6. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

MTA siduvate eelotsuste praktika: laenu tagatise üleandmine laenuandja omandisse

4. novembril 2008 andis MTA siduva eelotsuse maksustamise kohta, mis puudutab olukorda, kus laenu tagatiseks olev laenusaaja sõiduk vormistatakse laenuperioodiks laenuandja omandisse.

Taotlusest lähtuvalt plaanib taotleja, kelle põhitegevuseks on lühiajaliste laenude andmine, muuta oma senist praktikat, kus laenu tagatiseks olevatele sõiduautodele seati registerpant, ja hakata vormistama sõidukeid laenuperioodiks enda omandisse.

 Taotleja hinnangul tal pärast laenuperioodi lõppemist ja sõiduki võõrandamist laenusaajale käibemaksu tasumise kohustust ei teki, kuna tema hinnangul ei ole tegemist võõrandamisega käibemaksuseaduse (KMS) tähenduses. KMS § 4 lõike 1 kohaselt on käive muu hulgas kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Võõrandamise mõiste KMS tähenduses on toodud sama seaduse § 2 lõikes 5, mille kohaselt võõrandamiseks loetakse kauba valduse üleandmist koos kauba juhusliku hävimise riisikoga ja õigusega kasutada kaupa ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna, sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest. MTA taotleja antud hinnanguga ei nõustunud ja leidis, et kõnesoleval juhul on oluline eristada kolme tehingut, mille maksuõiguslikud tagajärjed on erinevad. Esimeseks tehinguks on laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitav sõiduki ostu-müügileping, mille tulemusena sõiduki omandiõigus läheb laenusaajalt üle laenuandjale. Selle tehingu puhul ei ole tegemist võõrandamisega KMS tähenduses (sõiduki võõrandajaks on füüsiline isik), küll aga võõrandamisega võlaõiguslikus tähenduses. Teiseks tehinguks on nüüd juba laenuandjale kuuluva sõiduki rendile andmine laenusaajale, kus laenuandjal/rendileandjal tekib maksustatav käive KMS § 4 lg 1 punkti 1 tähenduses. Kolmandaks tehinguks on laenuandjale kuuluva sõiduki võõrandamine laenusaajale pärast laenuperioodi lõppu ja tingimusel, et laenusaaja on oma lepingust tulenevad kohustused laenuandja ees täitnud. Vastasel juhul tekib laenuandjal õigus sõiduk võõrandada kolmandale isikule eesmärgiga rahuldada oma nõue laenusaaja vastu. Eeltoodust järeldub, et käive tekib nii sõiduki võõrandamisel laenusaajale kui mis tahes kolmandale isikule juhul, kui laenusaaja oma lepingulisi kohustusi ei täida. MTA ei nõustunud taotleja hinnanguga, nagu tekiks tal sõiduki võõrandamisel kolmandale isikule õigus rakendada käibemaksustamise erikorda tulenevalt KMS § 41 lõikest 2 ja seda põhjusel, et laenuandja oli sõiduki enne selle võõrandamist oma ettevõtluses kasutusele võtnud (rentinud). Nimetatud erikorra rakendamise üheks oluliseks tingimuseks on aga see, et kaup peab olema soetatud edasimüügi tarbeks ja kaupa ei võeta enne edasimüümist maksukohustuslase ettevõtluses kasutusele.

Kommentaar

EML arvates on majanduslikus mõttes tegemist laenutehinguga, mille puhul tavapärane pandiõigus on asendatud võlausaldaja jaoks turvalisema tagatisega. Käive majanduslikus mõttes tekib siis, kui laenu tagastamise tähtaeg on möödunud ja võlausaldaja ehk auto “omanik” võtab auto oma valdusse või võõrandab kolmandale isikule. Kusjuures Euroopa Kohtu praktika kohaselt on sellisel juhul ka KMS §-s 41 sätestatud erikord rakendatav (otsus C-280/04). MTA on jätnud tähelepanuta KMS § 2 lõikes 5 sisalduva klausli “sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest”. Omandi üleandmine valduse ja kasutamisõiguse üleandmiseta ei ole käibemaksuseaduse mõistes käive, sest “omanik” ei saa õigust omandatud kaupa oma majandustegevuses kasutada ega sellest tulu saada. Laenuandja majandustegevus seisneb laenu andmises, millest tekib maksuvaba intressikäive.

Olgu veel märgitud, et selle tõlgendusega õõnestas MTA (ilmselt tahtmatult) riigi tulubaasi, sest nagu märgitud, tekib laenuandjal maksuvaba käibe, kuid tagatise omandamise ja loovutamise “libakäivetest” tekiks laenuandjal soliidses suuruses maksustatav käive, ilmselt mitu korda suurem kui intressitulu. Selle tulemusena saab laenukontor sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse, mida tal muidu ei oleks. Võib-olla selles asja konks oligi. Igatahes peaks eelotsuse küsija maksuameti lahketele tädidele suure “aitäh” ütlema.

Artikkel ilmus EML ajakirjas MaksuMaksja nr 10, 2009 .

Autor: Lemmi Kann, Lasse Lehis, Martin Huberg

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700