MTA lähetuse ja erisoodustusega seotud küsimused-vastused

Seoses töö- ja teenistuslähetuse seaduse jõustumisega 1.juulist, vastab Maksu- ja tolliamet sellega seotud küsimustele, s.h välislähetuses päevaraha piirmäära vähendamisest, millal on tegemist erisoodustusega, mis on "muud lähetuskulud" jpmt.

1. Alates 01.07.2009 kehtib uus töölähetuste kord ja muudeti teenistuslähetuste korda. Kuidas tuleb lähetuskulude hüvitamisel ja maksustamisel toimida, kui lähetus algas enne 01.07.2009 ja lõppeb peale 01.07.2009?

 

Kui lähetus algas enne 01.07.2009 ja lõppeb peale 01.07.2009, siis rakendatakse nii riigisisese, kui ka välislähetuste puhul Vabariigi Valitsuse 22.12.2000. a määrust nr 453.

Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” rakendatakse nende lähetuste osas, mis algavad alates 01.07.2009.

Analoogselt tuleb rakendada ka Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määruse nr 108 “Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord” muudatust, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusega nr 111.

Lähetuskulude hüvitamine ja maksustamine ei olene sellest, millal tööandja poolt lähetuse kirjalik otsus, korraldus, käskkiri vms dokument on vormistatud, vaid sellest millal lähetus tegelikult algas.

(juuli 2009)

 

2. Kui tööandja riigisisese lähetuse korral otsustab ikkagi nn päevaraha maksta. Kas see väljamakse kuulub maksustamisele?

 

Alates 01.07.2009 kehtiv töölepingu seadus ei näe ette riigisisese lähetuse korral päevaraha maksmist. Samuti ei sätesta maksuvaba päevaraha TuMS § 13 lõige 3 punkt 1,Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” ega ka Vabariigi Valitsuse 28.märtsi 2001 määrus nr 108 “Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord”.

Kui tööandja otsustab riigisisesel lähetusel ikkagi nn päevaraha maksta, on nimetatud väljamakse puhul tegemist palga osaga ja see tuleb maksustada ning deklareerida nagu palk. Kui riigisisest nn päevaraha maksab kolmas isik, kuulub see maksustamisele tulumaksuga nagu muu tulu ja väljamaksjal tuleb tulumaks kinni pidada.

(juuli 2009)

 

3. Kui töötaja saabub lähetusest ja lahkub järgmisesse lähetusse samal kalendripäeval, kuidas maksta päevaraha?

Alates 01.07.2009 saab lähetatule maksuvabalt maksta ainult välislähetuse päevaraha ettenähtud piirmääras. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses.

(juuli 2009)

 

4. Millist välislähetuse päevaraha summat võib vähendada kuni 70%  vastavalt määruse  nr 110  § 4 lg 4?

 

Välislähetuse päevaraha määra kehtestab tööandja arvestades, et Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 3 kohaselt ei või see olla väiksem kui 350 krooni päevas ja § 7 lõige 1 punkt 3 kohaselt suurem kui 500 krooni päevas. Nimetatud määruse § 4 lubab tööandjal enda kehtestatud päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. Näiteks, kui tööandja kehtestas välislähetuse päevaraha summaks miinimumnõudele vastava 350 krooni ja töötajale tagatakse välislähetuses tasuta toitlustamine, siis võib tööandja päevaraha vähendada kuni 70% s.t. maksab töötajale 105 krooni.

(juuli 2009)

 

5. Kui töötaja töökoht asub väljaspool Eestit ja töötaja saadetakse lähetusse, kas päevaraha makstakse töökoha riigi või Eesti määrade alusel?


Tulumaksuseadus § 13 lg 3 p 1¹ alusel makstakse lähetuskulusid nendes piirmäärades, mis kehtivad selles välisriigis, kus asub töö tegemise koht. Kui töötaja suhtes kehtib tulumaksuseaduse § 13 lg 4, siis lähetusega seotud väljamakseid Eestis ei maksustata.
(juuli 2009)

 

6. Eesti tööandja töötaja töö tegemise koht on välisriigis. Ta on selles riigis resident ja maksab seal kõik oma maksud (näit Eesti äriühingu juhatuse liige). Eesti tööandja lähetab selle töötaja Eestisse. TuMS § 13 lõige 3 punkt 11 kohaselt lähetusega seotud väljamaksed hüvitatakse töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis. Kas Eesti tööandja jaoks on kohustus või võimalus hüvitada töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades või võib Eesti tööandja rakendada sellisel juhul TuMS § 13 lõige 3 punktis 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärasid?

TuMS § 13 lg 3 loetleb väljamakseid, mida ei maksustata tulumaksuga. Sama lõike punktis 11 sätestatakse, et kui töö tegemise koht on välismaal, siis ei maksustata selles riigis kehtivates piirmäärades tehtud väljamakseid. Seega ei anna TuMS § 13 tööandjale võimalust valida, milliseid piirmäärasid ta kasutada soovib. Töö tegemise riigis kehtestatud lähetuse piirmäärade rakendamine on sätestatud selleks, et välisriigis töötaja saaks lähetuste puhul kulud ja väljamaksed hüvitatud samadel alustel, kui teised selle riigi töötajad.
(juuli 2009)

 

7. Millised dokumendid tuleb vormistada, et kolmas isik võiks päevaraha maksta?

Eesti tööandja peab vormistama oma töötajale lähetuse ja võib kinnitada kolmandale isikule tema poolt töötajale hüvitatava välislähetuse päevarahade suuruse, mille alusel kolmas isik otsustab, kas tema poolt makstavalt välislähetuse päevarahalt kuulub tulumaks kinnipidamisele või saab ta selle maksuvabalt hüvitada.
(juuli 2009)

 

8. Kas toitlustamine välisriigis on lubatud kanda kuludesse või on see erisoodustus või peab kuuluma päevaraha sisse?

Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, millega on reguleeritud välislähetuse päevaraha maksmise alammäär, maksuvaba piirmäär ning maksmise kord.
Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.
Päevarahad antaksegi välislähetusel viibimise ajal muuhulgas ka toitlustamiseks. Kui tööandja katab lisaks antud päevarahadele kulud toitlustamiseks, siis on tegemist erisoodustusega ja tööandja peab nimetatud kulutustelt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu.
(juuli 2009)
 
9. Kas riigisisese lähetuse korral tööandja poolt kuludokumentide alusel hüvitamisele kuuluvad toitlustuskulud on Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 § 2 lõige 1 tähenduses töölähetusega kaasnev ja tööülesande täitmisega seotud mõistlik kulu?
 
Alates 01.07.2009 riigisisesel lähetusel maksuvaba päevaraha ette nähtud ei ole. Samuti ei saa tööandja maksuvabalt hüvitada töötaja toitlustamiseks tehtud kulutusi. Juhul, kui tööandja nimetatud kulud hüvitab on tegemist erisoodustusega TuMS § 48 tähenduses ja kuuluvad maksustamisele tulu-ja sotsiaalmaksuga. Seega ei ole töötaja lähetusel toitlustamiseks tehtud kulud lähetusülesande täitmisega seotud mõistlik kulu Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 2 lõige 1 tähenduses.
(juuli 2009)
 
10. Kas hommikusöök hotellis, hommiku- ja/või õhtusöök laeval on erisoodustus või muu lähetusega seotud kulu?

Toitlustamine hotellides, lennukites ja laevades on väljakujunenud tava. Hommikusöök hotellis on tavapäraselt toa maksumuse hulgas, ilma et söögi hind oleks eraldi teada, mistõttu loetakse kogu summa kulude hüvitamisel majutuskuluks. On majutusasutusi, kes näitavad arvetel eraldi nii majutuse kui ka hommikuse toitlustamise, kuid samas ei olegi võimalik majutust osta ilma hommikusöögita, st majutuse hind ei sõltu sellest, kas majutust sooviti hommikusöögiga või ilma. Sellisel juhul loetakse hommikusöök majutuskulude piirmäära sisse ja selle ulatuses ei maksustata erisoodustusena. Arvete sel viisil esitamine on üldiselt tingitud sellest, et antud riigis on majutusteenusel ja toitlustamisel erinev käibemaksumäär ning arve väljastaja on kohustatud need summad arvel eraldi välja tooma.
Analoogselt hommikusöögiga hotellis ei maksustata toitlustamist lennukis/laeval, kui toitlustamine kuulus piletihinna sisse, olenemata sellest, kas sooviti toitlustamist või mitte.
Juhul kui aga toitlustamine telliti lisaks, osteti pardal vmt, on selle hüvitamine tööandja poolt erisoodustus. Kui soovitakse hüvitada eelnimetatud toitlustamise kulud, siis tuleb nende summade võrra vähendada vastavate päevade välislähetuse päevaraha, st kui toitlustamise hüvitamise kulu ja makstud päevaraha kokku ei ületa välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära, siis ei teki erisoodustust. Maksustamise seisukohalt ei ole vahet, kas hüvitatakse välislähetuse päevaraha asemel dokumentaalselt tõendatud toitlustuskulud või makstakse päevaraha, oluline on maksuvaba piirmäär. Alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seaduse § 40 lõige 2 kohaselt on töötajal õigus saada välislähetuse päevaraha rahana.
(juuli 2009)
 
11. Kas äripartneri toitlustamine lähetuses olles on vastuvõtukulu või muu lähetusega seotud kulu?

Tegemist on vastuvõtukuluga, olenemata sellest, kas see tehakse Eestis või väljaspool Eestit ja maksustatakse vastavalt tulumaksuseaduse § 49-le.
Muude lähetusülesande täitmisega seotud kuludena käsitletakse pagasivedu, sideteenuseid jms kulutusi vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 § 2 lõikele 2.
(juuli 2009)
 
12. Millised kulud võib välislähetuse puhul hüvitada muude lähetusega seotud kuludena ja kuidas määratakse kindlaks maksustamisele kuuluv summa?
 
Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, mille § 2 lõige 1 kohaselt loetakse töölähetusega kaasnevaks muuks mõistlikuks kuluks kõiki lähetuse toimimiseks vajalikke kulutusi, näiteks reisikindlustus, viisa vormistamine, valuutakursside vahest tulenevad kulud, pagasivedu või muud sarnased kulud. Kulud kuuluvad kompenseerimisele kuludokumendi alusel kogu ulatuses s.t. alates 01.07.2009 algavatele välislähetustele enam 35% piirmäär ei kehti.
Samuti ei sätesta alates 01.07.2009 välislähetustega seotud muude kulude hüvitamisele 35% piirmäära Vabariigi Valitsuse 28.märtsi 2001 määrus nr 108 “Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord”, seega kuuluvad välislähetuses tehtud muud lähetusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud hüvitamisele kogu ulatuses.
(juuli 2009)
 
13. Tööandja teeb töötajale reisikindlustuse ajaks, millal töötaja lähetati välisriiki. Kindlustatakse töötaja, kuid hüvitise saab tööandja. Nüüd maksab tööandja töötajale saadud kindlustushüvitise välja. Kas tööandjal tekib maksukohustus ja kui tekib, kas on tegemist erisoodustuse või isiku tuluga?

 
Alates 01.07.2009 kehtiva Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 2 lõige 1 kohaselt loetakse töölähetusega kaasnevaks muuks mõistlikuks kuluks muuhulgas ka reisikindlustuseks tehtud kulu.
Reisikindlustust võib sõlmida tööandja või töötaja ise. Kui selle sõlmib tööandja, siis märgib tööandja kindlustusjuhtumi hüvitamise avalduses, kellele ta hüvitise väljamaksmist soovib.
Kui ta märgib sinna avaldusse hüvitise saajaks töötaja, maksabki kindlustusselts hüvitise otse töötajale ja tööandjale ei kaasne sellega täiendavaid maksukohustusi.
Kui tööandja märgib sinna avaldusse hüvitise saajaks enda, makstaksegi hüvitis tööandjale. Kuna aga kindlustusjuhtum juhtus töötajaga, st tegelik kahju tekkis töötajal ja hüvitis makstakse töötaja kahjude korvamiseks, loetakse seda siiski töötajale makstud hüvitiseks. Antud juhul on tööandja ainult makse vahendaja ning sellega ei kaasne tööandjale ega töötajale maksukohustust.
(juuli 2009)
 
14. Töötaja kasutab lähetuses kohapeal sõitmiseks rendiautot. Kuidas ja kas maksustatakse rendiauto kasutamist?

Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” ja muudeti Vabariigi Valitsuse 28.märtsi 2001 määrust nr 108 “ Teenistuslähetuste kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord”, mille kohaselt hüvitatakse kõik lähetusülesande täitmisega seotud muud kulud kuludokumendi alusel täies ulatuses, olenemata sellest kas on tegemist riigisisese- või välislähetusega.
Määruse nr 110 puhul rõhutatakse töö- ja ametilähetuste seotust tööandja ettevõtlusega s.t. muude kulude hüvitamisel tuleb lähtuda nende vajalikkusest lähetusse saadetud ülesannete täitmiseks iga konkreetse lähetuse puhul eraldi. Kui lähetusülesande täitmiseks oli vaja kasutada rendiautot, siis kuuluvad hüvitamisele kõik selle autoga kaasnevad kulutused.
(juuli 2009)
 
15. Töötaja saadetakse Eestist välislähetusse ja töötaja kasutab lennujaama sõiduks taksot. Kas on tegemist sõidukuluga lähetuse lähtekohast kuni sihtkohani või linnasisese sõiduga?

Alates 01.07.2009 algavate välislähetuste puhul kuuluvad täies ulatuses hüvitamisele kõik dokumentaalselt tõendatud lähetusega seotud kulud ja sõidukulude hüvitamisel ei tehta maksustamisel vahet, kas on tegemist sõidukuluga lähetuskohast kuni sihtkohani või linnasisese sõiduga. Oluline on, et tegemist on tööülesande täitmiseks kaasneva vajaliku kulutusega.
(juuli 2009)
 
16. Töötaja saadetakse töölähetusse. Tallinna lennujaama sõitmiseks kasutab ta tööandja sõiduautot, mis on lennujaama parklas kogu lähetuse aja. Kas parkimistasu on seotud lähetusega?

Jah. Selliste kulude puhul on tegemist töölähetuse sõidukuludega, millel piirmäär puudub ning ei ole vahet, kas lähetuses kasutatakse tööandja sõiduautot või isiklikku sõiduautot juhul, kui rakendatakse kulude hüvitamisel lähetuste määrust ja kõik kulud hüvitatakse kuludokumendi alusel.
Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel tuleb tähele panna, et ühte ja sama tööeesmärkidel tehtud sõitu ei saa hüvitada topelt, st nii lähetuse kuluna kui ka Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164" Isikliku sõiduauto teenistus-, töö - ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" alusel. Kulude hüvitamisel tuleb selgelt eristada, millise määruse alusel kulud hüvitatakse.
(juuli 2009)
 
17. Töötaja teeb välislähetuses olles makseid oma krediitkaardiga (näit maksab hotelli). Kas selline kommertspanga ja Eesti Panga kursivahe on lähetusega seotud kulu, mis hüvitatakse?

Töötajale kompenseeritakse Eesti Panga päevakursi ja kommertspanga kursi vahe panga väljavõtte alusel, kus on näha kommertspanga kurss. Nimetatud hüvitist käsitletakse muu lähetusülesande täitmisega seotud kuluna ja hüvitatakse koos lähetuses tehtud ja lähetusega seotud muude kuludega.
(juuli 2009)
 
18. Töötajale on vormistatud lähetus, kuid ta sõidab igal päeval lähetuse sihtpunktist koju tagasi. Kas võib hüvitada töötaja poolt esitatud sõidupiletid iga päeva kohta lähetuse sihtpunkti ja tagasi?

Lähetuse määruses ei ole sellist sõidukulude hüvitamist ette nähtud ja seega saab antud juhul maksuvabalt hüvitada töötajale ühe sõidupileti lähetuse sihtkohta ja sealt tagasi.
(juuli 2009)
 
19. Kuidas hüvitada lähetuse sõidukulusid, kui sõidu kuupäevad lähetuskohta ja tagasi ei ühti lähetuse otsuses toodud lähetuse alguse- ja lõpukuupäevadega?

Lähetuse kulud hüvitatakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse muuhulgas töölähetuse sihtkoht ja kestus. Sõidukulud lähetuskohta ja tagasi hüvitatakse lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Sõidupileti kuupäevad peavad üldjuhul vastama lähetuse alguse- ja lõpukuupäevadele.
Väga laialt kasutatakse olukorda, kus puhkus ühildatakse lähetusega ja puhkuselt saabutakse hiljem või minnakse varem, kui on lähetus. Sisuliselt sõidetakse puhkusele tasuta. Näiteks sõidetakse lähetusse Itaaliasse, lähetus lõpeb ja töötaja jääb nädalaks puhkusele. Tagasituleku pilet ei ole enam lähetusest saabumise vaid puhkuselt tuleku pilet. Töötaja on loobunud määratud kuupäeval lähetusest saabumisest, mille tööandja pidi talle kinni maksma. Antud juhul on tagasisõidupilet täies ulatuses maksustatav erisoodustusena, kui tööandja selle kinni maksab.
Juhul, kui lähetusse minekuks soetatakse soodsama hinnaga sõidupiletid nii, et nädalavahetus jääb sisse, vormistatakse üldjuhul ka lähetus vastavalt sõidupileti kuupäevadele. Samas ei saa välistada olukorda, kus lähetus on vormistatud esmaspäevast, kuid sõidupilet on vahetult eelneval nädalavahetusel (või lähetus lõppeb reedel aga sõidupilet on pühapäeval). Kuna tegemist on eelkõige tööandjapoolse rahaliste vahendite kokkuhoiuga (ei maksta nädalalõpu eest päevaraha ega hüvitata majutust), mitte töötajale erisoodustuse andmisega võib lugeda sõidupiletid, mille kuupäevad on lähetusele vahetult eelnevatel või järgnevatel puhkepäevadel lähetusega seotud kuluks ja erisoodustust ei teki.
(juuli 2009)
 
20. Lähetatu esitab sõidukulude hüvitamiseks sõidupileti, mille kuupäev ei vasta lähetuse alguse või lõpu kuupäevale. Kas ja kuidas on õigus hüvitada?

Määruse kohaselt kuulub hüvitamisele sõidukulu lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Juhul, kui sõidupilet ei vasta lähetuse otsuses määratud kuupäevale, siis tekib kahtlus, kas sõit on üldse seotud lähetusega (st tööülesande täimisega). Kui see on nii, tuleb sellise sõidudokumendi alusel kulude hüvitamist lugeda erisoodustuseks.
(juuli 2009)
 
21. Töötaja jätab tööandjat teavitama, et lähetusse minekul või sealt saabumisel ostab ta ise piletid s.t. ühildab lähetuse puhkusega, mille sõidukulu kannab ise. Tööandja poolt ostetud pilet jääb kasutamata. Kas tööandjal tekib maksukohustus kasutamata piletilt?
 
Juhul, kui töötaja ühildab lähetuse oma puhkusega, siis  peab töötaja tööandjat sellest informeerima, millist piletit ta ei soovi ja  tööandja sellega arvestama.
Kui töötaja jättis tööandja informeerimata, et ta kasuta lähetusse sõidu või sealt saabumise piletit ja tööandja tegi piletile kulutuse, mis jääb kasutamata, siis on töötaja oma tegevusega tekitanud tööandjale rahaliselt hinnatavat kahju, mis tuleb töötajalt sisse nõuda. Kui tööandja loobub temale tekitatud kahju sissenõudmisest toimub maksustamine punktis 25 kirjeldatud põhimõttel.
(juuli 2009)
 
22. Eesti ettevõtte palgal oleva isiku töö tegemise koht on Soomes ja Soomest läheb ka lähetusse. Sellisel juhul kehtivad Soome lähetuse reeglid ja määrad. Üheks lähetusega seotud kulude kompenseerimise liigiks on isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis (0,4 eurot kilomeetri kohta ehk umbes 6 Eesti krooni). Kas siinkohal rakendatakse Eesti või Soome isikliku sõiduauto kasutamise maksuvabasid piirmäärasid?

Kui Soomes on kehtestatud lähetusega seotud isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitis selliselt, siis tuleb maksustamisel lähtuda Soome reeglitest ja määradest.
(juuli 2009)
 
23. Kas lähetuse puhul majutuskulude hüvitamisel maksuvaba piirmäär arvutatakse summaarselt kogu lähetuses viibitud aja kohta või iga öö kohta eraldi?

Majutuskulude hüvitamisel jälgitakse maksuvaba piirmäära iga ööpäeva kohta eraldi. Näiteks: välislähetuses oli dokumendi alusel ühe ööpäeva maksumus 1800 kr ja teise ööpäeva maksumus 2 500 kr, seega võib ilma erisoodustuselt maksukohustust tekkimata hüvitada 3 800 kr (ühe ööpäeva eest 1 800 + teise ööpäeva eest 2 000). Maksuvabastuse piirmäär välislähetuses on kuni 2 000 kr ööpäevas. Teise ööpäeva eest tuleb tööandjal maksta tulu-ja sotsiaalmaksu 500 kroonilt.
(juuli 2009)
 
24. Telliti välislähetuste pakett läbi turismifirma ning arvel on ainult üldsumma majutamise eest. Kuidas arvestada majutamise maksuvaba piirmäära iga ööpäeva kohta eraldi?

Lähetuste määrus näeb ette, et majutamise piirmäära tuleb vaadata iga ööpäeva kohta eraldi, st et ka arve peab olema esitatud selliselt, et maksustamise aluseks olulised asjaolud on selles kajastatud. Kui arvel ei ole näidatud, mitme ööpäeva eest see on, siis peab tööandja hea seisma selle eest, et tal need andmed oleks. Sellisel juhul tuleb eraldi teha järelepärimine arve esitanud turismifirmale või lähetatu küsib hotellist arve. Turismifirmadelt tuleb juba piletite tellimisel paluda arvel näidata majutuskulu ööpäevane maksumus eraldi.
(juuli 2009)
 
25. Töötaja jätab välislähetusse minemata, kuid tööandja on lähetuse kulud ( sõidupiletid, majutus) juba teinud. Kas kasutamata sõidupiletid, majutus kuuluvad maksustamisele?
 
Töötaja välislähetusse saatmiseks on vaja tema nõusolekut ja välislähetusse saatmise  vormistab tööandja kirjalikult. Seega töötaja saadetakse lähetusse tema nõusolekul ja lähetatu on teadlik tööandja poolt tehtavatest kulutustest (näiteks  broneeringud, sõidupiletid, majutus vms) enne lähetuse algust. Juhul, kui töötaja ei saa lähetusse minna, peaks ta tööandjat sellest  esimesel võimalusel informeerima. Tööandjal  on üldjuhul võimalik osa ettemaksena tehtud summadest tagasi saada.
Olukorras, kus töötaja jätab lähetusse minemata tuleb tööandjal hinnata põhjust, miks töötaja nii käitus.  Tulenevalt  põhjustest  tööandja otsustab, kas töötaja on temale  rahalist kahju tekitanud või mitte ja kui on, siis millises ulatuses. Tööandjal on õigus temale tekitatud rahalise kahju  (tehtud kulutuste summa) töötajalt sisse nõuda. Juhul, kui tööandja  otsustab temale tekitatud rahalist kahju mitte sisse nõuda, on tegemist erisoodustusega TuMS § 48 lõige 4 punkt 9 tähenduses.
TuMS § 48 lõige 4  punkt 9 rakendamisel juhime tähelepanu, et erisoodustusega  eespooltoodud sätte juures ei ole tegemist juhul, kui prognoositavad  mõistlikud kulud  seoses rahalise  nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust. Kuna prognoositavate kulude määramine on suures osas hinnanguline, siis soovitame kulude sissenõudmisest loobumisel tehtud otsuses  arvestada kõiki kulude sissenõudmisega kaasnevaid kulutusi s.t.  nõudest loobumise otsus peaks olema piisavalt põhjendatud ja kirjalik.
 (juuli 2009)
 
26. Millisel juhul on tööandjal õigus vormistada töötajale lähetust?

 
Mis on töölähetus ja keda võib lähetusse saata on reguleeritud alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seadusega. Nimetatud seaduse § 20 sätestab töö tegemise koha, kus eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Sama seaduse  § 21 lõige 1 sätestab, et tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
Seega võib tööandja vormistada lähetuse, kui ta saadab töötaja väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise kohta. Sellega kaasneb ka tööandja kohustus lähetusega seotud kulude hüvitamisele vastavalt töölepingu seaduse §-le 40.
Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, millega on reguleeritud tööandja poolt lähetuse vormistamise reeglid, kulude hüvitamise kord ja maksuvabad piirmäärad. Sama määruse §1 lõige 3 sätestab, et määrust ei kohaldata hüvitistele, mida makstakse töötajale sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha vahel.
(juuli 2009)
 
27. Töötajal on töölepingus kirjas, et töö tegemise piirkond on Eesti. Tööandja asukoht on Haapsalu. Kas võib sellele töötajale vormistada lähetust mõnda teise Eesti linna ?

Ei saa lähetust vormistada, kuna töö tegemise koht/piirkond on Eesti. Lähetuse mitte vormistamine ei välista ettevõtlusega seotud kulude hüvitamist kuludokumentide alusel vastavalt TuMS § 12 lõikele 3. Alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seaduse§ 20 kohaselt eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.
Alates 01.07.2009 saab päevaraha maksta juhul, kui välislähetuskoht asub töökohast /piirkonnast vähemalt 50 km kaugusel
(juuli 2009)
 
28. Töötaja töö tegemise kohaks töölepingus on Eesti Vabariik. Lähtuvalt töötamise sisust toimubki töö tegemine üle Eesti. Kui tööandja või töötaja teeb tööülesannete täitmiseks täiendavaid kulutusi, nt tasub sõidukulud või majutamise (olenevalt töö iseloomust), kas tehtud kulud kuuluvad maksustamisele kui erisoodustus?

Kui tulenevalt töö iseloomust teeb töötaja kulutusi, mis on otseselt vajalikud tema tööülesannete täitmiseks, siis vastavalt TuMS § 12 lõikele 3 ei loeta füüsilise isiku tuluks teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi. Nimetatud kulude hüvitisi ei käsitleta ka erisoodustusena. Kui kulud teeb aga tööandja, siis on need tema ettevõtlusega seotud kulud.
Kulutusi tuleb hinnata eelkõige tööandja ettevõtluse jaoks vajalikkuse järgi ja kulude seotus ettevõtlusega peab olema tõendatav.
(juuli 2009) 

29. Kas mittetulundusühingu liiget saab saata lähetusse ja kuidas toimub kulude hüvitamine?

Alates 01.07.2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, mille § 1 sätestab konkreetsed isikud, kelle suhtes nimetatud määrust saab rakendada. Nimetatud kord ei laiene mittetulundusühingute liikmetele ja siit tulenevalt ei ole selle määruse alusel võimalik kulutusi hüvitada.
 
Seetõttu, juhul kui makstakse mittetulundusühingu liikmetele niinimetatud päeva- või toiduraha, siis selliselt väljamakselt kuulub tulumaks kinnipidamisele TuMS § 41 punkt 6 alusel nagu muult väljamakselt.

Alates 01.01.2004. a on täiendatud TuMS §- i 12 lõikega 3, mille kohaselt on lubatud füüsilisele isikule tasuda dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi ja neid summasid ei loeta füüsilise isiku tuluks, kui need kulud on tehtud teise isiku (näiteks mittetulundusühingu) kasuks.
(juuli 2009)
 
30. Kas võib lähetada teise äriühingu töötajat nagu kolmandat isikut?

Alates 01.07.2009 kehtiva töölepingu seaduse § 21 lõige 1 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ja kehtiva Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord”, § 1 kohaselt saab tööandja lähetada töötajat, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liiget (juhatuse ja nõukogu liiget, prokuristi, asutajat, likvideerijat, audiitorit, revidenti, revisjoni komisjoni liiget, välismaa äriühingu filiaali juhatajat jt). Seega saab lähetusse saata töötajat ainult tema tööandja. Kui üks äriühing soovib nn lähetada teise äriühingu töötajat, siis ei ole tegemist lähetusega.
Erandina on määruses sätestatud sportlaste ja loovisikute lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning välislähetuse päevaraha.
(juuli 2009)
 
31. Kas teisest riigist Eesti ettevõttesse/organisatsiooni saabunud isik loetakse tulenevalt lähetuse määrusest kolmandaks isikuks?

Ei. Töö- ning teenistuslähetuse kulude hüvitamise määruste alusel loetakse kolmandaks isikuks isikut, kes Eesti tööandja asemel kannab tema töötaja lähetusega seotud kulud. Tulenevalt lähetuskulude hüvitamise korrast ning vastastikusel kokkuleppel hüvitab lähetusega seotud kulud, kas osaliselt või täielikult kolmas isik. Seega peab töötaja või teenistuja olema lähetatud Eesti tööandja poolt, kuid lähetusega seotud kulud võib kanda ja välislähetuse päevaraha maksta kolmas isik.
(juuli 2009)
 
32.Kokkuleppel kolmanda isikuga lähetab tööandja oma töötaja, kuid lähetusega seotud kulud kannab kolmas isik. Kuidas toimub majutuskulu maksustamine kolmanda isiku juures, kui majutuskulu on üle määruses sätestatud piirmäära?
 
Majutuskulu maksuvaba piirmäär kehtib ainult tööandjale. Juhul, kui majutuskulu üle piirmäära maksab kolmas isik, siis see maksustamisele ei kuulu, kuid ta peab tõendama kuidas tehtud kulu oli vajalik ja seotud tema ettevõtlusega.
(juuli 2009)

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Lemoine Estonia otsib RAAMATUPIDAJAT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad