Töötajale tööajast vaba aega

Uue töölepingu seaduse jõustumisel on tööandjal kohustus võimaldada töötajale tööajast vaba aega. Samas ei ole töötajal  õigust tööandja nõusolekut saamata töölt lahkuda.

Vaba aega peab tööandja võimaldama kahel juhul. Esiteks peab tööandja võimaldama töötajale vaba aega töötaja isikust tuleneval põhjusel, milleks võib olla näiteks töötaja osalemine lapse lasteaiapeol või kodus torumehe ootamiseks. 
Teiseks peab tööandja võimaldama töötajale vaba aega töö otsimiseks, juhul kui töölepingu ülesütlemine toimub tööandja algatusel erakorralistel põhjustel. 
Vaba aja küsimisel tööajast ja selle võimaldamisel lähtuvad töösuhte pooled, tööandja ja töötaja, mõistlikkuse ja hea tahte põhimõtetest ning arvestavad teise poole huvidega. 
Mõistliku aja mõiste sisustavad tööandja ja töötaja igat juhtumit eraldi hinnates, kuid vajaduse korral peab töötaja suutma tõendada, et ta kasutas tööandja võimaldatud aega otstarbekohaselt. 
Vaba aja kasutamiseks vajab töötaja nõusolekut  
Töötajal ei ole õigust tööandja nõusolekut saamata töölt lahkuda. Tööajast vaba aja võimaldamisel maksab tööandja töötajale keskmist palka.
Töötutoetusest ja töötuskindlustushüvitisest
Uue töölepingu seaduse vajaduse peamisteks põhjendusteks on olnud töösuhete paindlikkuse tagamine, mis väljendub tööandjale töölepingute lihtsamas lõpetamises, ja töötaja majanduslik kaitstus tööotsingu ajal, mis peab väljenduma töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise maksmises töötuna arvele võetud isikule ning aktiivsetes tööturumeetmetes. 
Esialgsete kavade kohaselt pidid koos uue töölepingu seadusega jõustuma töötuskindlustuse seaduse muudatused, mis tooksid töötuna arvele võetud isikutele kaasa heldemad töötuskindlustushüvitised. 
Jõustuvate muudatuste kohaselt on töötuna arvele võetud isikul õigus hüvitisele esimesed 100 päeva 70% ja seejärel 50% varasemast ühe kuu keskmisest sissetulekust. Töötuskindlustushüvitise saamise õigus on ka töölt omal soovil või kokkuleppel tööandjaga lahkunud töötajal, kuid teistega võrreldes rangematel tingimustel. 
Omal soovil või poolte kokkuleppel tööandja juurest lahkunud töötajal peab olema kindlustusstaaž vähemalt 48 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 60 kuu jooksul. Sellistel tingimustel töötuks jäänud isik saab töötuskindlustushüvitist 40% varasemast töötasust. 
Mai lõpus esitati Riigikogule menetlemiseks uus töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus, mis jätab töötuskindlustushüvitise maksed töötuna arvele võetud isikutele senisele tasemele. 
Töötule makstakse esimesed 100 päeva 50% ja edasi 40% varasemast ühe kuu keskmisest sissetulekust, kuid seda vaid juhul, kui töösuhe ei ole lõppenud töötaja algatusel, poolte kokkuleppel või töötaja käitumisest tingitud põhjustel. 
Töötutoetuse osas muudatusi käesoleval aastal ette nähtud ei ole, töötutoetuse määr on 2009. aastal 32 krooni ja 90 senti päevas, mis on ligikaudu 1000 krooni kuus. Töötutoetust saavad isikud, kes on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või omavad võrdsustatud staaži (näiteks lapse hooldamise aeg, ajateenistuses viibimise aeg jmt) ja kel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.

Osale arutelus

  • Meeli Miidla-Vanatalu

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad