Autor: Lemmi Kann • 5. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sõidupäevikust ja autohüvitisega seotud erisoodustuse kitsaskohtadest

Dokumenteeri, dokumenteeri ja veel kord dokumenteeri, soovitavad AS Deloitte Advisory maksu- ja õigusosakonna konsultandid Olga Lavrova ja Evelin Tints raamatupidaja.ee-s antud online-intervjuus sõiduautode erisoodustuse kohta.

Raamatupidaja.ee lugeja esitas küsimuse sõidupäeviku pidamine firma sõiduki kasutamise korral - mis kujul seda tuleks teha, et tagada erisoodustuse arvestus reaalselt saadud erisoodustuse eest (s.o firma sõiduki kasutamise eest isiklikuks otstarbeks) ja missugused on sellega seoses peamised riskikohad, mida maksuhaldur võib ettevõttest erinevalt tõlgendada?

Samuti tundis lugeja huvi, millised on erisoodustuse kitsaskohad praeguses süsteemis ning millised aspektid veel kohtutes selgeks vaidlemata?

AS Deloitte Advisory maksu- ja õigusosakonna konsultandid Olga Lavrova ja Evelin Tints vastasid küsimusele järgnevalt: .

Tööandja sõiduki tööga mitteseotud otstarbeks kasutamise maksustamist reguleerivad tulumaksuseaduse § 48 ja Rahandusministri 29. detsembri 1999 määrusega nr 120 kinnitatud „Erisoodustuse hinna määramise kord“

Sõiduautoks peetakse kategooriasse M1 ja M1G liigitatavaid sõidukeid ning nende osas on maksuarvestuse reeglid lihtsustatud. Muude mootorsõidukite puhul lähtutakse üldistest maksureeglitest, mis kehtivad tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmise korral - näiteks iga bussi, veoauto või mootorratta puhul tuleks kindlaks teha tema kasutamise turuhind ja maksustamisel sellest lähtuda.Kui me räägime sõiduautodest, siis erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu saab reaalsuses saadud hüve hinnalt (4000 kroonist madalamalt summalt) tasuda juhul, kui peetakse sõidupäevikut ja selle alusel leitakse erisoodustuse hind. Erisoodustuse hind on 4 krooni kilomeetri kohta. Erandina on erisoodustuse hind 3 krooni kilomeetri kohta üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul, mille mootori silindrite töömaht on maksimaalselt 2000 cm3.

Sõidupäevikut on otstarbekas pidada ennekõike olukorras, kus töötaja sõidab igakuiselt maha isiklikuks tarbeks kuni 1000 kilomeetrit. Üle viie aasta vanuse sõiduki puhul, mille mootori töömaht ei ületa kahte liitrit, aga 1333 kilomeetrit. Vastasel juhul ei too päeviku pidamine tööandjale erisoodustusmaksude osas mingit kokkuhoidu.

Kuidas pidada sõidupäevikut?

Rahandusministri määrus annab väga kindlad reeglid, kuidas tuleks sõidupäevikut pidada.Sõidupäevik peaks sisaldama järgmist informatsiooni:

1) sõiduauto omaniku või valdaja nimi või nimetus ja isiku- või registrikood;2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed;3) kuupäev ja sõiduauto spidomeetri alg- ja lõppnäit iga sõidukorra puhul;4) sõidu eesmärk iga töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega seotud sõidukorra puhul.Probleemideks praktikas on ennekõike see, kui detailselt pidada päevikut töösõitude puhul, et vajadusel oleks võimalik tõestada, et tegemist oli tõepoolest tööalase sõiduga. Siinkohal on meie soovituseks säilitada võimalikult palju dokumentaalseid tõendeid ja lisada päevikusse nii palju selgitusi, kui võimalik, pidades kindlasti silmas ka mõistlikkuse aspekti just Teie äriühingu tegevusalast sõltuvalt.

Õnneks on tänapäeval rohkelt elektroonilisi võimalusi päeviku pidamiseks, seega võib kasutada igasuguseid tehnoloogilisi lahendusi, mis on abiks suuremahuliste andmete töötlemisel. Kindlasti soovitame jälgida ka seda, et päevikut peetaks jooksvalt, st igapäevaselt. See aitab vältida absurdseid olukordi, kus maksurevisjoni käigus tulevad välja ilmselged andmete vastuolud. Oluline asi, millele tasub mõelda, on ka see, et kuidas tagada andmete kättesaadavust ka aastate pärast.

Kohtulahendeid vähe

Mis puudutab kohtuvaidlusi, siis sõiduautode erisoodustusmaksude osas on vähe Riigikohtu lahendeid. Reeglina ei ole selle temaatikaga seotud vaidlusalused summad olulised ning seetõttu lõpetatakse konfrontatsioonid enne, kui need (Riigi)kohtusse jõuavad.

Sel kevadel tuli välja üks oluline Riigikohtu lahend 3-3-1-93-08 OÜ Virumaa Veepumbakeskus vs. Maksu- ja Tolliamet, mis täpsustas tõendamiskoormuse jagunemist maksumaksja ja maksuhalduri vahel ning selgitas ettevõtlusega mitteseotud sõidu mõistet.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700