Tänavu esimeses kvartalis kukkus kuupalk võrreldes eelmise aasta vastava kvartaliga viimase 16 aasta jooksul esimest korda. Ehkki teises kvartalis oli keskmine palk suurem kui esimeses, jätkus brutokuupalga langus.
Ka reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, jätkas teises kvartalis langemist. Eelmise aasta teises ja kolmandas kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi ning neljandas kvartalis langes 1,3%. Tänavu esimeses ja teises kvartalis reaalpalk langes vastavalt 4,5% ja 4,1%. Juuni lõpu seisuga oli palgatöötajaid 9,9% vähem kui mullu samal ajal.
Keskmine kuupalk tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes enim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,5%). Brutokuupalk langes kõige enam mäetööstuses (16,3%).
Keskmine tunnipalk tõusis eelmise aastaga võrreldes enim kinnisvaraalasel tegevusalal (10,9%). Seda tõusu mõjutas ebaregulaarsete preemiate kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tunnipalk langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,1%).
Keskmine brutopalk oli aprillis 12 336 krooni, mais 12 127 krooni ja juunis 13 693 krooni.
Teises kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 296 krooni ja tunnis 120,52 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 3,5% ja tunnis tõusis 0,8% eelmise aasta sama ajaga võrreldes.
Tööjõukulu töötaja kohta kerkis eelmise aastaga võrreldes enim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (9,4%) ning langes kõige rohkem mäetööstuses (15,4%).
Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis mullusega võrreldes enim kinnisvaraalasel tegevusalal (14,3%) ning langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,3%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Sel aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2005 – II kvartal 2009 (krooni)
Keskmise kuupalga muutus 2005-09
▲ ▼ | ▲ ▼ | ▲ ▼ | ▲ ▼ | ▲ ▼ | ▲ ▼ |
---|---|---|---|---|---|
2005 | 8 073 | 7 427 | 8 291 | 7 786 | 8 690 |
2006 | 9 407 | 8 591 | 9 531 | 9 068 | 10 212 |
2007 | 11 336 | 10 322 | 11 549 | 10 899 | 12 270 |
2008 | 12 912 | 12 337 | 13 306 | 12 512 | 13 117 |
2009 | 12 147 | 12 716 |