KUIDAS valida pensionifondi?

See sügis on pensionikogujate jaoks erilisem kui eelmised. Pensionimaksete jätkamise või mittejätkamisega tehakse otsus tervelt järgnevaks kaheksaks aastaks ning märgid näitavad, et pensionifondide vahetamine on seekord populaarsem kui kunagi varem.

Enamik meist on teise pensionisambaga kuni surmani seotud. Vanaduspensionini maksame raha sisse ja sealt edasi maksab kindlustusselts meie investeeritud raha jupphaaval tagasi. Kui alates 1983. aastal ja hiljem sündinutest pole pensionisambast pääsu kellelgi, siis vanematest on end pensionisüsteemiga sidunud umbes neli töölkäijat viiest, sealhulgas allakirjutanu.

Fondiosakute viimaste aastate peadpööritava languse ja mõne fondihalduri küsitavat laadi rahapaigutamise tõttu võib meile tunduda, et teise sambaga liitudes sai kunagi astutud üks väga rumal samm, mida mitte kunagi enam tagasi võtta ei saa. Aga rahu. Meelt ei tasu heita, sest mäng pole kaugeltki läbi. Enamikul meist on aega investeerida veel aastakümneid.

Börsikrahhi kõrval peaks pensionikogujad arvestama sellega, et tegemist oli hullema pauguga pärast kolmekümnendate aastate suurt depressiooni, mis ei pruugi enam meie eluajal korduda.

Ja mis veel tähtsam. Meil on kõigil väike võim oma investeeringuid juhtida ja kõiges ei saa süüdistada fondihaldureid ja börside kõikumisi.

Praegu on meil otsustamisvabadust tavapärasest enam, kuna meil kõigil on kuni 30. novembrini võimalus otsustada, kas jätkata 2010. aastal raha sissemaksetega pensionifondi või mitte. Lisaks sõltub tänasest otsusest 2011. aasta omapoolsete ning 2014.-2017. aasta riigipoolsete sissemaksete suurus.

Kolm sammu

Mida valimisel jälgida?

1. Kõigepealt mõtle oma riskitaluvuse peale ehk kui suurt aktsiariski oled valmis taluma. 
    * Mida suurem on aktsiate kontsentratsioon, seda närvilisemalt võib osak lühiajalises plaanis liikuda. Näiteks on teise samba osakute aastane kõikumine ulatunud -30% kuni 30%ni. Ehk siis mõtle - kas sa sellist kõikumist talud?
    * Mida suurem on aktsiate osakaal fondis, seda kõrgem on küll risk, kuid seda paremad on pikas perspektiivis teenimisvõimalused, kuna aktsiate hinnad liiguvad ettevõtete väärtuse kasvuga, samas võlakirjad pakuvad tavatingimustes fikseeritud tootlust, mis on umbkaudne võrdne turul valitseva laenuintressiga.

Fondid jaotatakse riskitasemelt nelja rühma: 
    * konservatiivsed - aktsiate osakaal 0% / võlakirjade (+raha, kinnisvara) osakaal 100%
    * tasakaalustatud - aktsiate osakaal kuni 25% / võlakirjade (+raha, kinnisvara) osakaal 75%
    * progressiivsed - aktsiate osakaal kuni 50% / võlakirjade (+raha, kinnisvara) osakaal 50%
    * agressiivsed - aktsiate osakaal kuni 75% / võlakirjade (+raha, kinnisvara) osakaal 25%

2. Fondide tootlus 
    *
Teise pensionisamba fondid alustasid kõik 2002. aasta keskpaigas (v.a Nordea), mistõttu fondide ajalugu on piisavalt pikk, et nende valimisel tootlust jälgida. Tootluse puhul võiks vaadata mitte nii väga lühiajalisi kõikumisi, vaid pikaajalist keskmist tootlust (alates 3. aastast).
    * Kindlasti peaks kõrvutama ühesuguse riskitasemega fonde, mis sai eelmises punktis lahti löödud.
    * Tootlus on kõigist kriteeriumidest kõige määravama tähtsusega. Kuna teise samba fondide kogumisperiood ulatub praeguste noorte puhul poole sajandini, võib 1protsendine aastatootluse erinevus tähendada pensionile minekul 30-40% erinevust kogutud portfelli mahus.
    * Ajalooline tootlus ei anna garantiid, et tulevikus läheb samamoodi, kuid võib oletada, et minevikus paremat tootlust näidanud fondid näitavad konkurentidega võrreldes kõrgemat tootlust ka tulevikus.

 3. Kulud 
    * Fondide valitsemistasu moodustab 0,75-1,9% fondi mahust aastas. Kõrgema riskitasemega fondide puhul võetakse tavaliselt suuremat teenustasu. Fondide valitsemistasuga ei soovitaks ma siiski väga pead vaevata, kuna fondide tootlusest on kulud juba maha arvatud ning kui kõrge valitsemistasuga fond suudab näidata teistest paremat tootlust, siis on ta kõrgema tasu ka välja teeninud.
    * Osakute müügitasu moodustab 0-2% osaku hinnast. Tegemist on ühekordse kuluga, mida soovitaks vaadata koos fondide tootlusega. Kui fondid tunduvad sarnased, vali madalama müügitasuga fond.
    * Fondiosakute vahetamiskulu moodustab 0-3% fondiportfelli mahust. Juhul, kui tekib soov vahetada fondiosakuid pangasiseselt, näiteks liikuda ühest Swedbanki fondist teise, siis vahetustasu ei võeta. Kui aga soovitakse tõsta raha teise fondivalitseja juurde, tuleb kindlasti maksta ka osakute vahetamistasu. Fondide vahetuseks võib pidada ka uue raha suunamist uude fondi. Sel juhul osakute vahetamiskulu ei ole, aga sul jäävad vanad osakud ka vanasse fondi alles.

Pane tähele
Maksete jätkajad võidavad enam

Maksete jätkajad
     * Need, kes soovivad 2010. aastal pensionimaksetega jätkata, peavad loovutama järgmisel aastal taas 2 protsenti oma igakuisest brutopalgast teise pensionisambasse. Riik omalt poolt midagi juurde ei lisa.
    * 2011. aastal tuleb riik aga omalt poolt 2 protsendiga taas kõrvale.
    * 2012. aastal vana olukord taastub, nii et iga pensionikoguja 2protsendise panuse kõrval teeb riik 4protsendise sissemakse.
    * 2014.-2017. aastani rakendub aga praegustele maksete jätkajatele nn riigi kompenseerimismehhanism, mille korral tõuseb riigi panus neljaks aastaks ajutiselt 6 protsendini.
    * Maksete jätkamiseks on minu arvates kõige neutraalsem keskkond pensionikeskus.ee leheküljel, kuhu saab iga internetipangaklient oma paroolidega sisse logida ja liitumisavalduse esitada. Maksete jätkamise avalduse täitmiseks läheb paar minutit.

Maksete mittejätkajad 
    * Need, kes ei soovi järgmisel aastal teise sambasse panustada, ei pea mitte midagi tegema ja ühtegi nende senti 2010. aastal pensionifondidesse ei lähe.
    * Samuti on neil "kergem" 2011. aasta, mil pensionifondi osakutesse liigub nende brutopalgast mitte 2 protsenti, vaid 1 protsent. Riigipoolne panus on sarnaselt maksete jätkajatega 2 protsenti.
    * 2012. aastal vana olukord taastub, nii et iga pensionikoguja 2protsendise panuse kõrval teeb riik 4protsendise sissemakse.
    * Riigi kompenseerimismehhanism maksete mittejätkajatele 2014.-2017. aastal ei rakendu ning 2% + 4% süsteem jätkub.

Erisused

Maksete jätkaja võidab kahekordse palga
       1. Riigipoolne nn kompenseerimismehhanism rakendub 2014.-2017. aastal vaid juhul, kui Eesti majanduse nominaalkasv (SKP koos inflatsiooniga) ületab aastas 5% (see tase on ületatud igal aastal, v.a 2008).
       2. 2013. aasta keskpaigas on kõigil (nii praegustel maksete jätkajatel kui ka mittejätkajatel) võimalus avalduse alusel suurendada 2014.-2017. aastani oma personaalset panust teise pensionisambasse 2%-lt 3%-le brutopalgast.

Erinevused maksete jätkate ja mittejätkajate vahel 
      1. Maksete praegused jätkajad ja 2013. aastal oma panuse suurendajad investeerivad koos riigiga aastatel 2010.-2017 pensionifondi summa, mis moodustab 6,48 protsenti nende igakuisest brutopalgast.
      2. Inimesed, kes makseid ei jätka, kuid suurendavad oma panust 2013. aastal, saavad 2010.-2017. aastal pensionifondi summa, mis moodustab 6,12% nende igakuisest brutopalgast.
     3. Inimesed, kes jätkavad makseid, kuid 2013. aastal oma panust ei suurenda, maksavad 2010.-2017. aastal pensionifondi summa, mis moodustab 6,00% nende igakuisest brutopalgast.
     4. Maksete mittejätkajad, kes ei soovi oma panust 2013. aastal suurendada, saavad 2010.-2017. aastal pensionifondi summa, mis moodustab 4,68% nende igakuisest brutopalgast. Seega sissemaksetes võib 2010.-2017. aastal tulla ligi kahekordse palga suurune vahe, mis tavatingimustes võrdub 2,5aastase investeerimisperioodiga.

 

 

Osale arutelus

Toetajad:

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad