Vara väärtuse languse test

Vara väärtuse test. Vara väärtuse languse test. Ennast raamatupidajana meenutades: need sõnaühendid nagu vara väärtus, selle langus ja testimine viisid suunurgad alla, tegid näost valgeks ja halvemal juhul tekitasid külmavärinaid mitmeks päevaks. Teeme siinjuures asja selgeks ja nägu saab taas naerule!

Vara väärtuse kontseptsioonist arusaamine võib tõesti esmapilgul tunduda üle mõistuse keeruline, vara väärtust testida on tülikas ja seejuures võib arvata, et teema on üle tähtsustatud. Tegelikult tuleb öelda, et teema on huvitav, eriti põhivara osas, täiesti tänapäevane ning oluline.

Igal bilansipäeval peaksime hindama tegelikult lisaks põhivaradele ka ettevõtte käibevarade väärtust. See on siis näiteks lühiajaliste nõuete, varude ja ettemaksete väärtust, kuid sellest ehk mõni teine kord.  Käesoleva artikli kirjutamisel keskendusime põhivarale ja sealhulgas põnevamatele alateemadele nagu tulevaste perioodide rahavoogude leidmine ja diskontomäär.

Väärtuse testimise olulisus ja kontseptsioon

Vara väärtuse testimise olulisus. Ettevõtte varade testimine on vajalik selleks, et ettevõttega seotud huvigrupid, nagu omanikud, võlausaldajad, töötajad ja koostööpartnerid, saaksid tunda ennast kindlalt. Kindlalt selles mõttes, et ettevõte kajastab oma bilansis varasid nende õiges väärtuses ja kajastab vaid selliseid varasid, mis tegelikult eksisteerivad. Küsimus on ettevõtte bilansi usaldusväärsuses. Ettevõtte bilanss on aluseks mitmete ettevõtte siseste ja väliste analüüside ja tulevikuprognooside koostamisele. Võtame näiteks ettevõtte järgnevate perioodide eelarve. Kui ettevõte teeb oma tulevikuprognoosid valede algandmete pealt, siis oodatav tulemus ei saagi realiseeruda, sest sisend on vale.

Veel üks vara väärtuse testimise olulisuse aspekt – enesepettuse ärahoidmine. Kui majanduses läheb hästi, siis on enamik ettevõtjaid nõus, et vara tuleb kajastada nende õiglases väärtuses ja seda on nn lihtne teha: turg on aktiivne, turul toimuvad võrreldavad tehingud, mille alusel ettevõtte vara väärtust hinnata, ja vara väärtus kasvab. Üles, ikka üles saavad õiglase väärtuse meetodi kasutajad vara hinnata. Tore on ju vaadata, kuidas vara väärtus ja koos sellega ka kasum vara väärtuse ümberhindlusest kasvab. Üleshindamine käib varmalt, aga mõelda tuleb ka sellele, et sellest ümberhindlusest raha ettevõttesse ei lisandu. Kasum ei ole puhas ehk rahaga kaetud. Rahaks muutub see alles siis, kui vara realiseeritakse.

Soetusmaksumuse kasutajatel majanduse hea käekäik varade väärtuse tõusuna otseselt bilansis ei kajastu.

Varade hindamise idee. Üleüldiselt liigub kogu maailm ja sellega koos ka raamatupidamisarvestus õiglase hinna ehk turuhinna keskseks. Samamoodi on ka Eestis. Püütakse jõuda selleni, et bilansis ja kasumiaruandes kajastatakse asju, mis tegelikult on olemas ja nende õiglases hinnas. See tähendab, et püütakse jõuda võimalikult usaldusväärsete ja reaalsust kirjeldavate tulemusteni.

Eestis kehtivad raamatupidamisarvestust reguleerivad õigusaktid pakuvad sisuliselt  ühte põhivarade kajastamise võimalust (me ei arvesta siin investeeringuid sidus- ja tütarettevõtetesse, mida mõningatel juhtudel võib kajastada omakapitali meetodil). Bilansipäeval peavad põhivarad olema kajastatud kaetavas väärtuses. Vormiliselt tähendab see, et varad peavad olema kajastatud kas õiglases väärtuses, mis on turuhind, või kasutusväärtuses, mis on konkreetse vara väärtus konkreetse ettevõtte jaoks. Jooksvalt saab soetamisjärgselt põhivarasid kajastada kahel meetodil: õiglases väärtuses või soetusmaksumuses. Õiglases väärtuses kajastatakse tavaliselt kinnisvarainvesteeringud, aktsiad ja muud väärtpaberid ning bioloogilised varad. Soetusmaksumuses kajastatakse tavaliselt materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara (sh firmaväärtus), ka investeeringud sidus- ja tütarettevõtetesse.

Õiglase väärtuse meetodi valimisel tuleb arvestada, et bilansipäeval tuleb ka tegelikult vara hinnata tema kehtivasse väärtusesse. Ehk teisisõnu tuleb arvestada sellega, et vara väärtus hakkab bilansis liikuma üles-alla vastavalt olukorrale turul. Samuti hakkab kõikuma kasum või siis kahjum. See meetod kajastab hetkel majanduselus kehtivaid väärtushinnanguid ja turuolukorda kõige realistlikumalt.

Soetusmaksumuse meetodit kasutades on vara arvel soetusmaksumuses ning vara amortiseeritakse vastavalt tema kasulikule elueale. Vara üles hinnata ei tohi (see on siis erinevus õiglase väärtuse meetodiga võrreldes), küll aga alla hinnata, kui vara bilansiline jääkväärtus on õiglasest väärtusest või vara kasutusväärtusest madalam. Üldisemas plaanis on siingi siis eesmärgiks säilitada ikka turuhinna lähedane olukord, et ettevõte ei näitaks varasid, mida tal tegelikult ei ole.

Usaldusväärsuse ja realistliku kajastamise huvides tuleb ettevõtte varasid kajastada võimalikult lähedaselt nende tegelikule turuväärtusele. See on lugupidav käitumine nii enda kui teiste suhtes. Kui üldine majandusolukord on elav ja kasvav, siis on nii käituda kerge ja meeldiv. Kui aga majandus üldises plaanis ei edene ja/või ettevõttel lähevad asjad halvasti, siis see enam nii lihtne ei ole. Varad tuleks alla hinnata, aga seda ei taheta teha. Turg on passiivne, võrreldavaid tehinguid ei tehta või kui tehakse, on hinnad väga kõikuvad, varade väärtus langeb. Lisaks välistele teguritele on veel tihtipeale ettevõtete finantsnäitajad seotud pangalaenude tingimustega ja kahjumit on juba emotsionaalselt raske näidata. Väga keeruline on otsustada avalikustada, et ettevõttel ei lähe seekord kõige paremini, sest avalikustamisega on seotud palju osapooli, kelle reaktsiooni halvale uudisele on raske prognoosida. Olgugi nii, et nagu enne oli üleshindamisel kasum, nii on ka allahindamisel kahjum virtuaalne, tegelikkuseks saaks see alles vara realiseerimisel.

 

Millal teha vara väärtuse testi?

Küsimusele, millal läbi viia vara väärtuse testi, on selgesõnaline vastus raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise Toimkonna juhendites (RTJ 5 ja RTJ 11). Kokkuvõtvalt saame öelda, et firmaväärtuse ja muu määramata kasuliku elueaga immateriaalse põhivara vara (sh ka bilansipäevaks lõpetamata immateriaalne vara) väärtust tuleb hinnata igal bilansipäeval, sõltumata sellest, kas esineb vara väärtuse langusele viitavaid indikatsioone või mitte. Materiaalse põhivara ja amortiseeritava immateriaalse põhivara puhul tuleb igal bilansipäeval hinnata, kas on indikatsioone ehk märke, mis võivad viidata sellele, et vara tegelik väärtus on madalam vara bilansilisest väärtusest. Kui on indikatsioone, siis tuleb test läbi viia.

Kas praegu Eestis ja ka mujal maailmas on selliseid väliseid ja sisemisi tundemärke? Meie arvates on. Näiteks võib nimetada mõningaid, mis on koondatud alljärgnevasse tabelisse.

Ettevõttevälised tundemärgid

Ettevõttesisesed tundemärgid

  • Üldine majanduskasv on negatiivne.
  • Kõrged laenuintressid ja keerulised refinantseerimisvõimalused. Pangad lihtsalt ei anna laenu. Raha on kallis.
  • Üldine turuolukord on muutunud kehvaks. Passiivsus. Hinnad on languses, tehinguid tehakse turul harva või ei tehta üldse.
  • Kõrge inflatsioon ja suurenev tööpuudus. Raha kaotab suhteliselt kiiresti ajas väärtust.

 

  • Ettevõte on kahjumis. Saadavad tulud on väiksemad planeeritust. Kasumiootused pole õigustatud.
  • Põhitegevusest saadavad rahavood on negatiivsed.
  • Põhivara on vähe töös või seisab kasutuseta.
  • Töötajaid koondatakse, osakondi suletakse, tegevusvaldkondi lõpetatakse, vara püütakse müüa.
  • Ettevõtte ROA ja ROE on oluliselt langenud ja jäävad alla sektori keskmise.

 

Üldine pingeline majanduslik olukord survestab olemasolevatelt varadelt saadavaid tulusid ja seega ka oodatavat tulusust. Praegu on viimane aeg vaadata üle oma varade seis, võtta kasutusele või välja töötada näiteks Exceli abil üks omavahel valemitega seostatud tabel, mille alusel saab varade gruppe või varaobjekti väärtust testida. Meile, käesoleva artikli autoritele, on paljudel kordadel jätnud hea mulje just selleks otstarbeks koostatud tabelid ja selgesti jälgitavad arvutuskäigud. See on oluline tööriist ka ettevõtte juhtidele. Kaasates neid ja töötades välja/võttes kasutusele õiged töömeetodid, - vahendid ja –meeskonnad, on järgnevatel kordadel ja aastatel lihtne ja tulemuslik vara väärtust testida. Kokkuvõtteks saab öelda, et praeguses majandusolukorras on kindlasti igati põhjendatud ettevõtte varade väärtuse testimine. Asugem siis testimise erinevaid võimalusi vaatlema.

 

Kuidas vara väärtust testida?

Ettevõtte vara väärtust saab testida mitmeti. Selle jaoks on välja töötatud üldisemaid meetodeid ja detailsemaid. Sõltuvalt vajadustest ja indikatsioonidest, kui detailselt me vara hinnata saame. Tavaliselt alustatakse üldisematest arvutustest. Näiteks kui tootmisettevõtte põhitegevuse rahavood on mitmeid aastaid negatiivsed, siis on põhjust arvata, et põhivaradega ehk tootmisseadmetega genereeritavad rahavood ei ole olnud piisavad. Selle põhjuseks võivad olla näiteks ebatäpsed müügiprognoosid, üle võimete tehtud investeeringud või ebaefektiivne tootmisprotsess. Märk allahindluseks ja põhjus detailseks testiks on olemas. Raamatupidamise Toimkonna juhendite alusel on õige testimisviis detailsemast üldisemaks, Ettevõttes kasutuses olevast kuluarvestussüsteemist sõltub, kui detailseks saab ja on põhjendatud minna. Kui võimalik, siis tuleb kuluarvestus nii üles ehitada, et genereeritavad tulud ja tehtavad kulud saab välja arvutada kuni konkreetse seadme või masina tasandini.

Kui eksisteerib turg ja seal toimuvad ka piisava sagedusega tehingud, siis on vara väärtust lihtne testida. Sarnase varaga tehtud tehingu hind võiks olla ka ettevõttes oleva vara õiglane hind. Teisisõnu võrreldakse turuhinda ehk õiglast hinda ettevõtte põhivara jääkväärtusega bilansis. Kui ettevõttes oleva vara väärtus on sama või kõrgem, siis läbis vara väärtus testi ja põhjust allahindluseks ei ole. Õiglase väärtuse meetodit kasutavad ettevõtted peavad vara väärtuse ümber hindama turuhinnale ja soetusmaksumuse meetodit kasutavad ettevõtted saavad jätta vara jääkväärtuse tasemele. Kui aga ettevõtte bilansis oleva vara jääkväärtus on kõrgem turuväärtusest ehk õiglasest väärtusest, siis tuleb ka vara õiglasele väärtusele alla hinnata.

Huvitavam on olukord siis, kui õiglast väärtust turu kaudu määrata ei õnnestu. Siis peame leidma vara kasutusväärtuse. Huvitavam on kasutusväärtuse leidmine selle pärast, et nüüd läheb tulevaste perioodide prognoositavate rahavoogude leidmiseks ning nende tulevaste rahavoogude diskonteerimiseks tänasesse väärtusesse. Vaatame lähemalt, mida prognoositavad rahavood ja diskontomäär endast kujutavad.

Prognoositavad rahavood. Finantsmaailmas on kasutusel mitmeid erinevaid meetodeid ja töövahendeid lihtsalt rahavoogude ja ka nn vabade rahavoogude leidmiseks. Üldine soovitus arvutusmeetodi valimisel ja rakendamisel on, et liiga keeruliseks ei ole põhjust minna. Mida me tegelikult teada tahame? Tegelikult seda, kui palju me prognoosime tulevastel perioodidel varast saada tulu (sissetulev rahavoog, sealhulgas prognoositud kasutusjärgsest müügist saadav rahavoog) ning kui palju on selle varaga planeeritud kulusid (väljaminev rahavoog, kaasa arvatud vara jooksvaks remondiks kulunud raha). Lahutame tuludest kulud ja saame prognoositava kasumi ehk siis prognoositava tulevikurahavoo. Kuna saadud tulemus on rahavoog tulevikus – kunagi aastate pärast saada planeeritud rahavoog – siis tuleb see teisendada tänasesse päeva, sest väärtust hindame ju täna, bilansipäeval. Tulevikurahavoo teisendamiseks kasutatakse diskontomäära, mida väljandatakse protsentides.

Mitme aasta peale tulevasi rahavoogusid prognoosida? Siin võiks lähtuda vara kasulikust elueast.

Diskontomäär. See on kahtlemata üks olulisimaid näitajaid vara väärtuse testimisel. See ei ole lihtsalt üks number ühest sajani, vaid peab olema selgelt argumenteeritud omanike oodatav tulumäär testimise all olevalt varalt.

Kuidas diskonto- ehk tulumäära leida? Soovitame näiteks kapitali kaalutud keskmist hinda (WACC – Weighted Average Capital Cost), sest see näitaja peegeldab üsna hästi ettevõtte oodatavat võimalikku tulunormi. WACC väljaarvutamine ei ole keeruline.

WACC = (intressi kandvad võlad x nende intressimäär) + (muud intressita võlad x turu intressimäär) + (omakapital x tulunorm)

Selle leidmiseks liidetakse kohustuste osakaalude ja intressimäärade korrutis omakapitali osakaalu ja omakapitali tulunormi korrutisega. Teisiti öelduna – korrutatakse võlgade osatähtsus nende intressimääradega ja sellele liidetakse omakapitali ja selle oodatava tulususe korrutis. Intresse kandvate võlakohustuste intressimääraks on nende reaalne intressimäär, mida võlausaldajale makstakse. Pöörame tähelepanu intressi mittekandvatele kohustustele, nagu näiteks võlad tarnijatele ja töövõtjatele jne. Selliste võlakohustuste intressimääraks võetakse turuintressimäär, mitte null. Võtmekoht kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamisel on omakapitali tootlikkuse leidmine. Omakapitali hind ehk omanike nõutav tulunorm omakapitalilt saab just määravaks diskontomäära lõpliku suuruse kujunemisel. Seda eriti väikeettevõtete puhul ja suure omakapitali osakaaluga ettevõtete puhul. Esmapilgul võib tunduda, et omakapital ei maksa ju midagi, sest dividende maksma ei pea ja omakapital on sisuliselt tähtajatu. Tegelikkuses on nii, et kui keegi on otsustanud ettevõttesse investeerida (ehk teisisõnu: omakapitali ettevõttesse sisse maksnud), siis tahab ta sellelt investeeringut ka tulu teenida.

Kuidas omakapitali hinda leida? Omakapitali hinna leidmisel on kasutuses jälle mitmeid võimalusi, näiteks kasutatakse intressi-riskipreemia mudelit, dividendi kasvumäära mudelit või CAMP-i kapitalihindamise mudelit. Oluline on meeles pidada, et nõutav tulumäär peaks arvesse võtma kõiki antud varadega seotud riske ja seda, et suuremat tulu on võimalik eeldatavasti teenida ainult suurema riskiga. Ka ei saa nõutav tulunorm ja seega ka riskid olla liiga madalad. Kui nõutav tulunorm investeeringult varale on madalam kui pankade pakutav deposiidi intress, mis Eestis hetkel on 8% ringis, siis tekib küsimus, miks investeeritakse mittekasumlikku ettevõtmisesse. Oleks ju mõistlikum raha selle asemel pangas hoida, sest selle pealt teenib rohkem.

Siinkohal mõned näpunäited hindamaks diskontomäära sobivust. Infot, kui suur diskontomäär on sobiv ja millised on sobivuse põhjendused, võib saada näiteks ettevõtte finantsjuhilt või ettevõtte juhilt,. Teiseks on võimalik diskontomäära sobivuse kontrollimiseks kasutada näiteks majandussektorite statistilisi keskmisi, mis on kättesaadavad statistikaameti koostatavatest aastaraamatutest või ameti kodulehelt. Lihtsalt on kontrollitav, milline on pankade pakutav deposiidiintress. Diskontomäära kujunemise ja suuruste kohta saab informatsiooni ka strateegilise finantsjuhtimise raamatutest ja muust finantsalasest kirjandusest. Sealt leiab näiteks riikide keskmisi näitajaid oodatava omakapitali tulususte kohta jne. Soovitame teha ka väikse tundlikkuse analüüsi, et vaadata, kui tundlik on vara väärtus näiteks diskontomäära ühe protsendi muutumisel üles või alla suunas.

Oleme jõudnud lõpusirgele. Leidsime, et vara väärtuse testimine, näiteks aastaaruande koostamise osana, on väga oluline ja praeguses majandussituatsioonis kindlasti tegemist vajav. Mõtlesime läbi vara väärtuse testimise üldised alused ja testimise põhjendused, mille järel kirjeldasime erinevaid põhivara väärtuse leidmise meetodeid nagu õiglase väärtuse meetod ja kasutusväärtuse meetod. Kirjeldasime, mida endast kujutab prognoositav tuleviku rahavoog ja kuidas diskontomäära abil kajastada tuleviku rahavoogusid tänases väärtuses. Teema lõpetuseks paigutame kasutatud teoreetilise info ühte praktilisse koondnäitesse.

Soovime lugejatele 2009 aastaks kõike head, jõudu ja optimistlikku meelt!

Vaata lisaks koondnäidet

Osale arutelus

  • Imre Karulin, Erik Laas

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

NORDWOOD otsib RAAMATUPIDAJAT

NORDWOOD

25. september 2017

Uudised