Tööandjad otsivad koos ametiühingutega lahendust öötöö piirangutele uues töölepingu seaduses

1. juulil jõustuvas töölepingu seaduses sätestatud öötöö piirangud hakkavad takistama väljakujunenud tööaja kokkulepete järgimist, näitab erinevatest ettevõtlusvaldkondadest tulnud tagasiside. Tööandjate keskliit esitas probleemi lahendamiseks oma ettepanekud ametiühingute keskliidule, kes arutab neid järgmisel teisipäeval.

Töölepingu seaduse § 50 kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt töötaja – kes töötab ööajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast (öötöötaja) ja kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö iseloom – töötab rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Samuti on tühine kokkulepe, mille kohaselt öötöötaja töötab keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta.

Igapäevase puhkeaja regulatsiooni osas on seaduse § 51 lõike 1 järgi tühine kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 12 tundi järjestikust puhkeaega. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt annab tööandja töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 12 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 12 töötundi ületanud tundide arvuga.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ artikkel 17 näeb ette, et liikmesriigid või tööturu osapooled võivad vastavalt asjaoludele teha erandeid teatavatest sätetest, sh öötöö piirangutest ja igapäevase puhkeaja nõuetest. Erandi puhul tuleb asjaomastele töötajatele üldjuhul võimaldada samaväärne korvav puhkeaeg.

Tööandjate keskliidu hinnangul tuleb töölepingu seadusesse viia volitusnorm, mille kohaselt on Eesti Tööandjate Keskliidul ja Eesti Ametiühingute Keskliidul võimalik sõlmida kollektiivleping, kus fikseeritakse öötöö piirangute jaoks laiem erandite ring ning vajalikud erandid igapäevase puhkeaja jaoks.

Esialgsel hinnangul võiksid öötöö erandite alla kuuluda järgmiste valdkondade töötajad:
1)  tervishoiu- ja hoolekandetöötajad;
2)  turva- ja valvetöötajad;
3)  kaupade- ja reisijateveoga seotud töötajad, sh klienditeenindajad;
4)  posti-, side- ja kommunikatsiooniteenuseid osutavad töötajad;
5)  esmavajalikke kommunaalteenuseid osutavad töötajad;
6)  turismi- ja majutusteenuseid osutavad töötajad;
7)  meelelahutustöötajad;
8)  toidu käitlemisega seotud töötajad;
9)  laevadel töötavad töötajad;
10) muud töötajad olukordades, mis nõuavad pidevat kohalolekut või teenuse osutamise või tootmise pidevat jätkumist, samuti töödel, kus on tegemist ettenägematu, ajutise või hooajatöödest tingitud töömahu kasvuga.

Kollektiivlepingu jaoks vajalikku loetelu täiendatakse ja täpsustatakse koostöös ametiühingute keskliiduga. Sotsiaalministeeriumile esitamiseks töötatakse ühiselt välja töölepingu seaduse muudatus, mis lubab kollektiivlepinguid sõlmida. Lepinguga määratletav erandvaldkondade loetelu peab olema piisav kerkinud probleemide lahendamiseks. Samas ei tohi see minna vastuollu tööaja direktiivis sätestatud erandi tegemise regulatsiooniga.

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

NORDWOOD otsib RAAMATUPIDAJAT

NORDWOOD

25. september 2017

Uudised