16. september 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas muuta töölepingut või mitte?

Uus töölepingu seadus kehtib juba kolmandat kuud. Tööandjatel on olnud piisavalt aega, et mõelda, kas muuta seoses uue seadusega enne 1. juulit sõlmitud töölepinguid või koostada vanadele lepingutele uus redaktsioon või jätta kõik nii nagu oli, et mitte liigseid kulutusi teha.

Siiski küsitakse jätkuvalt, mida oleks mõistlik teha? Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Meeli Miidla-Vanatalu ütleb Äripäeva "Tööjõuturu" infolehes, et sobiva vastuse saab anda iga tööandja ise, arvestades oma võimalusi ja vajadusi.

Mis saab, kui jätta kõik nii nagu oli?

Punktid, mis on uue seadusega vastuolus, on alates seaduse jõustumisest kehtetud. Seejuures on kehtetud ka need töölepingu sätted, kus viidati kuni 30.06.2009. a kehtinud seadustele. Samas ei saa kehtetuks lugeda varem kehtinud normide alusel kokku lepitud punkte, mis on soodsamad, kui praegu kehtiv töölepingu seadus ette näeb.

Näiteks ei saa tööandja töötaja nõusolekuta loobuda õhtusel ajal tehtud töö eest makstavast lisatasust, kui see on töölepingus ette nähtud, vaatamata asjaolule, et uus töölepingu seadus õhtusel ajal tehtud töö eest enam eraldi tasu ette ei näe. Kui tööandja loobuks lepinguga kokku lepitud tasu maksmisest, saaks seda vaadelda olulise lepingutingimuse rikkumisena, mis annaks töötajale teoreetiliselt võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda.

Ühepoolselt ei saa tööandja loobuda ka lisapuhkuse andmisest, kui see tuleneb töö- või kollektiivlepingust, vaatamata sellele, et uues seaduses ei ole seda ette nähtud.Pacta sunt servanda – lepingut tuleb austada ja see on mõlemale poolele täitmiseks ning kokkuleppeid saab muuta vaid uute kokkulepetega.

Kui muuta töölepinguid, siis mida muuta?

Töölepingu tingimusi muutma asudes tuleb arvesse võtta kõiki töösuhete regulatsiooni põhimõtteid: mõistlikkus, heausksus ja teise poole huvidega arvestamine. Mis kokkuvõttes tähendab, et tööandja peab muudatusettepanekut tehes töötajale viisakalt ja selgelt põhjendama, miks ta need muudatused sisse viib, millest see tingitud on ja milline on muudatuste tagajärg.

Praegust majandusolukorda silmas pidades on töölepingu muudatused üldjuhul seotud töötasu maksmise põhimõtete muutmise ja/või töötasu vähendamise ettepanekuga. Kurb on see, et leidub tööandjaid, kes ei julge töötajale otse öelda, et töötasu vähendamine on möödapääsmatu ja pakuvad selle asemel uut, mitmetahulist töötasu arvutamise süsteemi. Sel juhul ei ole tegemist hea usu põhimõtet järgiva käitumisega ja pole tagatud töötasu arvestamise ja maksmise läbipaistvus, mis on uue seaduse üks eesmärkidest.

Loe pikemalt Äripäeva "Tööjõuturu" infolehest.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700