KUIDAS maksta lähetuskulusid?

Alates 1. juulist jõustusid mitmed olulised lähetuskulusid puudutavad muudatused tulumaksuseaduses ning uuest töölepinguseadusest tulenevad uus töölähetuste määrus ja muudatused teenistuslähetuste määruses.

Ülevaate sellest, keda, kuidas, kuhu ja mis tingimustel saab tööandja alates sellest suvest lähetada, andis 25. augustil toimunud Äripäeva seminaril "Olulised muudatused ettevõtte raamatupidamises" audiitorbüroo Ernst & Young Baltics maksupartner Ranno Tingas, kelle sõnul on muudatused teinud nii mitmedki lähetusi reguleerivad seadusesätted mõistusepärasemaks ja konkreetsemaks.

PANE TÄHELE

Maksuvabad piirmäärad

Päevaraha ja lähetuskulude hüvitiste maksuvabad piirmäärad alates 1. juulist 2009
1. Päevaraha
*Välismaal 500 krooni päev

Päevaraha saab maksuvabalt maksta, kui välislähetuse sihtkoht on vähemalt 50 km kaugusel töökoha asula piirist.
* Seaduse veidrus: Kui töötaja läheb lähetusse Narvast Ivangorodi või Eesti Valgast Läti Valka, ei ole seaduse järgi päevaraha paraku võimalik maksta, kuigi minnakse teise riiki Kui samale päevale langeb ühe lähetuse lõpp ja teise algus, on päevaraha maksuvaba ühekordses ulatuses.
*Kui töötaja saadetakse lähetusse mitme tööandja poolt, on päevaraha maksuvaba ühekordses ulatuses.
*Päevaraha võib tööandja asemel maksta ka kolmas isik, näiteks lähetuse sihtkohas olev teine ettevõte. Sellisel juhul maksustatakse piirmäära ületavat päevaraha ainult tulumaksuga.

2. Majutuskulu
*Eestis 1200 krooni ööpäev
*Välismaal 2000 krooni ööpäev

Majutuskulu piirmäära vaadatakse iga ööpäeva suhtes eraldi. Hüvitamise aluseks on kuludokument

3. Sõidukulu
Sõidukulu, sõidupiletiga kaasnev kulu, reisikindlustuse kulu, viisakulu, pagasikulu, valuutakursi vahest tulenevad kulud ja muud kulud: kuludokumendi ulatuses

Hüvitamisel ülempiiri ei ole. Hüvitamise aluseks on kulu tõendav dokument või sõidupilet

4. Toitlustuskulu
* Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.
* Tööandja võib päevaraha arvel ise toitlustamise kulud kinni maksta. Kui need mahuvad päevaraha piirmäära sisse, ei ole tegemist erisoodustusega. *Toitlustamine hotellis, laeval, lennukis jne on majutuskulu või sõidukulu osa, kui ilma toitlustuseta vastavat teenust ei müüda.

ÜLDINE

Keda saab lähetada?
* töötajat (töölähetus)
* avalikku teenistujat (teenistuslähetus)
* juhtimis- ja kontrollorgani (juhatuse ja nõukogu) liiget (ametilähetus)
* loovisikut (loovisiku lähetus)
* sportlast, treenerit, kohtunikku, spordiarsti jne ( spordilähetus)

Keda ei saa lähetada?
* Füüsilisest isikust ettevõtjat.
Kui ettevõttele osutab teenust FIE, võib FIE lähetuse korral ise esitada lähetuskulude võrra suurema arve, mis lähetusega kaasnevad kulud katab. Võlaõigusliku lepinguga "töötajat".
Neile on võimalik teatud juhul hüvitada lähetusega tekkivad majutus- ja transpordikulud, kuid päevaraha tuleb selliste töötajate puhul igal juhul vaadelda töötasu väljamaksmisena.

Kulude hüvitamine ja päevaraha
Teenistujal on õigus kulude hüvitamisele. Juhatuse ja nõukogu liikme puhul ei ole päevaraha maksmine ega kulude hüvitamine kohustuslik. Ettevõte võib seda siiski teha, see on juhatuse või nõukogu liikme ja ettevõtte vaheline kokkulepe. Määrusega on ette nähtud vaid piirmäär, mille ületanud summa läheb erisoodustusena maksustamisele.

Tasub teada: kui tööandja ei ole pärast lähetust mingil põhjusel päevaraha välja maksnud, on töötajal õigus seda nõuda 1 aasta jooksul alates hetkest, mil tööandjal tekkis kohustus päevaraha maksta. Pärast 1 aasta möödumist nõue aegub.

  Olulised reeglid lähetuste osas
Lähetuseks ei peeta sõite töötaja elukoha ning töölepinguga määratud töö tegemise koha vahel.
    * Juhatuse ja nõukogu liikme puhul on töökohaks koht, kus ta harilikult oma ametiülesandeid täidab. Kui näiteks juhatuse liige elab ja töötab Londonis ning tuleb juhatuse koosolekuks Tallinna, on see töölähetus.

    * Lähetuskulude ja päevaraha maksmiseks on vajalik tööandja kirjalik (võib olla elektrooniline) otsus, mis peab sisaldama: töölähetuse sihtkohta
    * töölähetuse kestvust
    * ülesannet
    * hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrasid

MUUDATUSED

Muudatused tulumaksuseaduses alates 1. juulist 2009
* Kaotati ära maksuvaba siseriiklik päevaraha. Muudatus kehtib nendele lähetustele, mis algasid 1. juuli 2009.
Mitmed ettevõtted maksavad siseriiklikku päevaraha ka uue seaduse alusel, kuid sellisel juhul peavad nad seda maksustama kas palgana või erisoodustusena. *Kaotati muude lähetuskulude hüvitiste maksuvaba piirmäär. Tehti mõned tehnilised muudatused spordilähetuste ja loovisikute osas.

UUS TÖÖLEPINGUSEADUS

Tööandja õigused:
*Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ja selleks ei ole vaja töötaja nõusolekut juhul, kui lähetuse pikkus ei ületa 30 päeva.
*Töötaja nõusolek on vajalik juhul, kui: töölähetus on pikem kui 30 päeva; töötaja on rase või töötaja kasvatab alla 3aastast või puudega last *Vanas TLSis oli sõna "töötaja" asemel sõna "naine". Selles küsimuses on nüüd meeste diskrimineerimine õnneks lõppenud ning lähetusest võib keelduda ka alla 3aastast või puudega last kasvatav isa. * Töötaja on alaealine - lähetusse saatmiseks on vajalik nii alaealise kui ka lapsevanema või alaealise seadusliku esindaja nõusolek

Töötaja õigused:

 Erisoodustus seoses lähetusega

Erisoodustus tekib juhul, kui makstakse hüvitisi suuremas summas, kui kuludokumentides kirjas või kui õigusaktides ettenähtud piirmäärad ette näevad või kui lähetus pole ettevõtlusega soetud.
    * Tööandja võib ise valida, kas ta deklareerib piirmäära ületavat päevaraha või majutuskulu töötasu või erisoodustusena. Maksustamise tagajärg on sama. Vahe tekib, kui päevaraha deklareeritakse töötasuna, siis sotsiaalmaks, mis selle pealt makstakse, mõjutab töötajale makstavat koondamishüvitist, puhkusetasu, haigusraha, töötuskindlustuse hüvitist ja muid riigi tehtavaid väljamakseid.
    * Päevaraha ja lähetuskulude maksmise eeldus on, et sõit on seotud tööülesannete täitmisega. Maksuamet on tuvastanud juhtumeid, kus lähetuse mõte oli hoopis puhkus ja/või meelelahutus. Nagu näiteks "koolitusreisid soojale maale", mille ajakavast selgub, et koolitus seisnes ühes kahetunnises loengus.
    * Kui töötaja töötab lepingu alusel välismaal, kehtivad selle välisriigi päevarahale ja hüvitistele kehtestatud piirmäärad. Eesmärk on võrdsustada välisriigis töötavad Eesti kodanikud välisriigi elanikega, et nad oleksid tööl samadel tingimustel ning päevaraha suurus vastaks reaalsetele kuludele.
    * Loovisikud ja sportlased ei ole üldjuhul töötajad ning neile tehtud soodustused pole erisoodustused.

LÄHETUSSE ISIKLIKU AUTOGA

Kui töötaja läheb tööandjaga kokkuleppel lähetuse isikliku autoga, võib: Maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 4 kr/km vastavalt piirmääradele
Või: Hüvitada tegelikud dokumentaalsed kulud: Otsesed ja täiendavad kulud (reaalselt kulutatud kütus, parkimiskulud, sillamaksud, praamipiletid jmt) Hüvitada ei saa remondi. ega hoolduskulusid

Kumba varianti tööandja lähetuskulude hüvitamisel kasutada otsustab, tuleb ära märkida lähetuse otsuses.

Näide: Töötaja käis lähetuses Tartus (2 x 190 km) isikliku sõiduautoga ja kulutas kütusele 570 krooni.
Tööandjal on võimalus kokkuleppel töötajaga:
* Maksta 1000 krooni kõigi vastava kalendrikuu sõitude eest kokku sõidupäevikut pidamata
* Maksta maksuvabalt kuni 4 kr/km ehk 1520 krooni, kuid mitte üle 4000 krooni kõigi selle kalendrikuu sõitude eest kokku
* Hüvitada kuludokumendi alusel 570 krooni ning lisaks maksta veel kuni 1000 krooni või 4000 krooni muude sõitude hüvitamiseks

Lähetuste määrused alates 1. juulist 2009
Uus: töölähetuste kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord
Muudetud: teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad