Autor: Raamatupidaja.ee • 28. juuni 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring: tippjuhid valimis majanduspettusteks

Rahvusvahelise audiitor- ja konsultatsioonifirma Ernst & Young\'i läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et lähiaegadel on oodata majanduspettuste olulist kasvu.

47% vastanutest on valmis käituma ebaeetiliselt ja viima läbi pettust juhul, kui see peaks kaasa aitama organisatsiooni majandustulemuste parandamisele.

„Märkimisväärne on fakt, et 47% vastanutest on valmis manipuleerima finantsandmetega juhul kui see peaks kaasa aitama ettevõtte majandustulemuste näilikule parandamisele,“ märkis Ernst & Young\'i partner Ivar Kiigemägi. „Veel selgus, et 25% vastanutest on valmis maksma pistist võitmaks hankeid või laiendamaks oma äritegevust. 13% tippjuhtidest leidis, et praeguses majanduskeskkonnas on finantsandmetega manipuleerimine õigustatav,“ lisas Ivar Kiigemägi.

Kiigemägi sõnul pole küsitluse tulemused üllatavad, kuna oleme viimase aasta jooksul täheldanud finantsandmetega manipuleerimise kasvu. Märkimisväärne on aga see, et pettustoimingute teostamise riski hinnatakse kõrgemaks just juhtkonna tasandil, kus surve ettevõtte eesmärkide täitmisel sunnib juhte manipuleerima raamatupidamise ja muude finantsandmetega, et näidata paremaid majandustulemusi. Pettuste riski vähendamiseks tuleks juhtkonnal teha rohkem koostööd sise- ja välisaudiitoritega.

„Uuringust tuleb välja Vana- ja Ida Euroopa ettevõtete sotsiaalse ja eetilise kultuuri erinevus, kuid samas see ei ole reegel, kui me vaatame lähiajaloos toimunud pettusskandaale. Viioli juhtum on selgelt veel kõigil meeles. Meil on veel liiga vähe aega möödas nõukogude ajast, kus pahatihti ei muretsenud töötajad ettevõtte käekäigu pärast, vaid pigem kuidas rohkem saaks ise asju kõrvale panna,“ sõnas Kiigemägi.

Ernst & Young\'i vanemkonsultandi Taavi Saati sõnul on positiivne, et tippjuhid tunnistasid, et ollakse valmis pettusteks, kuid samas on see ka selgeks ohumärgiks kõikidele osapooltele. „Arvestades seda, et suur osa kulusid on erinevad kompensatsioonid ja boonused ning nendest on raske loobuda, siis võib tekkida soov struktureerida neid mõne muu kulu alla, millega kaasnevalt pannaksegi toime pettus. Koondamised ja äritegevuses kasutatavate ressursside vähenemine ei tohi mõjutada ettevõtete sisekontrollisüsteemi, sest süsteemi nõrkus mõjutab kahtlemata ettevõtte majandustulemusi. Majandussurutise ühe mõjuna võib täheldada, et kriitilisemalt vaadatakse üle kuhu raha läheb ning seeläbi avastatakse ka juba varem toimunud pettusejuhtumeid,“ ütles Saat. 

Loe lisaks kommentaare

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700