13. august 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KUIDAS valida ettevõtlusvormi?

Igasugune äritegevus on seotud riskiga. Ettevõtlusvormi valides räägitakse aina sagedamini võimalikust vastutusest pankroti korral kuni selleni välja, et FIEna või osaühingu ainuosaniku-juhatajana tegutsemise vahel tulekski valik teha pankrotihirmust lähtudes. Nõuanded, kuidas ja mille alusel oma võimalusi ja riske hinnata ning valida endale sobiv ettevõtlusvorm, on koostatud ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna abiga.

MTÜ kui ettevõtlusvorm

Mittetulundusühinguid on üritatud äri ajamiseks kasutada. Seda lootuses, et siis ei pea keegi millegi eest vastutama.

Mittetulundusühingu nimi näitab, millega tegemist on: see pole mõeldud omanikele tulu teenimiseks, ehk teiste sõnadega: see ei saa kasumit jagada. MTÜ võib küll põhikirjalise tegevuse kõrval ka äri ajada, aga teenitud kasumit dividendina kellelegi välja maksta pole võimalik.

Tasub teada: Raskustes ASil on OÜst vähem jaksu ellu jääda?

Tartu Ülikoolis oma doktoritöös pankade ja ettevõtete finantshaavatavust uurinud Kadri Männasoo jõudis järelduseni, et majandusraskustes aktsiaseltsil on varade mahult sama suurest ja samas seisus olevast osaühingust poolteist kuni kaks korda suurem tõenäosus alakapitaliseeruda ning hingusele minna.

Eelmisel aastal valminud doktoritöö tulemused saadi ökonomeetriliste meetoditega, rakendades kestvusanalüüsi. Analüüsi abil leiti iga ettevõtte kohta jätkusuutmatuks muutumise tõenäosus, arvestades ettevõtte varade suurust, võlakoormust, tulukust, efektiivsust ning vanust.

Kommentaar

Kadri Männasoo

Kuna aktsiaseltsid on enamasti osaühingutest suuremad ning võimsamad, siis loomulikult peavad rasketel aegadel pigem nemad vastu. Kui võtta välja suuruse mõju, jääb elama osaühing.

Rõhutan, et ebaõnnestumise põhjuseks ei ole ettevõtte asutamisvorm, vaid majandustegevuse edukus. Samas on juriidiline vorm majandusraskuste ilmnemisel oluline määraja, kas ettevõte alakapitaliseerub ja likvideeritakse või suudetakse tegevust paremate aegade ootuses jätkata. Kahjumlikku või vähetulusat aktsiaseltsi on tunduvalt kallim käimas hoida kui samas olukorras osaühingut.

Ka ei anna passiivne ja vähearenenud aktsiaturg aktsiaseltsidele eeliseid, mis peaksid selle juriidilise vormiga kaasnema ja see annab tunda just väiksemate aktsiaseltside puhul.

VASTUTUS

FIE vastutab kogu oma varaga, OÜ ja AS aga osanike varadega FIE vastutab oma tegevuse tagajärgede eest kogu oma varaga, perekonna ühisvara jagatakse seejuures pooleks. Füüsilise isiku pankrotiavaldusega koos võib aga sisse anda ka avalduse enda võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks. Kui ettekirjutatud reeglitest kinni peetakse (tuleb otsida tööd ja enamik raha ära anda, sissetulekuid ei tohi varjata), saab viie aasta pärast võlgadest vabaks. Piiratud vastutusega äriühingute - OÜ ja AS - puhul on osanike/aktsionäride vastutus piiratud osa(aktsia)kapitali paigutatud vara kaotamisega ainult siis, kui nad peale omanike koosolekul hääletamise midagi muud ei tee. Vastutajaks on äriühingus juhatus (äriregistri B-kaardile kantud isikud). Juhatuse liikme vastutuse juures pole aga oluline, kas ta ka osanik on. Juhatus ei pea tingimata omast taskust äriühingu kohustusi kinni maksma, ta võib aga olla sunnitud oma vara müüma, et hüvitada omaenda äriühingule või selle võlausaldajatele tekitatud kahju. Kui rikutakse seadust Äriühingu nimel tegutsedes võib saada karistatud nii äriühing kui selle juhatus. FIE vastutab aga ise. Pankrotiavalduse esitamisega hilinemine on kuritegu ühtviisi nii FIE kui äriühingu juhatuse liikme jaoks, aga FIEde puhul pole enamasti võimalik täpselt kindlaks teha kuupäeva, millal hiljemalt pidi maksejõuetuse püsivus selge olema. Äriühingu juhatuse liikmel on sellega lood palju karmimad.

RAHA

Ettevõtluses teenitud raha ja vara isiklikku tarbimisse võtmine Äriühing ja selle omanikud on erinevad isikud, seega: minu osaühingu raha ei ole minu raha. Äriühingute omanikel on ettevõtlusest teenitud raha isiklikku tarbimisse võtmine olnud tänu riigikohtule siiani üsna probleemivaba: tegemist on dividendide väljavõtmisega, ükskõik, millal ja kui palju võeti. Dividendidelt tuleb maksta ainult tulumaksu, samuti pole seadusega ette kirjutatud, et omanikust juhatuse liige peaks kindlasti ka sotsiaalmaksuga maksustatud juhatuse liikme tasu saama. Samas on sotsmaksust inimesele endale ainult kasu. See annab: ravikindlustuse, sh haigushüvitise; pensionistaaži; 1. ja 2. samba suuruse pensioni; vanemahüvitise Juhatuse liikme tasult tuleb makse maksta aasta läbi kuu kaupa. Järgmisest aastast peaks muutuma ka dividendidelt tulumaksu maksmise protseduur sarnasemaks FIEdega (avansilised maksed aasta sees ja 1. juuliks juurdemaks). Et ettevõtluses teenitud raha saaks isiklikuks tarbeks kasutada, peab see liikuma äriühingu kontolt (kassast) omanikule. Äriühingu arvelt tehtud isiklik kulutus tuleb ühingule tagasi maksta, muidu on tegemist erisoodustusega. Omaniku isikliku raha kasutamine äriühingu huvides peaks olema dokumenteeritud. Äriühingu vara isiklikuks tarbeks kasutamine omaniku või tema pereliikmete poolt tähendab erisoodustust. Äriühingu puhul pole aga probleemi ühisvaraga, sest ühisvara hulka saavad kuuluda ainult osakud/aktsiad, mitte äriühingu vara. FIE-l on ettevõtluses teenitud raha kasutamine lihtsam - FIE on inimesest ettevõtja, st FIE ja nn eraisik on üks ja seesama isik. Alustamisel ei pea FIE tegema sissemakset ja tal pole osa(aktsia)kapitali, mille ettevõtluse varadega kaetust peaks jälgima. See on oluline ka pankrotiga seotud vastutusest rääkides. FIE saab kogu laekuvat raha kogu aeg vabalt kasutada, peaasi, et maksud oleks makstud. Samuti saab ta ettevõtluses vabalt kasutada oma muud raha, selleks ei pea mingeid pabereid vormistama ega midagi ühelt kontolt teisele kandma. FIE maksab oma maksud ära järgmise aasta 1. oktoobriks, seega on osa rahast kauem tema kasutuses. Isikliku vara ettevõtluses ja ettevõtluse vara isiklikuks tarbeks kasutamine on FIE-l lihtsam kui äriühingu omanikul. Aga ka ettevõtluse kuludesse kantud vara on FIE perekonna ühisvara, seepärast võib abikaasade tüllipööramine olla tülikate tagajärgedega. FIE saab teiste raha oma ettevõtlusse kaasata ainult laenuna. Seepärast võib tegevuse laienemisel osutuda vajalikuks minna üle äriühingu vormile. Pärimine FIE vara pärimine on alati tülikas, sest pärijad peavad kokku panema surnu viimase aasta raamatupidamise, et ära maksta tema viimase aasta maksud. Kui nad ei taha päritud ettevõttega edasi tegutseda, suurenevad maksud vara isiklikku tarbimisse mineku võrra. Äriühingu osanikule/aktsionärile kuulunud osakud/aktsiad lähevad pärijatele üle ilma täiendavate probleemideta.

TEGUTSEMINE

Ettekirjutatud protseduurid FIE-le ei ole seadustega ette kirjutatud mingeid tegutsemise protseduure. Riigiga suhtlemisel on riigilõivud sageli odavamad kui äriühingu asju ajades ja mõned protseduurid äriregistris ka riigilõivuta. Ilma nõukoguta äriühingu juhatuse liikmetele ei ole samuti ette kirjutatud erilisi protseduure peale oma juhatuse liikme staatuse regulaarse uuendamise. Kui tekivad aga raskused, peavad juhatuse liikmed astuma mõned äriseadustikuga ettekirjutatud sammud, mille tegemata jätmise eest karistatakse: kutsuma kokku omanike koosoleku (ainuomanik-juhataja iseendaga), kui netovara on vähem, kui peaks olema oma(aktsia)kapitali äriseadustiku järgi; esitama pankrotiavalduse 20 päeva jooksul pärast maksejõuetuse püsivusest arusaamist. Majandustegevuse registris registreerimise nõuded on kõigile samad. Ka kaubandustegevuse seadus ei tee tegutsemisvaldkondi kauplemiseks kuulutades vahet füüsilisel või juriidilisel isikul. Müüt: äriühingul on tööjõu palkamine lihtsam. Seadus tööandjatel vahet ei tee. Nii töölepingu sõlmimisel ja lõpetamisel kui ka töötajate tööohutuse kindlustamisel on FIEd ja äriühingud võrdsed.

MAKSUD JA RAAMATUPIDAMINE

Kuni 2007. aastani oli FIE ettevõtlustulu kõige rängemini maksustatud tululiigiks. Praegu on ettevõtlustulu maksukoormus võrdne palgatulu ja juhatuse liikme tasuga. FIE maksab nii tulu- kui sotsiaalmaksu ise, palgatöötajate eest maksab sotsiaalmaksu aga tööandja. Ilmselt sellest on liikvele läinud valearvamus, et sotsiaalmaks ja eriti sellele ettekirjutatud miinimumnõue on mõeldud ainult FIEde represseerimiseks. Tegelikult kehtib sotsmaksu miinimumnõue ühtviisi kõigi töist tulu teenivate inimeste kohta, nii et ka juhatuse liikmetele tuleb ravikindlustuse saamiseks määrata brutotasu vähemalt miinimumpalga suuruses ja sellelt nii tulu- kui sotsiaalmaks kuu kaupa ära maksta. FIE ravikindlustus ei lõpe, kui ta sotsiaalmaksu avansilisi makseid ei tee, kuigi maksuvõlg tekib tal ikka. Kui juhatuse liikme nimele sotsiaalmaksu ei laeku, lõpeb tema ravikindlustus 14 kalendripäeva pärast maksmise tähtaega. FIE saab kogu arvepidamist, sh ka käibemaksuarvestust pidada kassapõhiselt ja tema ainus aasta kohta esitatav aruanne on tuludeklaratsioon. Äriühingutel on arvepidamine tekkepõhine ja neil tuleb esitada majandusaasta aruanne - raamatupidamine tuleb sisse osta. Kommentaar Osa eurorahast makstavaid toetusi on ka FIEdele välja antud tingimusega, et raamatupidamist tuleb pidada tekkepõhiselt. Tegemist on olnud meie ministeeriumiametnike asjatundmatusega. Põllumajandusministeeriumis on sellest juba aru saadud, aga tõenäoliselt ei hakka ükski ametnik riskima sellega, et lubab juba toetuse saanul kunagi raamatupidamise meetodit muuta. Käibemaks Käibemaksu reeglid on peale arvestusmeetodi kõigile samad ja arvestusperiood ühtviisi kalendriaastast lühem. Tegevuse lõpetamine FIE kustutamisega äriregistrist ei kaasne likvideerimismenetlust. Käibemaksukohustuslaste kustutamiseks on alati vaja maksuameti nõusolekut.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700