Eesti saab uue makseregulatsiooni

Euroopa Liidu makseteenuste direktiivi rakendamiseks on rahandusministeerium ette valmistanud uue makseasutuste ja e-raha seaduse eelnõu, millega tehakse mitmeid makseteenuste sisu tarbijakaitselisest aspektist täpsustavaid muudatusi ka võlaõigusseadus.

Seadus kavatsetakse jõustada juba 2009. aasta 1. novembrist.

Euroopa Komisjoni hinnangul moodustab maksete kogukulu ca 2-3% Euroopa Liidu SKP-st ning rahvuslike maksestandardite omavaheline kokkusobimatus põhjustab ettevõtetele põhjendamatuid lisakulusid. Makseteenuste osutamise sujuvamaks muutumise ning maksesüsteemide ühtlustamise tulemusena prognoosib komisjon ELi majandusele tervikuna aastas 50–100 miljardi euro suurust kokkuhoidu.

Kuna Eestis (nagu ka Skandinaavias) on makseteenuste tase võrreldes Lääne-Euroopa riikidega suhteliselt kõrge, siis eelkõige võidavad direktiivi rakendamisest isikud, kes arveldavad sageli mandri-Euroopaga.

Kaks kuud etteteatamist
Kehtiva VÕS-i kohaselt võib maksevahendi väljaja muuta maksevahendi kasutamise lepingu tingimusi, kui ta teatab muudatustest eelnevalt maksevahendi omajale ja annab talle lepingu ülesütlemiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks kuu. Seaduseelnõu sätestab, et makseteenuse pakkuja võib makseteenuse lepingut muuta üksnes juhul, kui ta on klienti sellest teavitanud hiljemalt kaks kuud enne muudatuse jõustumist.
Poolte kokkuleppel on makseteenuse pakkujal õigus intressimäärasid ja vahetuskursse ette teatamata muuta tingimusel, et muudatused tuginevad poolte vahel kokku lepitud alusintressimäärale või -kursile.

Pangapäeva asemele arvelduspäev
Kui kliendi maksejuhis laekub päeval, mis ei ole makseteenuse pakkuja arvelduspäev, loetakse maksejuhis kättesaaduks makseteenuse pakkuja järgneval arvelduspäeval.

See lähenemine erineb praegu kehtivas VÕSis määratletud pangapäevast (kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev, rahvuspüha ega riigipüha) – uue korra kohaselt määrab makseteenuse pakkuja ise päevad, millal ta on teenuse pakkumiseks “avatud”. Ka võib makseteenuse pakkuja määrata maksejuhiste vastuvõtmise lõppemise aja, millest hilisemal ajal laekunud arveldus loetakse kättesaaduks järgneval arvelduspäeval.

Kätte peab saama kogu summa
Seadus sätestab, et maksja makseteenuse pakkuja, saaja makseteenuse pakkuja ja teised maksevahendajad peavad tegema saajale kättesaadavaks maksejuhises väljendatud kogusumma. Ülekantavast summast ei tohi maha arvata mingeid tasusid, kui selles pole kokku lepitud. Saaja makseteenuse pakkuja võib maksesummalt teha mahaarvamisi üksnes kokkuleppel saajaga.

“Nõue lähtub vajadusest muuta kehtivat praktikat, mille kohaselt makse saaja makseteenuse pakkuja kannab välisriigist tuleva summa üle väiksemas suuruses, misjärel makse saajal on võimalik tõlgendada olukorda selliselt, et maksja ei ole oma kohustust täielikult täitnud,“ märgitakse seaduseelnõu seletuskirjas.

Tagasivõetavus nihkub varasemaks
Seaduseelnõu näeb ette maksejuhise tagasivõetavuse regulatsiooni muutmise:  maksejuhist ei saa enam tagasi võtta, kui makseteenuse pakkuja on selle kätte saanud.
Praegu kehtiva VÕSi järgi on ülekandejuhis tagasivõetav, kui sellest teatatakse kontopidajale ja viimane ei ole ülekandejuhist “täitmisele võtnud” või “kohustust täitnud”.

Niisiis nihkub maksejuhise tagasivõetavus direktiivi ülevõtmise tulemusel varasemaks. Otsearvelduse korral on maksjal õigus maksejuhis tagasi võtta hiljemalt kokkulepitud debiteerimispäevale eelneva arvelduspäeva lõpul. Kui makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja on kokku leppinud, millisel konkreetsel kuupäeval maksejuhis täidetakse, võib makseteenuse kasutaja võtta maksejuhise tagasi hiljemalt kokkulepitud päevale eelneva arvelduspäeva lõpus.

T+1 nii sise- kui ka välismaksete puhul
Praegune VÕS kohustab makseteenuse  pakkujat tagama, et siseriiklik makse laekuks ülekande saaja kontole hiljemalt maksejuhise andmisele järgneval esimesel pangapäeval, rahvusvahelise ülekande puhul peab raha pärale jõudma hiljemalt viienda pangapäeva lõpuks.

Uue seaduseelnõu kohaselt peab maksja makseteenuse pakkuja tagama, et pärast maksejuhise kättesaamist krediteeritakse maksetehingu summa saaja makseteenuse pakkuja kontole hiljemalt järgmise arvelduspäeva lõpuks (T+1 põhimõte) – seda siis, kui tegu on euro või muu ELi valuutaga.

Kuni 2010. aasta 1. jaanuarini võivad maksja ja tema makseteenuse pakkuja leppida kokku muus tähtajas, mis ei või ületada kolme arvelduspäeva. Kui tegemist on paberkandjal algatatud maksetehinguga, võib nimetatud tähtaega pikendada veel ühe arvelduspäeva võrra. Muudes vääringutes tehtavate maksete puhul, kuid juhul kui nii maksja ja saaja makseteenuse pakkuja asukoht on ELi riigis, võivad maksja ja tema makseteenuse pakkuja leppida kokku muus maksejuhise täitmise tähtajas, mis ei või aga ületada nelja arvelduspäeva.

“Maksja makseteenuse pakkuja ei oma kontrolli selle üle, millal on teises riigis asuv makseteenuse pakkuja arveldusteks avatud ja seega oleks tal ka võimatu tagada, et maksesumma jõuaks saaja makseteenuse pakkuja kontole maksja makseteenuse pakkuja järgmisel arvelduspäeval,” põhjendatakse eelnõu seletuskirjas, miks kohustuse defineerimisel on “ülekande saaja konto” asemele tulnud „saaja makseteenuse pakkuja konto”.
 
Makseteenuse leping ja sellega seotud mõisted
*Makseteenuse leping on leping, millega makseteenuse pakkuja kohustub
tegema maksja korraldusel  makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu.

*Maksekonto on makseteenuse kliendi nimel maksetehingute täitmiseks peetav konto.

*Maksetehing on igasugune sularaha sissemaksmine või väljamaksmine või raha ülekandmine, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest.

*Maksejuhis on igasugune maksetehingu tegemise korraldus, mille maksja annab makseteenuse pakkujale. Maksejuhise võib anda ka saaja kaudu.

*Maksevahend, makseinstrument või makseviis on makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud isikustatud seade ja/või toimingute kogum, mida makseteenuse kasutaja kasutab maksejuhise algatamiseks.

*Arvelduspäev on päev, mil maksja makseteenuse pakkuja või maksetehingu täitmisega seotud saaja makseteenuse pakkuja on maksetehingu tegemiseks vajalikuks arvelduseks avatud makseteenuse osutamiseks.

*Väärtuspäev on päev, mil makseteenuse pakkuja debiteerib maksja kontot või krediteerib saaja kontot ja mis on aluseks kontol oleva rahasumma intressi arvutamisel.

*Kordumatu tunnus on makseteenuse pakkuja poolt kliendile määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon, milleks võib olla saaja nimi või kontonumber ning mille klient esitab teise makseteenusepakkuja kliendi või tema maksetehingus kasutatava konto üheseks kindlakstegemiseks.

Allikas: makseasutuste ja e-raha seaduse eelnõu

Refereeritud Äripäeva Finantsjuhtimise infolehest.
Finantsjuhtimise infolehte saab tellida
siit.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad