KAUBAMÄRGI ÕIGUSKAITSE: Mis teeb ühest juustust Põltsamaa juustu?

25. veebruaril 2009. a tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-1-09 kaubamärgivaidluses, mis on vägagi tooniandev geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi varemkasutamisõiguse küsimustes ning annab edaspidiseks mitmeidki asjakohaseid suuniseid. 

Kaasuse asjaolud
 

Piimandusühistu E-Piim (hageja) esitas 29. detsembril 2006. a Harju Maakohtule hagi OSAÜHINGU PÕLTSAMAA MEIEREI JUUSTUTÖÖSTUS(kostja) vastu kaubamärgi „PÕLTSAMAA kuldne kera + kuju" õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks.
 

Hagiavalduse kohaselt kanti hageja taotlusel geograafiline tähis „Põltsamaa juust" registrisse 1. septembril 2003. Kostja esitas 23. aprillil 2002 taotluse kaubamärgi „PÕLTSAMAA kuldne kera + kuju" registreerimiseks klassides 16 ja 29. Kaubamärgi reproduktsioonil on muu tekstiga võrreldes suuremalt kujutatud sõna „Põltsamaa" ning kaubamärgi taustaks on Põltsamaa lossivaremete ning kiriku kujutis. Patendiameti otsus kaubamärgi registreerimise kohta avaldati Eesti Kaubamärgilehes nr 1/2004. Patendiamet määras „Põltsamaa" kui geograafilist päritolu näitava sõna mittekaitstavaks osaks. Vaatamata seose puudumisele Põltsamaaga on kostja püüdnud nii ärinime, kaubamärgitaotluse kui ka talle kuuluva kinnistu nimega luua seost Põltsamaa kui tuntud juustutootmiskohaga. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon jättis 29. septembri 2006. a otsusega hageja kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et kaubamärgitaotlus ei ole esitatud pahauskselt, kuivõrd tõendamata on Põltsamaa maine juustutootmiskohana.
 

Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata ning kassatsioonikaebuse rahuldamata ning seega jäigi hageja hagi rahuldamata.
Edaspidi lähemalt mõnedest huvitavamatest kohtute seisukohtadest.
 

Riigikohtu seisukohad
 

Riigikohus ei nõustunud hageja väidetega selle kohta, et kohtute järeldused on vastuolulised, kuna ühelt poolt on maakohus tuvastanud, et geograafiline tähis „Põltsamaa juust" on Eesti Vabariigis saanud õiguskaitse, ja teiselt poolt on maakohus tuvastanud, et tõendamata on Põltsamaal toodetud juustu eriline kvaliteet või spetsiifiline tootmisviis. 
 

Samuti ei nõustunud Riigikohus hageja seisukohaga, et kuna keegi ei ole vaidlustanud geograafilise tähise registreeringut geograafilise tähise kaitse seaduse § 43 kohaselt selle menetluse raames, siis geograafilise tähise õiguskaitse andmise aluseks olevate asjaolude puudumisele tugineda ei tohi. Kõrgem kohus leidis, et kohtul on õigus hinnata geograafilise tähise õiguskaitse andmise aluseks olevate asjaolude olemasolu või puudumist isegi siis, kui teine pool ei ole geograafilise tähise registreeringut eraldi vaidlustanud. Kuna kostja seadis oma vastuväidetes Põltsamaal toodetud juustu erilise kvaliteedi ja spetsiifilise tootmisviisi olemasolu kahtluse alla, pidi maakohus neid vastuväiteid ka hindama. Seega ei ületanud maakohus hagi piire, leides, et tõendamata on see, et Põltsamaal toodetud juustul on eriline kvaliteet või et seal toodetakse juustu spetsiifilisel viisil. Kolleegium nõustus ka ringkonnakohtuga, et praegusel juhul on tõendamata Põltsamaal toodetava juustu erilised omadused, maine või muud iseloomulikud tunnused, mille olemasoluga oleks kostja pidanud kaubamärgi registreerimise taotlust esitades arvestama.
 
 

Riigikohtu arvates leidsid alama astme kohtud iseenesest õigesti, et hageja kohustus oli tõendada kostja pahausksust ning et hageja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja teadis või pidi teadma kaubamärki registreerides, et juustu konkreetne omadus, maine või muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav Põltsamaa kui geograafilise piirkonnaga. 
 

Käsitlemist leidis ka tarbija eksitamise aspekt - selleks, et lugeda kaubamärki oma olemuselt tarbijat eksitavaks kauba geograafilise päritolu suhtes, peab see olema tarbijat juba eksitanud või peab oht selleks olema piisavalt suur. Eeltoodu on hinnangu küsimus ja praegusel juhul ei pidanud kohtud tarbija eksitamist tõenäoliseks.
 

Huvitavaks võib pidada ka ringkonnakohtu sedastust, et hageja poolt geograafilise tähise„Põltsamaa juust“ võrdlemine tähistega „Champagne" ja „Cognac" ei ole nendele vastavate toodete eripära arvestades asjakohane

Kohtuotsuse terviktekstiga on võimalik tutvuda:

Täiendav informatsioon: partner Priit Lätt ( priit.latt@glimstedt.ee ) või intellektuaalse omandi jurist Hele Karja ( hele.karja@glimstedt.ee ).   
 

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

NORDWOOD otsib RAAMATUPIDAJAT

NORDWOOD

25. september 2017

Sundecor otsib kogenud PEARAAMATUPIDAJAT

Päikesedekoori OÜ

30. september 2017

Uudised