13. juuli 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kommentaar: ajatatud maksuvõlg ei tohiks piirata hangetel osalemist

Ajatatud maksuvõlg ega sellelt arvestatav intress ei anna alust pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks.

Hankemenetlusest kõrvaldamine maksuvõla tõttu on praktikas üheks levinumaks kõrvaldamise aluseks. Hiljaaegu, mai algul, saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile riigihangete seaduse muutmise eelnõu, kus muuhulgas lähevad muutmisele ja täiendamisele sätted, mis puudutavad maksuvõlgu ja nende kindlakstegemist riigihankemenetluses.

On tekkinud mitmeid vaidlusi selle üle, kas ajatatud maksuvõlaga pakkuja või taotleja saab osaleda riigihankemenetluses. Segaduse põhjus on riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 4 kohmakas sõnastus, mis lubab hankemenetlusest  kõrvaldada isiku mistahes ajal, kui tema riiklike maksude, elu- või asukohajärgsete maksude või sotsiaalkindluse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. Millal loetakse maksukohustused nõuetekohaselt täidetuks, selleni tuleb jõuda maksukorralduse seaduse (MKS) tõlgendamise abil.

MKS § 14 lg 5 kohustab maksuhaldurit väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi, kui maksuvõlg on ajatatud. Maksuvõla ajatamine aga maksuvõlga ei kustuta, vaid lükkab üksnes selle tasumise tähtaja edasi.

Seega tekibki näiliselt vastuolu selles, et võlgade olemasolu näitab, et maksuseadusi ei ole nõuetekohaselt täidetud, samas maksuvõla ajatamisel ei käsitle maksuhaldur maksuvõlglast maksuseaduste rikkujana. Eraldi probleem on veel see, et maksuvõla ajatamine ei peata intresside arvestust ning ajatatud maksuvõlaga isikul on avalikust maksuvõlglaste registrist nähtav arvestuslik intress, mis igapäevaselt suureneb. 

Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 26. mai 2009. aasta otsustes (nr 89-09/111614 ja 89-09-111620) asus komisjon seisukohale, et mitte ainult ajatatud maksuvõlg, vaid ka ajatatud maksuvõlalt arvestatav nn arvestuslik intress ei anna hankijale alust kõrvaldada isikut hankemenetlusest RHS § 38 lg 1 p 4 alusel.

RHS vaidlustustes (nr 89-09/111614 ja 89-09-111620) asus hankija seisukohale, et ajatatud maksuvõlalt arvutatud arvestuslik intress kujutab endast maksuvõlga ning kõrvaldas pakkuja hankemenetlusest. Pakkuja esindades vaidlustasime kõrvaldamisotsuse vaidlustuskomisjonis põhiliselt motiivil, et ei ajatatud maksuvõlga ega ka sellelt arvutatud intressi ei saa käsitleda maksuvõlana enne maksukohustuse tasumise kuupäeva saabumist.

Vaidlustuskomisjoni hinnangul tuleb maksude tasumise kohustuse mittenõuetekohase täitmisena RHS § 38 lg 1 p 4 tähenduses käsitada sissenõutavate kohustuste mittetäitmist isiku hankemenetluses osalemise ajal, sh sissenõutava intressi tasumata jätmist. Kohustus muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Vaidlustuskomisjon tegi konkreetses vaidlustusmenetluses esitatud tõendite põhjal kindlaks, et maksu- ja tolliamet kehtestas pakkujale maksuvõla tasumise ajakavana tähtpäevad, mil ajatatud maksuvõla graafikujärgsed maksed ja nendelt arvutatav intress muutuvad sissenõutavaks. Pakkuja kõrvaldati menetlusest enne asjakohase kuupäeva saabumist.

Maksuvõla ajatamise otsusest ja tasumise ajakavast lähtudes ei olnud arvestuslik intress sellel päeval sissenõutav, seega selle olemasolu ei saa ka lugeda maksude tasumise kohustuse mittenõuetekohaseks täitmiseks. Allakirjutanute hinnangul on vaidlustuskomisjonis tekkinud RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamise praktika igati tervitatav.

Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde lisatud seletuskirjas viidatakse maksu- ja tolliameti andmetele, mille kohaselt on ajatatud maksuvõlglasi hetkel ligi 1 700, sh 714 juriidilist isikut; hankemenetlustes võtavad osa ligi 6 165 juriidilist isikut. Kui ajatatud maksuvõlaga pakkujad oleksid sõltumata maksukohustuse sissenõutavaks muutmise tegelikest kuupäevadest hankemenetlustest kõrvaldatavad, võiks see anda teistele pakkujatele põhjendamatu konkurentsieelise ja tulevikus veelgi kitsendada võimalike pakkujate ringi.

Maksuvõlgade ajatamist ei võimaldata kõikidele, vaid üksnes neile ettevõtjale, kes suudavad tõenäoliselt ajutiste raskustega hakkama saada.

Ilmselt ei leidu piisavalt mõjuvat põhjust, millega saaks õigustada polaarselt erinevate tagajärgede sätestamist ajatatud maksuvõlale ühelt poolt maksumenetluses ja teiselt poolt riigihangete menetluses. Absurdeks tuleks hinnata olukorda, milles maksuamet võimaldab ühelt poolt ettevõtjale tasuda maksuvõlg graafiku alusel ning avalik-õiguslik hankija kõrvaldab teiselt poolt sama ettevõtja hankemenetlusest enne graafikujärgse makse tegemise tähtpäeva saabumiseni.

RHS § 38 lg 1 p 4 kohaldamine eeldab seega hankijalt maksukohustuse sissenõutavuse tuvastamist, mis kehtib ka ajatatud maksuvõlalt arvestatava intressi suhtes.

Vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt tuleb hankijal kontrollida RHS § 38 lg 1 p 4 kõrvaldamise aluste puudumist maksuhalduri väljastatud tõendi alusel (eelkõige MKS § 14 lg 5 alusel väljastatav tõend ja sellega samaväärne MKS § 27 lg 1 alusel väljastatav tõend).

MKS § 27 lg 1 alusel väljastatavatel tõenditel ei ole aga tänases praktikas piisavalt andmeid ajatatud maksukohustuse sissenõutavaks muutmisest, eeskätt puudutab see ajatatud maksuvõlalt arvestatava intressi sissenõutavaks muutumist.

Pole välistatud olukord, kus ühel ja sama kuupäeval võib pakkuja maksekäitumise kohta saada maksuhaldurilt tõendi nii maksuvõla olemasolu kui ka selle puudumise kohta.

Maksuhaldur avaldab oma veebilehel andmeid online-süsteemis, samas ei avaldata avalikkusele andmeid maksukohustuslase ettemaksukontol olevate vahendite kohta. Nii võib juhtuda, et hankija saab päringuga maksumaksja kohta info võlgade (näiteks intress) olemasolu kohta (MKS § 27 lg 1 p 4 alusel väljastatav tõend), kuid sama kuupäevaga on maksumaksjal esitada ka maksuvõlgade puudumise tõend (mis on saadud MKS § 14 lg 5 alusel).

Kavandatavad muudatused riigihangete seadusesse pakkuja kvalifikatsiooni kindlakstegemiseks maksude nõuetekohase tasumise kohta ei arvesta täielikult eeltoodud erisusega maksuvõlgade kohta teabe saamisega ja võivad viia selleni, et hankija kõrvaldab päringu alusel pakkuja või taotleja kiirustades menetlusest. Maksu- ja tolliametil oleks ilmselt mõttekas täiendada avalikus registris edastatavat infot maksuvõlgade sissenõutavaks muutumise kohta. 

Kehtiv RHS § 38 lg 1 p 4 sõnastus on mõnevõrra eksitav ka mõistete osas. Nimelt lubab norm kõrvaldada hankemenetlusest isiku, kes ei ole nõuetekohaselt täitnud riiklike maksude, elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustusi. Praktikas kõrvaldatakse hankemenetlusest ka isikud, kellel on intressivõlg, ehkki hangetelt kõrvaldamise eeldusena mainib riigihangete seadus üksnes maksude tasumise kohustust. Ilmselt jääb tulevikus kohtupraktika otsustada, kas intressivõlaga pakkuja või taotleja kõrvaldamine hankemenetlusest on üldse põhjendatud.).

Loe lisaks kommentaare

Vaata ka:Kuidas ajatada maksuvõlga?

Maksuvõlgade tasumise ajatamine (EMTA

Autor: Denis Piskunov, Gerly Kask

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700