9. juuni 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas varbavahe-plätud on tervisele ohtlikud?

Rand, päike, mõnus kerge tuul... kohe-kohe on algamas puhkus. Kõik on valmis: moodsad haaremipüksid, ampiirlõikeline suuremustriline kleit, uued ehted sinna juurde, prillid - no ühesõnaga kõik on olemas.

Ainult millised jalanõud valida? Muidugi, varbavahe plätud: ühed nahast ja värviliste kivikestega õhtuks ja teised, tavalisemad, kummist, ranna jaoks. Aga kas sa oled mõelnud, et need jalanõud võivad rikkuda kogu su puhkuse? Ja veel terve suve takkapihta? Sest taolisi plätusid peetakse tervisele kahjulikuks.

Varbavahe plätud või flipflopid, „jeesuse tallukad“, vietnamlased või kuidas iganes neid nimetada; ühesõnaga jalanõud, mis koosnevad tallast ja kahest rihmast, on mugavad palaval päeval kandmiseks ja neis saad demonstreerida oma imelist pediküüri, kuid need jalavarjud ei sobi kohe mitte terveks päevaks kandmiseks.

Ortopeedid väidavad, et flipflopid on kõige suurema riskiga jalanõu:võid end kergesti vigastada, saada infektsioon või villid. Tolm, kivikesed, linnaprügi ja igasugune muu mustus sätib end sisse jalgadel. Esmapilgul tundub, et sellest polegi midagi hullu, jalad saab ju puhtaks pesta, aga mis saab siis kui sul on rakk jalal, kriimustus või muu pisike haav? Sellest räägitakse vähe, aga nii võib kergesti nakatuda sellise halva bakteriga nagu stafülokokk.Suure varba ja teise varba vahele tekkiv haav või vill võib edasi areneda jalgade seenhaiguseks ja liikuda sealt edasi juba varbaküünte poole.Plätud, glamuursed või mitte, võivad maksta sulle tervise - plätusid kandes saavad su päkad väga suure koormuse osaliseks, taluvad pidevalt lööke ja mikrohaavu, nii tulevad villid ja lõhed, rääkimata sellest , et jalg peab tegema väga suurt tööd, et plätut paigal ja kinni hoida.

USAs viidi läbi uurimus, mis tõestas et pikal flipflopide kandmisel hakkab inimese kõnnak muutuma, jalad hakkavad pöörduma sissepoole. Inimesed teevad seda alateadlikult, sest soovivad vähendada plaksuvat heli, mis tekib varbavahe-plätudega kõndimisel. Jalalihased töötavad nii, et varbad saavad suurima koormuse. Ortopeedid on märganud, et see võib kahjustada achilleuse kõõlust ja viia muude ortopeediliste haigusteni.

Mitte vähem ei kannata ka puuslaiigesed ja kogu lülisammas tervikuna.

Pea siis meeles, kui sätendavad ka ei oleks plätud poeriiulitel ja kui kaunid sinu jalas, osta võimalusel endale suveks jalanõu, mis on kindlalt jalas, näiteks rihmikud või sandaletid. Plätud sobivad ikka kõige paremini kui oled teel randa või basseini, ka üheks glamuurseks suviseks peoks, aga ära tantsi plätudega ja osale sportlikes mängudes.

Kui oled valimas plätusid trenni või basseini jaoks, jälgi talla paksust, et vesi mis voolab mööda põrandat ei ulatuks su jalani.

Ja veel, ära sõida autoga kui sul on plätud jalas!

Autor: Helle Laan

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700