Autor: Raamatupidaja.ee • 19. aprill 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigieelarvesse on märtsi lõpuks laekunud 19,1 miljardit krooni

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kolme kuuga riigieelarvesse 19,1 miljardit krooni ehk 21,6 protsenti eelarves planeeritust. Kulusid tehti esimesel kolmel kuul eelarvest 20,7 miljardi krooni ulatuses, mis on 22,1 protsenti planeeritust. Tulude laekumine on küll kooskõlas 2009. aasta eelarvega, kuid riskid tulude vähenemiseks on suurenemas.  Märtsis laekus riigieelarvesse tulusid 5,2 miljardit krooni, mille laekumist on muuhulgas mõjutanud halvenenud majanduskonjunktuur ning tarbijate madal kindlustunne. Laekunud tuludest moodustasid märtsis maksutulud ligi 4 miljardit krooni ning mittemaksulised tulud ca 1,3 miljardit krooni.  Maksutulusid on märtsi lõpuks riigieelarvesse laekunud 13,9 miljardit krooni, mis moodustab 20,9 protsenti eelarves planeeritust. Kolme esimese kuu jooksul on enim laekunud sotsiaalmaksu, mida on kokku tasutud 7,4 miljardit krooni ehk 24 protsenti riigieelarves kavandatust. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine oli märtsi lõpuks 1 miljardi krooni ulatuses negatiivne just eelkõige suure maksutagastuste mahu tõttu. Samas võib nii vähenev nõudlus sise- ja välisturul kui surved tööjõukulude vähendamiseks lähikuudel tähendada senisest veelgi negatiivsemat mõju nii sotsiaal- kui tulumaksu laekumistele. Juriidilise isiku tulumaksu on kolme kuuga laekunud 685,2 miljonit krooni, mis on 20,6 protsenti riigieelarves planeeritud aastasest laekumisest. Käibemaksu laekus esimese kolme kuuga 4,3 miljardit krooni, mis moodustab 22,3 protsenti eelarves kavandatust. Käibemaksu märtsikuu tasumiste summa vastab oodatud tasemele, kuid järgnevate kuude jooksul võivad tasumisi hakata üha rohkem mõjutama arengud tööturul.   Aktsiise laekus märtsi lõpuks 2,2 miljardit krooni ehk 23,4 protsenti eelarves planeeritust. Oodatust vähem on laekunud alkoholiaktsiisi, mis on tingitud tootmis- ja tarbimisaktiivsuse vähenemisest. Samuti on mõnevõrra oodatust madalam laekumine kütuseaktsiisi arvelt, mis samuti on tingitud tarbimise vähenemisest. Mittemaksulisi tulusid laekus märtsi lõpuks 5,2 miljardit krooni, mis on 23,8 protsenti eelarves kavandatust. Võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga kasvas mittemaksuliste tulude laekumine 348 miljoni krooni võrra ja seda peamiselt välistoetuste suurema laekumise arvelt. Aasta esimesed kuud näitavad, et ka mittemaksuliste tulude osas võib aasta lõpuks kujuneda märkimisväärne alalaekumine eelkõige varade müügi, riigilõivude ja trahvide osas. Suurima osa mittemaksuliste tulude kolme kuu laekumisest moodustavad toetused 3,9 miljardi krooniga, mis on 27,5 protsenti aasta jooksul eelarves planeeritust. Välistoetuseid on sellest 3,4 miljardit krooni, mille osas laekus enim toetusi elukeskkonna ja majanduskeskkonna arendamiseks ettenähtud struktuurifondide ning põllumajandustoetuste arvelt. Lisaks toetustele on kaupade ja teenuste müügist laekunud märtsi lõpuks 396 miljonit krooni, mis on 18,2 protsenti eelarves planeeritust ning suurema osa sellest moodustasid 179,9 miljoni krooniga riigilõivud.  Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist on laekunud esimese kolme kuuga 196,5 miljonit krooni ehk 18,5 protsenti eelarves kavandatust. Tulusid varadelt on märtsi lõpuks teenitud 389,5 miljonit krooni, mis moodustab eelarves kavandatust 12,7 protsenti. Muid tulusid laekus märtsi lõpuks 310 miljonit krooni, millest 161,5 miljonit krooni moodustasid saastetasud ning 61,1 miljonit krooni trahvid. Muid tulusid kokku on laekunud 23,7 protsenti eelarves planeeritust. Kulusid tehti kolme esimese kuu jooksul kokku 20,7 miljardi krooni eest, mis moodustab riigieelarves aastaks planeeritust 22,1 protsenti. Märtsis tehti väljamakseid 7,2 miljardi krooni ulatuses, mis on 7,6 protsenti riigieelarves kogu aastaks planeeritud kuludest. Ilmselt saab käesoleva aasta lõpu kulutuste tase olema eelnevatest aastatest madalam, sest vähem on vahendeid lepinguliste tööde ja teenuste tellimiseks ning kaotatud on tavapäraselt aasta lõppu planeeritud tulemustasufondid. Eraldisi maksti riigieelarvest märtsi lõpuks 16,6 miljardi krooni ulatuses, mis moodustas kõigist väljamaksetest enamiku. Kogu aasta eraldistest on kasutatud 23,4 protsenti ning kõige enam on kasvanud väljamaksed pere- ja sotsiaaltoetustele. Märtsis maksti eraldisi välja 5,5 miljardi krooni ulatuses ehk 7,8 protsenti eelarves planeeritust. Esimese kvartali vahendite kasutamine on plaanipärane, arvestades aga majanduses toimuvaid muudatusi võivad aasta lõpuks väheneda väljamaksed seoses hangete vaidlustamisega. Samuti võivad tõusta majanduse langusega seotud kulutuste vajadused ja eraldiste maht, eelkõige tööhõivega seotult töötutoetuste ja sotsiaaltoetuste arvelt. Tegevuskulusid on riigiasutused märtsi lõpu seisuga välja maksnud 3,6 miljardi krooni ulatuses, mis on 21,6 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on tegevuskulude väljamaksed vähenenud 359 miljonit krooni. Märtsis maksti tegevuskulusid välja 1,4 miljardi krooni ulatuses, mis on 8,7 protsenti eelarves planeeritust. Sellest 773,4 miljonit krooni kasutati personalikuludeks (töötasud, maksud ja erisoodustused) ning 670,8 miljonit krooni majandamiskuludeks. Investeeringuteks ja investeeringutoetusteks on märtsi lõpuks kasutatud 1,1 miljardit krooni ehk 12,3 protsenti eelarves planeeritud vahenditest. Märtsis maksti välja investeeringuid 133,2 miljoni krooni ulatuses ning investeeringutoetuseid 348,5 miljoni krooni eest. Suurimateks investeeringuteks olid märtsis näiteks Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee rekonstrueerimine 12,6 miljoni krooni ulatuses, kaitseministeeriumi ehitiste renoveerimine, Luua metsanduskooli tehnika soetamine ja mitmed teised. Muid kulusid maksti välja kahe kuu jooksul kokku 52 miljoni krooni ulatuses, mis moodustab eelarves planeeritust 7,2 protsenti. Välisvahendite arvelt tehti esimese kolme kuu jooksul väljamakseid 1,8 miljardi krooni ulatuses, mis moodustab riigieelarves planeeritud mahust 13,5 protsenti. Märtsis tehti väljamakseid 647,7 miljoni krooni ulatuses, mis moodustab 5 protsenti riigieelarves planeeritust. Suuremad väljamaksed märtsi kuus on struktuuritoetuste raames tehtud ettevõtluslaenude riiklike tagatiste ja kapitalilaenu programmist (76,8 miljonit krooni), stardi- ja mikrolaenu käendusprogrammist (25 miljonit krooni) ja korterelamute renoveerimiseks (166 miljonit krooni). Maaelu toetuste raames on suurimad väljamaksed teostatud noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetamiseks (42 miljonit krooni) ning elatuspõllumajandusettevõtete toetamiseks (28,3 miljonit krooni).  Lisamaterjalid: Riigieelarve tulude ja kulude ning reservide ülevaate 2009. aasta veebruari lõpu seisuga leiab rahandusministeeriumi veebilehelt: http://www.fin.ee/?id=81725Detailsem informatsioon välisvahendite kasutamise osas on toodud: http://www.fin.ee/?id=81724     Lisainfo:

 

Kristi Jõesaar

RahandusministeeriumAvalike suhete osakondtel 611 3448gsm 527 6132e-post: [email protected]

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700