Tööandja järgmine kiusatus

Mõnikord soovivad tööandjad töölepingu asemel sõlmida töö tegemiseks tavalist käsundus- või töövõtulepingut. Ahvatlusi on palju: kokkuhoid puhkusetasu, puhkuseasenduste ja tööohutuse pealt, suurema vastutuse lükkamine töö teostajale, võimalus lepingut lihtsamalt lõpetada jne.

Lisaks tuuakse tihti põhjenduseks töö ajutisus, st et tööd on anda vaid lühikeseks perioodiks. Viimane küll ei ole iseenesest argument, kuna ka töölepingut on põhjuse olemasolul võimalik sõlmida väga lühikeseks perioodiks.

Alates 1. juulist 2009. a täienes see nimekiri veel ühe argumendiga, kirjutab OÜ Expert2Expert partner Kaire Lang. Sellest kuupäevast muutus oluliselt töötajale töölt puudumise aja eest hüvitise maksmise kord. Kui varasemalt oli hüvitise maksmise kohustus vaid Haigekassal, siis nüüd on kaasatud sellesse ka tööandja. Seni oli nii töötajal kui käsundus- või töövõtulepingu alusel töötaval inimesel (vt täpsemalt ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 5) õigus Haigekassa poolt makstavale haigushüvitisele alates töökohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast.

1. juulil see muutus ning Haigekassa kohustus maksta haigushüvitist tekib tavapäraselt alates töökohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast. Eelneva 8 päeva koormus on töösuhtes jaotatud töötaja ja tööandja vahel selliselt, et töötaja ei saa haigushüvitist esimese 3 päeva eest. Neljanda kuni kaheksanda päeva eest peab aga haigushüvitist maksma tööandja. Viimane nõue tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. See seadus tavalisele käsunduslepingule ja töövõtulepingule ei kehti. Seega ei teki käsundisaajal ega töövõtjal õigust haigushüvitisele enne üheksandat päeva.

Kuna tööandja peab 4.-8. haiguspäeva eest töötajale maksma haigushüvitist 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust, siis on käsundus- või töövõtulepingu sõlmimisel kokkuhoid märgatav.

Siiski ei soovita allakirjutanu tööandjal ennast lühiajalisest kokkuhoiust pimestada lasta. Sõlmides töölepingu asemel käsundus- või töövõtulepingu, tekitab ettevõtja endale mitmeid tulevikuriske. Kui tuvastatakse, et lepingu tegelik sisu oli töösuhte reguleerimine, siis võib lepingu teine pool esitada tööandjale ootamatult suuri nõudeid.

Artikkel ilmus Äripäeva Tööandja blogis.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Kaire Lang

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Liikvel on lunavara-manusega kirjad

Riigi Infosüsteemi Amet edastab CERT-EE hoiatuse Locky lunavara sisaldava manusega kirjade kohta.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised