lähtutakse teenuse osutamise kohast ja käibemaks on 20%. Kehtiva seaduse kohaselt on teenuse osutamise koha määramise põhireegel, et teenuse osutamise koht on teenuse osutaja asukoht.Eelnõu järgi saab teenuste puhul põhireegliks see, et käive tekib maksukohustuslasest saaja (sh ühendusevälise riigi ettevõtja) asukohas ehk maksukohustuslaste vaheliste piiriüleste tehingute puhul rakendatakse alati pöördmaksustamist.Praegu on see tuttav kaupade müügiga tegelevatele isikutele, kui müüakse teise EL liikmesriigi maksukohustuslasele ja kaup viiakse Eestist välja.Pöördmaksustamise korral esitab teenuse osutaja arve 0%lise maksumääraga ning maksukohustus tekib teenuse saajal. Teenuse osutaja asukohast sõltuvalt (nii nagu praegu) maksustatakse edaspidigi mittemaksukohustuslasele osuta tavad teenused. Samuti jäävad kehtima mõned suures osas olemas olevatelkriteeriumidel põhinevad erandid, mis järgivad tarbimiskohajärgse maksustamisepõhimõtet (kinnisasjaga seotud teenused, kultuuriteenused, toitlustusteenused) ja mis maksustatakse alati teenuse osutamise kohas.

Muudatused maksustamisel Lühiajaline transpordivahendi rent (üldjuhul kuni 30 päeva, laevade puhul kuni 90 päeva) maksustatakse transpordivahendi kliendile üleandmise kohas. Pikaajaline rent maksustatakse üldreegli kohaselt ehk kui teenuse saajaks on maksukohustuslane, siis saaja asukoha järgi, ja kui teenuse saajaks on mittemaksukohustuslane, siis teenuse osutaja asukoha järgi. Kehtiva Muudatus puudutab enim teenuse osutamist ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelevale isikule. Teenused maksustatakse üld reegli kohaselt. Käibe tekkimise koht on teenuse saaja ettevõtte asukoht ehk ühenduse - välise riigi ette võtlusega tegeleva isiku asukoht ning teenus maksustatakse 0%lise määraga. Töö vallasasjaga maksustatakse muudatuse kohaselt üldreegli järgi ehk teise liikmesriigi maksukohustuslasele ja ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelevale isikule teenuse osutamine on maksustatud 0%lise määraga ning kohaldub jällegi eelmainitud pöördmaksustamine (maksu arvestab Teenuse osutamise koha üldreegli muudatus puudutab ka seaduses nimetamata teenuste osutamise kohta, mis määratakse üldreegli alusel ehk teenuse saajast lähtuvalt. Kui teenus osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele ja kehtivas seaduses ei ole sätestatud sellele teenusele pöördmaksustamist, siis teenusmaksustatakse praegu 20%lise määraga, kuid alates järgmisest aastast 0%lise määraga. Näiteks puudutaks muudatus konsultatsiooniteenuseid.

Muudatused maksustamisel võrreldes kehtiva seadusega puudutavad enim transpordivahendite rendi, teatud juhtudel kaubaveoteenuse ja sellega seotud kõrvalteenuste maksustamist ning vallasasja töötlemisega seotud teenuste maksustamist samuti n-ö muid teenuseid, mida seadus otsesõnu ei maini, kuid mida osutatakse teise riigi maksukohustuslastele. Muudatused tulenevad käibe tekkimise koha määramise üldpõhimõtte muutumisest.Transpordivahendi rent.

seaduse kohaselt maksustatakse transpordivahendi rent igal juhul teenuse osutaja asukoha järgi ehk Eestis. Seega välisriigi ettevõtjale osutatav pikaajalinerenditeenus maksustatakse 20%lise määra asemel 0%lise määraga. Rakendub pöördmaksustamine ja maksukohustus lasub sellisel juhul välisriigi ettevõtjal oma asukohariigis.Kaubaveoteenuse ja sellega seotud kõrvalteenuse osutamine, sh teenuse osutamine Eestis.

Kehtiva seaduse kohaselt sõltub kauba veoteenuse ja kõrvalteenuse maksustamine ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelevale isikule veoteenuse ja kõrvalteenuse osutamise kohast.Näiteks kui veoteenus osutatakse täies ulatuses Eestis või kaup veetakse Eestist teise liikmesriiki, siis praegu maksustatakse teenus Eestis 20%- lise määraga. Tulevikus sõltuks maksustamine (0% või 20%) sellest, kus on teenuse saajaasukoht.Töö vallasasjaga.

teenuse saaja). Kehtiva seaduse kohaselt maksustatakse 0%lise määraga teenus üksnes juhul, kui vallasasi toimetetakse pärast sellega seotud töö osutamist(teenuse osutamist) uuesti Eestist välja.Muud teenused.

Oluline on siinkohal meeles pidada, et nendel juhtudel, kui teenust osutatakse, kust on võimalik teiste liikmes riikide käibemaksukohustuslaste numbrit ja registreeritust hõlpsasti kontrollida.

teises liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud isikule ja soovitakse rakendada maksumäärana 0%list määra, on vajalik kindlasti teada ja fikseeridaarvel ka teenuse saaja käibemaksukohustuslaste registri number ehk nn VAT number. Kaupade ühendusesisese müügiga tegelejatele on need protseduurid juba mitmeid aastaid tuttavad. Teenuse osutajatel tasub aga uutes olukordadesotsida üles Maksu- ja Tolliameti kodulehekülg www.emta.ee

Seoses n-ö ühendusesiseste teenuste osutamisega rakendub alates aastast 2010 ka kohustus kajastada ühendusesisese käibe aruandel lisaks kaupade ühendusesisesele käibele ka teenuste ühendusesisene käive, kui teenus osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele, kellel tekib selle teenuse saamisel maksukohustus. Jällegi on see tuttav juba praegu kaupu ühenduse -siseselt müüvatele ettevõtjatele.Lisaks muudetakse alates aastast 2011 aruande esitamise sagedust.Kuni 31.12.2010 esitatakse aruanne kvartali kohta. Alates aastast 2011 tuleb esitada aruanne kord kuus. Sagedasem aruande esitamine ei ole oma olemuselt kindlasti positiivne muutus arvestades maksukohustuslase halduskoormust.Paraku on sagedam esitamine aga oluline aspekt maksupettustega võitlemisel, mistõttu ka eelnõu koostajad kindlalt muudatuse vajaduses veendunud on.Käibemaksutagastusega müügi piirmäära langetamine

Muudatus, mida oleme ka toetanud, puudutab käibemaksutagastusega müügi piirmäära langetamist. 2011. aasta 31. detsembrini muudetakse ajutiselt käibemaksutagastusega müügi piirmäära, vähendades seda seniselt 2000lt kroonilt 600le kroonile, mis on võrreldav naaberriikides rakendatava summaga.Vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 147 on käibemaksutagastusegamüügi piirmääraks kehtestatud üldjuhul 175 eurot (2738 krooni). Samas lubatakse, et liikmesriigid võivad vajadusel ka sellest madalama piirmäära kehtestada.Seda teed on eelnõu kohaselt ka mindud. Madalam piirmäär peaks eelduslikult suurendama Eestit külastavate välisturistide arvu ja mõjutama soodsalt Eesti turismimajandust. Olenevalt piirmäära vähendamisest tulenevast mõjust planeeritakse kahe aasta jooksul teha otsus piirmäära alalise vähendamisekohta alates aastast 2012.

Artikkel ilmus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.

 

 

Autor: Lemmi Kann, Mait Palts

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700