Sotsiaalmaksu tasumine töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni (uuendatud 01.01.2009)

Järgnev materjal selgitab lähemalt ja toob näiteid sotsiaalmaksu tasumise kohta töövõimetuspensionäride puhul.   

Sotsiaalmaksu riigi- ja tööandjapoolse tasumist isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni, reguleerib sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 1 p 5 ja lg 3. 

SMS § 6 lg 1 p 5 kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi tööandja) töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspension on üheks riikliku pensioni liigiks, mis määratakse püsivalt töövõimetuks tunnustatud isikule töövõime kaotusega 40-100 protsenti.

Töötaja on isik, kes töötab ülalmainitud tööandja juures töölepingu alusel. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel  tasu saava isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa. Kui töövõimetuspensioni saav isik jõuab vanaduspensioniikka, hakkab ta saama vanaduspensioni ja sel juhul riik selle isiku eest sotsiaalmaksu ei maksa. Töötaja tõendab tööandjale, et tema on töövõimetuspensioni saaja, esitades oma pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi ja tähtaja kohta. 

Riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt (2009. aastal 4350 kroonilt). Juhul kui töövõimetuspensionärist töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Seega on sisu poolest tegemist sellele tööandjale antava maksusoodustusega, kelle juures töötaja peamiselt töötab. Juhul, kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus oli esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. 

Kuna töövõimetuspensionär on riikliku pensioni saaja, ei ole tööandjal kohustust maksta tema eest sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt, tööandja arvestab sotsiaalmaksu tegelikult palgalt. Kui riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu, siis tööandja maksab sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab riigi poolt makstud sotsiaalmaksu  arvutamise aluseks olevat summat (SMS § 6 lg 3). 

Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kord on kehtestatud rahandusministri 31.12.2003.a. määrusega nr 113. Korra kohaselt peab riigipoolse sotsiaalmaksu arvestust Sotsiaalkindlustusamet, kes arvestab ja maksab sotsiaalmaksu riigi poolt tööandja igakuiselt esitatava taotluse alusel. 

Töövõimetuspensioni saava töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustus tekib päevast, millal töövõimetuspensioni saav isik tööle võetakse või juba olemasolevale töötajale töövõimetuspension määratakse. Arvestamaks asjaolu, et töövõimetuspensioni võidakse maksta tagasiulatuvalt maksimaalselt 3 kuud, on tagantjärele võimalik esitada taotlus viimase kolme kalendrikuu kohta. Kui riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu eelnimetatud isiku eest tekib või lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest riigil on kohustus sotsiaalmaksu maksta (vt näited 1 ja 6). 

Sotsiaalmaksusoodustuse saamiseks peab tööandja igal kuul esitama Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse, kus näidatakse töövõimetuspensioni saavate töötajate ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, töösuhte tekkimise või lõppemise kuupäev ning riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa. Taotlus esitatakse hiljemalt palga arvestamise kuule (aruandekuule) järgneva kuu 2. kuupäevaks. Taotluse vorm on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel

Taotluse andmete alusel pärast nende õigsuse kontrollimist esitab Sotsiaalkindlustusamet 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni vormi ESD, millel näitab andmeid iga töövõimetuspensioni saava töötaja kohta. Samaaegselt kannab Sotsiaalkindlustusamet Maksu- ja Tolliameti pangakontole üle ESD järgi tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu. 

Tööandja deklareerib oma sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni vormil TSD, näidates lisa 1 veerus 4 palgalt arvestatud sotsiaalmaksu, mis on vähendatud riigi poolt makstud sotsiaalmaksu võrra. TSD esitatakse Maksu- ja Tolliametile väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.  

Näide 1. Töövõimetuspensionäri tööle võtmine.

Kui riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu eelnimetatud isiku eest tekib aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest riigil on kohustus sotsiaalmaksu maksta. 

Töövõimetuspensioni saav töötaja on võetud tööle alates k.a. 17. märtsist. Töötajale on arvestatud märtsi eest palka 5000 krooni. Palka makstakse välja arvestuskuule järgneva kuu 5. kuupäeval.

Tööandja esitab 2. aprilliks Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse, kus näitab selle töötaja isikuandmed, töösuhte tekkimise kuupäeva 17. märtsi ja riigi poolt tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa, mis arvestatakse sotsiaalmaksu kuumääralt proportsionaalselt juuli töötatud kalendripäevade arvuga: 4350/31x15x33%=695 krooni.

Töötajale märtsikuu palga väljamaksmisel 5. aprillil ja sellelt palgalt sotsiaalmaksu arvestamisel vähendab tööandja töötaja eest arvestatud sotsiaalmaksu riigipoolse sotsiaalmaksu summa võrra: 5000 x 33% - 695 = 1650 - 695 = 955 krooni. Sel viisil arvestatud sotsiaalmaksu deklareerib tööandja väljamaksekuu (aprill) maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 4 (arvutatud sotsiaalmaks) 955 krooni, veerus 5 (sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed) deklareeritakse töötajale tehtud väljamakse brutosummas ehk 5000 krooni.

Näidisdeklaratsiooni TSD koostamisel oletatud, et töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab tööandja maksuvaba tulu, töötaja ei ole vanaduspensionieas (tuleb kinni pidada töötuskindlustusmakse määraga 0,6%) ja on kohustusliku kogumispensioni kohustatud isik.

TSD lisa 1 aprillikuu eest

Ees- ja pere-konnanimi

Isikukood

 

Maksuvaba tulu arvestamine

Tulumaksu kinnipidamisel
maha arvatud

Arvutatud sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed

Kinnipeetud tulumaks

maksuvaba
tulu summa

elatis

1

2

3

31

32

4

5

6

Nimi

IK

X

2250

0

955

5000

550

Väljamaksed koodide järgi

Kinnipeetud töötus- kindlustus-makse

0,6%

Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset

Kinnipeetud kogumis-pensioni makse
2%

Summa
kood 01

Kood

Summa

Kood

Summa

Kood

Summa

7

7.1

7.1.1

7.2

7.2.1

7.3

7.3.1

8

9

10

5000

0

0

0

0

0

0

30

5000

100

 Näide 2. Töövõimetuspensionärist töötaja puhkus

Ettevõttes makstakse palka arvestuskuule järgneval kuul. Töövõimetuspensioni saava töötaja palk 5000 krooni kuus. Ta on puhkusel 1. juulist kuni 31. juulini. Puhkuseraha 5000 krooni makstakse välja juunis.

Väljamaksed ja sotsiaalmaksu arvestus:

Palga summa kroonides

Palga arvestuskuu

SKA-le taotlus

Palga välja-makse kuu

MTA-le TSD

Kuu-päev

Riigi sots-maksu summa, kr.

Kuu/
tähtpäev

Tööandja sotsmaksu summa
 TSD lisa 1 veerg 4

5000

mai
palk

2.06.

1436

juuni

juuni/
10.07.09

 

5000+5000=10000x33%=3300 –1436 - 1436* = 428

*augustikuu 1436 krooni kasutatakse ette, kuna taotlust esitatakse SKAle 2.08., juhul kui SKA ei aktsepteeri taotlust ja sotsmaksu augustis ei maksa, siis tehakse juuni TSD parandusdeklaratsioon.

5000

juuli
puhkuse-raha 

2.08.

1436

juuni

5000

juuni
palk

2.07.

1436

juuli

juuli/
10.08.09

5000x33%=1650 – 1436 = 214

 

Augustis väljamakseid ei ole, TSD ei esitata

5000

august

2.09.

1436

september

september/10.10.

5000x33%=1650 – 1436 = 214

 

Näide 3. Töövõimetuspensionärist töötaja palgata puhkus või ajutine töövõimetus 

Kui töötaja on terve kuu palgata puhkusel või haige, st selle kuu eest talle palka ja tema eest sotsiaalmaksu ei arvestata, siis tööandja esitab Sotsiaalkindlustusametile vastava taotluse selle kuu eest ja Sotsiaalkindlustusametil on kohustus maksta isiku eest sotsiaalmaksu, kuid tööandjal ei ole õigust vähendada selle võrra oma teiste kuude sotsiaalmaksu.  

Näide 4. Osalise tööajaga töötav töövõimetuspensionär (kuupalk on 4350 kroonist väiksem)

Töövõimetuspensioni saav töötaja töötab osalise tööajaga ja saab palka 2000 krooni kuus. Tööandja esitab igakuiselt Sotsiaalkindlustusametile taotluse selle töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu 1436 krooni ülekandmiseks, tööandja ise sotsiaalmaksu selle töötaja palgalt ei maksa. Vormi TSD lisa 1 veerus 4 näidatakse 0 ja veerus 5 näidatakse 2000 krooni. 

Näide 5. Tagasiulatuvalt töövõimetuspensioni määramine

Töötaja kuupalk on 5000 krooni, sellelt arvestatakse igakuiselt sotsiaalmaksu 1650 krooni. Palka makstakse välja selle arvestamise kuule järgneva kuu alguses. Elukohajärgne pensioniamet määrab oma 16. oktoobri otsusega töötajale töövõimetuspensioni tagasiulatuvalt, alates 16. augustist. Töötaja koheselt teavitab sellest oma tööandjat, esitades tööandjale pensionitunnistuse. Tööandja esitab 2. novembriks Sotsiaalkindlustusametile esmase taotluse selle töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmiseks,  millel näitab riigipoolse kohustuse tekkimise kuupäevaks 16. august ning arvestatud sotsiaalmaksu summa augusti 16 kalendripäeva, septembri ja oktoobri eest 4350/31x16x33% + 1436x2= 741 + 2872 = 3613 krooni. Tööandjal on õigus vähendada oma sotsiaalmaksu kohustust 3613 krooni võrra vähendades sotsiaalmaksu kohustust väljamaksekuu deklaratsioonidel TSD: septembrikuu vormil TSD (parandusdeklaratsioon) 741 krooni võrra ning oktoobri ja novembri vormil TSD 1436 krooni võrra.

Näide 6. Sotsiaalmaks töösuhte lõpetamisel

Kui riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu eelnimetatud isiku eest lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest riigil on kohustus sotsiaalmaksu maksta.

Töövõimetuspensionäri koondatakse töölt, töösuhte viimaseks päevaks on 17. veebruar. Viimaseks kuuks, mil tööandja saab kasutada SMS §-s 6 ette nähtud soodustust, on töötajale viimase sotsiaalmaksuga maksustatava väljamakse ehk lõpparve maksmise kuu. Lõpparvet makstakse välja veebruaris, 2. märtsiks esitab tööandja SKAle taotluse, mille lahtris “Riigipoolse kohustuse lõppemise kuupäev” näitab töösuhte lõppemise kuupäeva ehk 17.02.2009 ja riigipoolse sotsiaalmaksu summa arvutatakse proportsionaalselt töösuhte kehtivuse kalendripäevade arvuga järgmiselt: 4350/28x17x33%=872 krooni. Kui töötajale maksti veebruaris nii jaanuarikuu eest arvestatud palka (2. veebruariks SKAle esitatud taotluses näidatud 1436 krooni) kui ka lõpparvet (2. märtsiks esitatud taotluses sotsiaalmaksu summa 872 krooni), siis on tööandjal õigus vähendada veebruarikuus isikule tehtud väljamaksetelt (palk+lõpparve) arvestatud sotsiaalmaksu riigipoolse sotsiaalmaksu võrra 1436+872=2308 krooni võrra (deklareeritakse veebruarikuu TSD vormil).

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Sundecor otsib kogenud PEARAAMATUPIDAJAT

Päikesedekoori OÜ

30. september 2017

Haanpaa Group is looking for a CREDIT CONTROLLER

Manpower OÜ

05. oktoober 2017

Cinamon is looking for a FINANCE MANAGER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017

Uudised