Kuidas oma firma riske juhtida?

Ärimaailmas ei ole küll ühtset tõde, kuidas oma ettevõtmisi edukalt juhtida, kuid kindel on see, et edukas ettevõtja hindab ja juhib järjepidevalt ja teadlikult oma riske, kirjutab Ernst & Young Baltic ASi juhtivkonsultant Taavi Saat.

Viimase pöörase 7-aastase majanduskasvu ja sellega kaasnenud eduga unustasime ühe olulise juhtimiskomponendi, milleks on riskijuhtimine ja millega peab arvestama järjepidevalt, et olla valmis võimalikeks tulevikus toimuvateks tagasilöökideks.

Aga mida peaks ettevõtja tegema, et olla edukas ning olla paremini valmis järgmisteks tagasilöökideks?

Nagu juba eelnevalt öeldud, siis ühtset valemit edukaks olemiseks ei ole, kuid tark ettevõtja hindab tehingutega kaasnevaid riske juba ette ja arvestab nende kuludega, luues vajaliku riskikapitalipuhvri. Ja mida paremini on riskid maandatud ja juhitud, seda väiksemat kapitali me riskide katmiseks vajame.

Hea meel on tõdeda, et praktikas kasutatav juhtimiskultuur on paranemas ja üha enam ettevõtjaid kasutavad riskipõhist juhtimismudelit. Seega on just praegu õige hetk teha õigeid otsuseid homsete tehingute tegemiseks, selleks soovitame ettevõtjal kaardistada võimalikud riskid. Riskide hindamine ei pea olema keeruline protsess, pigem peaks järgima printsiipi keep it simple, kuid see protsess peab olema järjepidev ja toimuma juhtkonna osavõtul ja eestvedamisel.

Praktika näitab, et need projektid mille puhul on läbiviidud riskide hindamine ja rakendatud vajalikud maandamismeetmed on edukamad ja pikaealisemad ning tulutoovamad. Finantssektori ettevõtetele nagu krediidiasutused ja investeerimisühingutel on regulaatorid ette näinud, et riskijuhtimine peab olema selge ja läbipaistev ning seda tuleb teha järjepidevalt ja mis peab olema kaetud vajaliku kapitaliga. See tähendab seda, et juhul kui mõni risk realiseerub on ettevõttel olemas vahendid, et selle mõju vajaliku kapitaliga katta.

Sellist lähenemist võiks kasutada ka need ettevõtted, kellele sellised regulatsiooni nõuded ei laiene. Riskikapitaliga suudetakse leevendada tekkinud likviidsusprobleeme või katta riski jõustumisest tekkinud kahju, ilma, et see halvaks ettevõtte tegevuse.

Riskide hindamise tulemustest lähtuvalt aitab riskide teadvustamine ette valmistada ettevõttel tegevusplaani juhtudeks, kui mõni riskidest peaks realiseeruma.

Hea näide riskide hindamise abist ettevõtte juhtimisel on näiteks ettevõtte eelarve koostamine. Riskide hindamise käigus analüüsitakse turu makromajandusliku olukorda, lisaks hinnatakse üle kogu ettevõtte tegevus, sellise detailsusega, et planeerida tulenevalt negatiivsete stsenaariumite analüüsi alusel ettevõttele vajalik  riskikapital. Sellise analüüsi teel oleks paljud ettevõtted suutnud endale luua negatiivse eelarve ja võtnud vastu vajalikud meetmed tulu-kulu tasakaalustamisel. Riskeerimist ei saa ettevõtjatele pahaks panna, kuid samaaegselt ei tohi unustada, et riskide kaardistamise ja realiseerumise tõenäosuse hindamisega tuleb tegeleda enne ootamatute tagajärgede saabumist. Seetõttu soovitame eelarvekujundamise protsessis läbi mõelda riskid, mille realiseerumine võib eelarve täitmisele olulist mõju avaldada.  

Teine valupunkt on kindlasti finantseerimis- ja investeerimistegevuse tasuvuse ja kasumlikkuse prognoos, mis on tehtud ilma riske hindamata ja valedele ootustele, millega kaasnevalt on võetud endale kohustusi, mille teenindamine on muutunud väga raskeks või isegi võimatuks.

Selge, et igale tegevusele on väga raske leida rahalist mõju, kuid sellistest tegevustest ja protsessidest tekkivate operatsiooniliste riskide jaoks võib luua riskikapitali, mis võiks olla kindel protsent (nt 10-15%) ettevõtte viimase 3 aasta keskmisest põhitegevuse käibest.

Neile, kellel on see riskihindamise protsess veel juurutamata, anname mõned soovitused ja põhitõed, millest võiks alustada ja mida järgida: 

Kaardista ettevõtte struktuur, tegevused ja protsessid;
Lase protsessiosanikel hinnata protsessi riske;
Koonda riskid ühte tabelisse (soovitav on jagada riskid järgmistesse kategooriatesse: operatsioonilised riskid, strateegilised, vastavus- ja finantsriskid);
Hinda nende tõenäosust ja mõju (k.a rahaline mõju);
Hinda regulaarselt, kas hinnang tõenäosuse ja mõju osas on adekvaatne;
Hinda juhtkonna tasandil, kas kõik olulisemad riskid said välja toodud ja kas tõenäosus ja mõju ühtivad töögrupi hinnanguga;
Vaadake üle sisekontrollisüsteemi meetmed, hindamaks, et need on piisavad riskide ennetamiseks;
Hinnake millist mõju välja toodud riskid avaldavad ettevõtte bilansile, kasumiaruandele ja rahavoogudele;
Ettevõtte jaoks olulisemate tegevuste osas viige läbi stsenaariumi- ja tundlikkuseanalüüsid, et teada saada, kuidas mingite tehingu kriteeriumite muutumine mõjutab ettevõtte majandustegevust;
Hinnake kui suurt riskikapitali Teie ettevõte vajaks, et välja toodud riskid saaksid kaetud nii, et ettevõtte järjepidevus ei satuks ohtu;
Töötage välja tegevusplaanid juhtudeks, kui olulisemad riskid peaksid realiseeruma.

Eelpool nimetatud riskihindamise protsess on üks võimalik mitmetest lähenemistest, kuid seda eristab teistest hindamisprotsessidest see, et see on seotud vajaliku riskikapitali loomisega.

Ettevõttel ei ole vaja üles ehitada keerulist riskihindamise protsessi, mille haldamine nõuab tohutut ressurssi ja mille tulemustest ei saada piisavat sisendit ja kasu oma eesmärkide täitmisel.  Piisab sellest, kui riskide hindamisega tegeletakse teadlikult ja järjepidevalt, ning ettevõtja loob endale piisava riskikapitalipuhvri, et katta ära võimalikud kahjud. Sellega luuakse kindlus nii endale, töötajaskonnale, võlausaldajatele kui kogu turule ja tagatud on ettevõtte järjepidevus.

Osale arutelus

  • Taavi Saat

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad