Autor: Raamatupidaja.ee • 25. august 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viivislaenude osa kasvas juulis

Üle 60 päeva viivist kandvate laenude osakaal laenuportfellist kasvas juulis 6,2 protsendini juuni 5,8 protsendi tasemelt, teatas Eesti Pank.

Lühemaajalise makseviivitusega laenude mahu suurenemine juulis ning praegused majandusarengu väljavaated viitavad keskpanga kinnitusel sellele, et järgnevatel kuudel ei ole oodata laenukvaliteedi paranemist. Viivislaenude kasv jätkus varasemate kuudega võrreldavas tempos, lisati samas.

Keskmisest parem laenukvaliteet on eluasemelaenude portfellis, kus üle 60 päeva viivist kandvate laenude osakaal oli juuli lõpus 4,1 protsenti portfellist. Laenude tagasimaksmise probleemid on jätkuvalt süvenenud ehitussektoris, kus probleemlaenude osakaal ulatub 20,2 protsendini väljastatud laenude mahust.

Pangandussektori kapitaliseeritus püsib endiselt kõrge – pankade poolt tehtud täiendavate laenude allahindluste tõttu alanes kapitali adekvaatsuse koondnäitaja juulis 0,6 protsendipunkti võrra 21,2 protsendini, mis ületab jätkuvalt piisava varuga regulatiivset kümne protsendi normatiivi, teatas Eesti Pank.

Vaatamata Euribori alanemisele 0,2 protsendipunkti võrra, jäid juulis nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenude intressimäärad varasema kuuga võrreldes samaks. Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 3,8 protsenti ja 4,3 protsenti.

Kooskõlaliselt Eesti praeguse majandusarenguga, millega kaasneb nii investeeringunõudluse kui ka eratarbimise tagasihoidlik tase, on ka aktiivsus ja nõudlus laenuturul madalad. Eesti eraisikutele ja ettevõtete väljastatud laenu- ja liisingportfelli kogumaht vähenes juulis 1,8 miljardi krooni ehk 0,7% võrra. Laenu- ja liisingportfelli kogumahuks oli juuli lõpus 259 miljardit krooni, mis on 3,5% vähem kui aasta tagasi. Laenu- ja liisingportfelli maht on vähenenud 2008. aasta esimese kvartali lõpu tasemele, teatas keskpank.

Sektorite lõikes vähenes portfelli maht enim kinnisvaraga tegelevate ettevõtete ning kaubandusettevõtete puhul. Kõige kiiremini väheneb aga eraisikutele väljastatud tarbimislaenude maht, sh on eraisikute autoliisingu maht 516 miljoni krooni ehk enam kui 7% võrra väiksem 2009. aasta algusega võrreldes.

Eraisikute ning ettevõtete hoiuste maht suurenes juulis 94 miljoni krooni võrra 106 miljardini, mis on aastataguse mahuga võrreldav näitaja. Eraisikute hoiuste 152 miljoni kroonine suurenemine tasakaalustas ettevõtete hoiuste 58 miljoni suuruse vähenemise. Eelistatuimaks eraisikute hoiuseliigiks on tähtajalised hoiused, millesse oli paigutatud ligikaudu 62% hoiustest.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700