Autor: Lemmi Kann • 30. oktoober 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

UniCredit: Eesti majanduse tõus on kinni euro tulekus 

UniCredit Bank Eesti filiaali äriseminaril esinenud analüütikute hinnangul on maailmamajandus tänu riikide edukale koostööle selgelt stabiliseerumas, Eesti majanduse tõusu kiirus sõltub aga eurole ülemineku otsusest, mis ei pruugi 2011. aastal realiseeruda.

UniCredit Groupi ökonomisti ja strateegilise nõustaja Fabio Mucci sõnul on maailmamajandus juba põhja puudutanud ning stabiliseerumas, ent täielikku paranemist ei ole oodata enne aastat 2011. Mucci peab Eesti üleminekut eurole 2011. aastal siiski väga ambitsioonikaks plaaniks.

„Sõltumata majandustegevuse teravast kahanemisest on Eesti valitsus jäänud oma plaani juurde liituda eurotsooniga esimesel võimalusel ehk aastal 2011. Avalike ressursside kontrollimine ja lubatud 3-protsendilise eelarvedefitsiidi saavutamine pakub aga Eestile selget väljakutset. Läbirääkimised järgmise aasta eelarve osas küll käivad, aga pean tõenäoliseks, et Eesti ei suuda väheneva maksutulu ja suurenevate töötumaksete juures sellist eelarvedefitsiiti saavutada,“ avaldas ta. „2010 tuleb raske aasta. Usun, et Eesti taastub siiski Balti riikidest kõige kiiremini,“ lisas Mucci.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblase sõnul on Eesti jaoks üks olulisemaid eesmärke usaldusväärsuse saavutamine rahvusvahelisel majandusareenil. Eesti majanduse puhul hindas Varblane võtmeküsimuseks eurotsooniga liitumist. „Eurole üleminekust sõltub, kui kiiresti hakkab Eesti majandus jälle tõusma. Kui otsus eurotsooniga liitumisest saab kinnituse, eristab see Eesti teistest Balti riikidest ning tõstab usaldusväärsust rahvusvahelisel majandusareenil isegi enne, kui eurole üleminek reaalselt toimub, tuues juurde välisinvestoreid.“

„Praegu vaadatakse Eestit ühena Kesk- ja Ida-Euroopast ning osana Baltikumist, millega kaasneb ka devaluatsioon. Eesti peab kriisi kasutama oma majanduse konkurentsivõimelisuse tõstmiseks. Pikemas perspektiivis tasub ära just muutustele suunatud käitumine – peame otsima uusi turge ja turunishe, arendama uusi tooteid ja teenuseid, leidma uusi investeerimisvaldkondi ning stabiliseerima tööturu tulevikus eesseisvale majanduskasvule mõeldes,“ rääkis Varblane UniCredit Bank Eesti filiaali äriseminaril.

Tema hinnangul peavad nii valitsus, ettevõtlus kui eratarbijatest leibkonnad õppima elama vastavalt oma sissetulekute tasemele ning see on majanduses suur muutus.

„Pärast kriisi on Eesti SKT ja välisressursid madalamad. Ent plusspoolelt vaadates – tõenäoliselt tuleme kriisist välja väga madala avaliku sektori võlaga, mis tähendab, et puudub vajadus makse tõsta. Hindade konkurentsivõime on osaliselt taastunud ja tootlus tõusnud. Positiivse stsenaariumi kohaselt õnnestub Eestil eurotsooniga liituda. Tõusevad riskireitingud, paraneb imago. Loota on, et uued investorid toovad oma tegevused Skandinaaviast ära,“ prognoosis Varblane.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700