Arvamus: tütre patud ema kaelas

Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, mis mõjutab kontserni emaühingu vastutust tütarühingu poolt konkurentsireeglite rikkumiste eest. Kuna tegemist on põhimõttelise küsimusega ema- ja tütarühingu vastutuse jagunemisest kartellis osalemise eest, on nimetatud kohtuotsusel mõju kogu EL-s, s.h Eestis.

Euroopa Komisjoni otsus
Vaidlus puudutas Akzo Nobel kontserni (Akzo Nobel) Hollandi ema- ja tütarühinguid. Nimetatud ühingute suhtes läbi viidud menetluse tulemusel leidis Euroopa Komisjon (Komisjon), et Akzo Nobeli grupi Hollandi tütarettevõtjad on osalenud koliinkloriidi (loomasöödas kasutatav toidulisand) tootmist puudutavas kartellis ja trahvis kartelliosalisi.

Vaidlus tekkis aga sellest, et Komisjon trahvis mitte üksnes kartellis otseselt osalenud tütarühinguid, vaid ka emaettevõtjat ennast. Komisjon leidis nimelt varasemale kohtupraktikale viidates, et konkurentsireeglid kohalduvad ettevõtjale (undertaking), mille võivad moodustada mitu juriidiliselt iseseisvat isikut (füüsilised ja/ või juriidilised isikud). Komisjon asus ka nimetatud selles kaasuses seisukohale, et kartellis osales Akzo Nobeli ettevõte (majanduslik üksus), mis põhines kontserni emaettevõtja ja tema 100% osalusega tütarühingute tegevusel. Seetõttu, kuigi otsesed kartelliosalised olid mõned kontserni tütarühingud, oli kogu kontsern (nii tütarühingud kui emaühing) kartellis osalemise eest solidaarselt vastutav.

Akzo Nobel kontserni ühingud vaidlustasid Komisjoni otsuse Euroopa Esimese Astme kohtus ning seejärel Euroopa Kohtus. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks oli, kas tütarühingu rikkumise saab omistada emaühingule vaid sel põhjusel, et emaühing omab 100% (otseselt või kaudselt) tütarühingu osalusest ning ema- ja tütarühing moodustavad ühe ettevõtja (majandusüksuse). Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu seisukohad olid selles küsimuses mõnevõrra ebaselged ning 10.09.2009 kohtuotsuses saigi Euroopa Kohus anda emaühingu vastutusega seoses täpsema seisukoha.

Euroopa Kohtu otsus
Euroopa Kohus jättis Komisjoni ja Esimese Astme Kohtu otsused muutmata ning kinnitas, et konkurentsiõiguse rikkumise eest vastutab solidaarselt tütarühingutega ka emaühing, isegi kui emaühing ise kartellis ei osalenud.

Euroopa Kohus rõhutas varasemale praktikale tuginedes, et konkurentsireeglite kohaldamisel on oluline, et emaühing moodustab koos tütarühingutega majandusliku üksuse (ettevõte). Konkurentsireeglid on mõeldud just ettevõtja käitumisele ning ettevõtja kui majandusüksus võib koosneda mitmest juriidiliselt iseseisvast isikust.

Euroopa Kohus selgitas, et 100% osaluse omamine tütarühingutes loob eelduse, et emaühingu omab ning rakendab ka tegelikkuses oma tütarühingu suhtes valitsevat mõju. Seega saab tütarühingu ja emaühingu lugeda üheks ettevõtjaks ning omistada emaühingule tütarühingu tegevuse, isegi kui emaühing ise kartellikokkuleppes otseselt ei osale.

Siiski ei tähenda 100% osalusest tulenev valitseva mõju tegeliku kasutamise eeldus, et emaühingut saab automaatselt tütarühingu tegevuse eest karistada. Kohus selgitas, et tegemist on eeldusega, mida emaühing saab ümber lükata ning tõendada, et tütarühing tegutseb iseseisvalt ega moodusta emaühinguga ühte majanduslikku tervikut. Ei piisa aga vaid sellest, et tütarühing võtab vastu igapäevaseid otsuseid iseseisvalt või et ta osales kartellis emaühingu teadmata. Oluline on hinnata ema- ja tütarühingu vahelisi organisatsioonilisi, majanduslikke ja juriidilisi seoseid laiemalt. Kohus sellised seoseid lähemalt ei käsitle, kuid Esimese Astme Kohus viitas enda otsuses näiteks ema- ja tütarühingu vahelisele seotusele ja tütarühingute allutatusele seoses strateegia, investeeringute, tööjaotuse, raamatupidamise, personalipoliitika ja õiguslike küsimustega. Sellise üldise seotuse tõttu ei saanud Akzo Nobel väita, et tütarühingud tegutsevad iseseisvalt.

Euroopa Kohtu otsuse mõju
Kohtuotsusel on mõju Eesti ettevõtjatele nii seoses Komisjoni tegevuse kui ka Eesti kohtute ja Konkurentsiametiga. Komisjon võib määrata EL konkurentsireeglite rikkumise eest trahvi, mis ei tohi ületada 10% trahvitava ettevõtja käibest . Seega, kui “ettevõtja” kui majanduslik üksus koosneb mitte üksnes kartellis otseselt osalenud tütarühingust, vaid ka teistest kontserni ühingutest, võib see omada trahvi suurusele märkimisväärset mõju. Akzo Nobeli asjas määraski Komisjon trahvi kogu kontserni, mitte üksnes kartellis otseselt osalenud tütarühingute käivete põhjal (trahvisumma küündis 330 miljoni kroonini).

Kuna emaettevõtja suhtes kehtib kartellis osalemise eeldus hoolimata sellest, kas emaettevõtja teadist tütarettevõtja poolt konkurentsireeglite rikkumisest, võibki juhtuda, et kogu kontsern kannab ettenägematult suurt kahju Komisjoni määratavate trahvide näol.

Kuigi vaadeldav kohtuotsus seda teemat ei käsitle, hõlbustab Euroopa Kohtu otsus Eesti kohtus kahjunõude esitamist mitte üksnes otsese kartelliosalise, vaid ka kontserni emaühingu suhtes, kes vastutaks sellisel juhul solidaarselt tütarühinguga. Ka konkurentsiseadus võimaldab mitut isiku lugeda üheks ettevõtjaks. Konkurentsiameti poolt määratavate trahvidega on lugu küll keerulisem. Eestis on kartellid karistatavad kuritegudena. Kriminaalõiguses on aga karistatavad tahtlikud teod ning karistada saab kuriteo täideviijat ja kuriteost osavõtjat (ei piisa vaid sellest, et üks äriühing omab teise äriühingu 100% osalust). Seega 100% osaluse omamine ei vii automaatselt emaühingu karistamiseni tütarühingu kuriteo eest.

Samuti saab Konkurentsiamet konkurentsireegleid rikkuva tütarühingu emaettevõtja vastu rakendada muid meetmeid, seda hoolimata emaettevõtja süüst. Näiteks saab haldusmenetluse raames nõuda kartellis osalemise lõpetamist ja sellest hoidumist ning sellele eelnenud olukorra ennistamist. Ettekirjutuste täitmata jätmisel saab määrata sunniraha, mis on juriidilistele isikutele kuni 100 000 krooni (võimalik korduv rakendamine kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni).

Kokkuvõte
Kontserni kuuluvate äriühingute konkurentsiõiguse mõttes üheks ettevõtjaks ning seetõttu kartelliosaliseks lugemisel on märkimisväärne praktiline mõju. See võimaldab Komisjonil määrata ettevõtjale oluliselt suurema trahvi kui üksnes otsese kartelliosalise trahvimisel. Eestis võib Konkurentsiamet samuti haldusmenetluse läbi viia kogu kontserni suhtes ning teha kogu kontsernile täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.

Kohtulahend hõlbustab ka kartelliga seotud kahjunõuete esitamist ja kuriteo eest karistamist, kuna 100% osalus konkurentsireegleid rikkunud tütarühingus loob eelduse, et emaühing vastutab tütarühingu toimepandud konkurentsireeglite rikkumise eest solidaarselt tütarühinguga.

Seega tasub ettevõtjatel olla tütarühingute toimuva suhtes väga tähelepanelik ning arvestada, et mitteteadmine tütarühingus toimuvast ei pruugi vabastada emaettevõtjat vastutusest.

Osale arutelus

  • Tarmo Peterson, Vaido Põldoja

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Liikvel on lunavara-manusega kirjad

Riigi Infosüsteemi Amet edastab CERT-EE hoiatuse Locky lunavara sisaldava manusega kirjade kohta.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised