Korduvad küsimused II samba sissemaksete peatamise teemal

Täiendatud 25.05.2009

Kui kauaks on riigi maksed teise pensionisambasse külmutatud?
Maksete tegemine peatatakse 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010, seega kokku pooleteiseks aastaks. Alates 2011. aastast hakatakse II sambasse sissemakseid jälle tegema, kuid esialgu tavapärasest poole väiksemas mahus – 2011. aastal maksab inimene 1% ja riik lisab selle 2%. Tavapärane skeem (2% + 4%) taastub 2012. aastast.   

Olen raamatupidaja ja tahan teada, kas mai kuu töötasudelt tuleb kohustusliku kogumispensioni makse kinni pidada või ei?
Kohustusliku kogumispensioni makseid ei tehta alates käesoleva aasta 1. juunist. Kui mai kuu palk makstakse välja nt 10. juunil, siis kohustusliku kogumispensioni makset ka enam kinni ei peeta. Kui palk makstakse välja 31.mail, siis tuleb kinni pidada ka kohustusliku kogumispensioni makse. Seega tuleb makse kinnipidamisel lähtuda tasu (palga) väljamaksmise päevast.
 
Millised on minu valikud, kui ma ei ole nende muudatustega rahul?
Kui II sambaga liitunu, ei lepi sellega, et sissemaksed II sambasse pooleteiseks aastaks täielikult peatuvad, saab ta jätkata sissemaksete tegemist oma 2% ulatuses 2010. aasta algusest. Selleks tuleb käesoleva aasta oktoobris või novembris kirjutada avaldus. Avaldus tuleb esitada kontohaldurile (nt pank) või elektrooniliselt registripidajale.
Kui inimene on teinud avalduse maksete tegemiseks, siis on tema sissemaksed II sambasse alates 2010. aastast 2%, millele riik lisab 2011. aastal omalt poolt 2% ja 2012. aastal 4%.
Inimestel, kes on sündinud aastatel 1942–1954 (liitunud, kes on juba riiklikus vanaduspensioni eas või on sinna lähiajal jõudmas), on juba aastast 2010 võimalik jätkata tavapärase sissemaksete skeemiga (2%+4%). Selleks tuleb tal teha avaldus maksete tegemiseks ning riik lisab siis juba aastal 2010 automaatselt ka omalt poolt 4%.
Inimene, kes on rahul sellega, et 2009. aasta teisel poolaastal ja 2010 aastal tema II samba fondi mingeid sissemakseid ei laeku ning aastal 2011 tehakse sissemakseid praegusega võrreldes poole väiksemas ulatuses, ei pea avaldust esitama.
 
Millal ja kuhu tuleb minna soovijail avaldust kirjutama, et vabatahtlikult makseid jätkata?
Kui on soov, et maksed jätkuksid juba 2010. aasta algusest, siis tuleb kontohaldurile (nt pank) või registripidajale esitada vastav avaldus. Avaldusi saab esitada käesoleva aasta oktoobris ja novembris. Avaldus on ühekordne, hilisemal perioodil seda enam esitada ei saa ning esitatud avaldust hiljem tagasi võtta samuti mitte. Kontohalduri nõusolekul saab kirjaliku avalduse esitada juba käesoleva aasta augustis ja septembris. 
 
Miks ei saa raha välja võtta, kui lepingu tingimusi ühepoolselt muudetakse?
Maksete peatamise ja osalise vähendamise näol ei ole tegemist süsteemi põhimõttelise muutmisega, vaid ajutise lahendusega. Sissemaksed taastuvad osaliselt juba aastal 2011 ja täies ulatuses aastal 2012. Pensionifondi kogunenud raha saab kasutada üksnes pensioniks. Inimesel on õigus näiteks oma pensionifondi vahetada või makseid uude fondi suunata. Sissemaksete ajutine peatamine ei muuda seni fondi kogunenud vahenditega seotud õigusi ja kohustusi.
 
Kuidas riik kompenseerib maksete peatumise?
Kui inimene on maksnud vabatahtlikult 2010. aastal II sambasse raha, ilma, et riik sellele omalt poolt 4% lisaks, suurendab riik selle inimese eest sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid sissemakseid. Nii hakkab sissemakse suurus olema aastatel 2014 – 2017 2% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Kui inimene soovib ka aastatel 2014 – 2017 ka ise suuremaid makseid teha (3%), siis tuleb tal 2013. aastal esitada avaldus sissemaksete suurendamiseks.
Kui inimene otsustas 2010. aastal makseid mitte teha, siis automaatset sissemaksete suurendamist ei toimu. Küll on aga saab inimene soovi korral teha avalduse sissemaksete suurendamiseks. Sellise avalduse saab esitada 2013. aastal ning siis on sissemaksed järgneval neljal aastal 3% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Kui majanduskasv ei ole piisav, et suuremate maksete tegemist käivitada, siis lükkub avalduse esitamine edasi ning kõrgendatud maksete võimalus käivitub hiljem. Nelja-aastane tsükkel, mil inimene maksab 3% ja riik 6%, käivitub juhul, kui majandus kasvab nominaalselt enam kui 5%. Kui ka aastaks 2015 ei ole 5%-ne majanduskasv taastunud, siis kõrgendatud maksete tegemiseks avaldust esitada ei saagi.

Kui palju kaotab maksete peatamise tõttu inimene pensionipõlves raha?
Täpne mõju sõltub inimese vanusest, fondide tootlusest ja I samba indeksist. Üldistatult saab öelda, et 2 aasta maksete peatamine vähendab I ja II samba pensioni kokku ca 1-1,5%, miinimumpalga puhul on mõju väiksem. Juhul kui inimene soovib jätkata oma 2% sissemakset ja/või saada hilisemat “kompenseerimist”, siis on mõju pensionile marginaalne.
 
Mis saab kogutud rahast sellel ajal, mil makseid ei tehta?
Fondihaldurid investeerivad pensionifondides olevat raha edasi, mis tähendab, et juhul, kui osakute väärtus hakkab kasvama, suureneb ka seni kogutud raha. Osakute väärtuse kahanedes fondides olev raha väheneb. Silmas tasub pidada seda, et pensionifonde on erinevaid, mis tähendab, et inimesel on võimalik valida erineva riskisusega fondide vahel.

Mis mõtet on üldse koguda, kui raha fondis ei kasva?
Alates süsteemi käivitamisest 2002. aastal on olnud head aastad ja raha pensionifondides on kasvanud. Üldine langusperiood maailmamajanduses algas eelmisest aastast, mis muuhulgas avaldas mõju ka pensioniinvesteeringutele. Majandus on tsükliline ning parematel aegadel fondides olev raha kasvab, halvematel mitte. Praegust perioodi võib võtta ka õppetunnina – fondivalitsejaid sunnib praegune olukord kindlasti rohkem pingutama ja kogujaid oma säästudel silma peal hoidma. Kuna pensioni kogutakse aastakümneid, siis kokkuvõttes peaks inimese vara pensionifondides siiski kasvama.

 Kui maksed on külmutatud, siis kas vastavasse ikka jõudvad noored peavad ikka kohustuslikult liituma pensionisambaga?
Jah, sest süsteem ise ei muutu, vaid maksed on ajutiselt peatatud. Kui liitumine kohustusliku kogumispensioniga toimub enne käesoleva aasta novembri lõppu, on liitujal võimalik esitada soovi korral ka avaldus omapoolsete maksete tegemiseks alates 2010. aasta algusest. 

Sel aastal hakati tegema kohustusliku kogumispensioni väljamakseid neile, kes on pensionile läinud. Kas nüüd peatuvad ka väljamaksed?
Muudatused puudutavad siiski üksnes kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemist. Pensioni väljamaksmine jätkub tavapärases korras.

 

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017

Uudised