Autor: Heli Raidve • 25. veebruar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koondamise protsess, IV osa

Järjena eelnevale osale keskendume käesolevaga töötaja teise töö pakkumisele, erisustele teatud isikute suhtes, lõpetamise ajalisele keelule ja hüvitiste maksmisele ning koondatu tagasi tööle võtmisele.

 

Teise töö pakkumine

 

Koondatavale peab enne töölepingu lõpetamist pakkuma võimaluse korral teist tööd. Seaduses ei ole täpsustatud, millist tööd isikule pakkuma peab ehk kas tööandja peab pakkuma kõiki tööandja juures hetkel vabasid ametikohti. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et esmajärjekorras tuleb pakkuda tööd, mis vastab töötaja kvalifikatsioonile, oskustele ja võimetele. Kui tööandjal töötajale sobivat tööd pakkuda ei ole, siis tuleks pakkuda ka teisi töökohti, mis erilist kvalifikatsiooni ei eelda, kuid mille tööülesannetega saaks töötaja hakkama. Seega peaks tööandja pakkuma igasugust tööd, mida töötaja suudab teha.

 

Riigikohus asus kohtuasjas nr 3-2-1-10-03

seisukohale, et TLS § 98 lg 2 järgi on tööandjal kohustus pakkuda koondamise tõttu töölepingu lõpetamisel töötajale sobivat tööd. Selle sätte eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures.

 

Teise töö pakkumine võib eelneda koondamisteate andmisele, kuid kindlasti peab olemasolevat sobivat tööd pakkuma koondamisteate andmise ja töölepingu lõpetamise vahelisel ajal.

Praktikas võib tekkida olukord, kus tööandja pakub töötajale seoses tema tööülesannete vähenemisega teist töökohta ja teeb ettepaneku töölepingu muutmiseks. Töötaja keeldub, kuna pakutav koht talle ei meeldi ja ta soovib oma tööd edasi teha. Tööandja otsustab töötaja koondada, kuid ei paku talle enam vakantset töökohta (kuna töötaja on sellest korra juba keeldunud). Selline teise koha pakkumata jätmine kui protseduurireegli rikkumine võib tuua kaasa töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise. 

 

Tsiviilasjas nr 3-2-1-22-01 leidis riigikohus

, et TLS § 98 lg 2 kohustab tööandjat enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu pakkuma võimalusel töötajale teist tööd. Töötajale teise töö pakkumise kohustuse saab lugeda täidetuks, kui tööandja on teinud seda pärast koondamisest teatamist.

 

Riigikohtu seisukohast tuleneb, et isik muutub koondatavaks hetkest, kui talle on antud kätte koondamisteatis. Enne koondamisteate saamist ei pruukinud töötaja teise töö pakkumist tõsiselt võtta, kuna arvas, et pakkumisest keeldumise korral jätkab ta tööd senise töölepingu alusel. Töötaja ei pea töölepingu muutmise läbirääkimise käigus eeldama, et töölepingu muutmisest keeldumise korral kaotab ta töö, seetõttu ei pruugi ta ka pakutavat töökohta vastu võtta.

Töötaja jaoks muutub situatsioon oluliselt, kui tööandja teatab talle koondamisest ja pakub nüüd teist tööd ja võimalust töölepingu muutmiseks. Kuna nüüd tekib oht, et teise koha vastuvõtmisest keeldumise korral jääb töötaja üldse tööta, võib ta töö kaotamise ohus sama pakutava koha vastu võtta.

 

Koondatavale teise töö pakkumine peab olema kirjalikus vormis. Pakkumises tuleb näidata pakutav ametikoht ja selle olulised tingimused (tööaeg, palk, töökohustused jms). Teise töö pakkumise võib teha koondamisteatises, kuid selle võib vormistada ka eraldi, lisaks koondamisteatisele. Kui koondamisteatise töötajale esitamise ajal ei ole tööandjal teist tööd pakkuda, kuid sobiv ametikoht vabaneb või tekib teatise esitamise ja töölepingu lõpetamise vahelisel ajal, peab tööandja seda töötajale kirjalikult pakkuma.

 

Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-01

seisukohale, et mitme koondatava olemasolul on tööandjal õigus otsustada, kellele neist millist tööd pakkuda. TLS § 98 lg 2 eesmärgiks ei ole kohustada tööandjat pakkuma töötajale formaalselt neid töökohti, millistest töötaja ei ole huvitatud, vaid tagada, et võimaluse korral saaks töötaja jätkata tööd sama tööandja juures.

 

Pakkumine peab olema reaalne, s.t töötajal peab olema võimalus eeldada, et tööandja peab teda antud ametikohale sobivaks ja pakkumine on tõsine ning kui ta pakkumise vastu võtab, siis ta selle koha ka saab. Tööandja peaks määrama töötajale mõistliku tähtaja oma seisukoha teatamiseks ja selgitama, et kui töötaja pakutava ametikoha vastu võtab, siis koondamist ei toimu.  

Tsiviilasjas nr 3-2-1-171-05 leidis riigikohus

, et TLS § 99 rakendatakse ka sellisel juhul, kui tööandjal on võimalik koondatavatele töötajatele pakkuda TLS § 98 lg 2 kohaselt teist tööd (vakantset töö- või ametikohta), kuid koondatavaid töötajaid, kes on nõus teisele tööle üleviimisega, on rohkem kui vabu kohti.

TLS § 98 lg 2 kohaselt peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd enne töötaja koondamist. Tööandja kohustused juba koondatud töötaja suhtes on sätestatud TLS § 98 lõikes 3. Selle sätte järgi on tööandja kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti. Kolleegium on seisukohal, et tööandja peab võimalusel pakkuma enne koondamise tõttu töölepingu lõpetamist töötajale teist tööd ka siis, kui tööleping on töötaja ajutise töövõimetuse tõttu peatunud.

 

Praktikas on tekkinud näiteks järgmisi vaidlusi.

-

         

-

         

-

         

 

Kui töötaja teatab, et võtab pakutava ametikoha vastu, peab kohe vormistama poolte kokkuleppel töölepingu muudatuse. Töölepingu muudatuses fikseeritakse uued töökohustused, palgatingimused, tööaeg ja muud töölepingu kohustuslikud tingimused ning lepitakse kokku, mis kuupäevast töötaja uuel ametikohal tööle asub. Sellisel juhul koondamist ei saabu ja töölepingut ei lõpetata. Uut katseaega töölepingu muudatusega enam kokku leppida ei tohi (kuna katseaeg võib olla ainult töösuhte alguses). Kui töötaja palk uuel töökohal väheneb temast olenematutel põhjustel, säilitatakse talle keskmine palk ühe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast (palgaseaduse § 21).

 

Erisused isikute suhtes

 

Alla 3-aastast last või lapsinvaliidi kasvatavat isikut (sh eestkostjat) ja rasedat ei tohi koondada.

 

Alaealise ja töötajate esindaja koondamiseks peab olema tööinspektori kirjalik nõusolek. Meeles peab pidama, et töötajate esindajate puhul kehtib vastav kohustus ka ühe aasta jooksul pärast nende volituste lõppemist, seega peab tööandja juhul, kui ta endise töötajate esindaja lepingu lõpetamiseks nõusoleku saamiseks tööinspektori poole ei pöördunud, olema valmis vaidluse korral tõendama, millal töötaja volitused lõppesid.

Kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistes osaleva töötajate esindaja töölepingu lõpetamine koondamise tõttu on läbirääkimiste ajal üldse keelatud (TLS § 91 lg 1 p 4 ja lg 2).

 

Riigikohtu otsus 3-2-1-7-02:

Töötaja usaldusisiku staatus nõuab temaga töölepingu lõpetamiseks tööinspektori nõusolekut. TUIS § 2 lg 1 järgi on töötajate usaldusisiku valimise õigus ka muul õiguslikul alusel moodustatud ühendusel, mis pole juriidiline isik. Seega on selline õigus ka ametiühingut asutavatel töötajatel, ning sellisel viisil valitud töötajale laieneb TLS § 94 kaitse.

 

Lõpetamise ajaline keeld

 

Töölepingu lõpetamine koondamise tõttu on keelatud töövõimetuse, puhkuse jms ajal (TLS § 91).

 

Hüvitiste maksmine

 

TLS § 90 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu hüvitist:

-

         

-

         

-

         

Hüvitis tuleb välja maksta lõpparve koosseisus. Töölepingu lõpetamisel tuleb vormistada töölepingu lõpetamise kanne.

 

Koondatu tagasi tööle võtmine

 

TLS § 98 lõike 3 kohaselt on tööandja kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti.

See eeldab töötajapoolset aktiivsust, s.t töötaja peab tööandjat vastavast soovist teavitama.

 

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-126-02:

Pankroti väljakuulutamise kohtuotsuse hilisem tühistamine ei muuda töölepingu lõpetamist TLS § 86 p 2 alusel ebaseaduslikuks. Kuna töölepingu lõpetamise ajal oli olemas asjaolu, mis võimaldas töölepingu lõpetamist TLS § 86 p 2 alusel, siis ei saa selle asjaolu hilisem äralangemine kaasa tuua töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust. Tööleping töötajaga lõpetati seaduses ette nähtud alusel. Sellises olukorras kuulub seaduse analoogia alusel kohaldamisele TLS § 98 lg 3, mille kohaselt on tööandja kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti. Seega on pankrotiotsuse tühistamisel töötajal, kellega tööleping lõpetati, õigus taotleda uue töölepingu sõlmimist, kui tööandjal on võimalus töötajale pakkuda tööd, mida töötaja suudab teha. Kui tööandjal on vabu töökohti, on töötajal õigus nõuda temaga uue töölepingu sõlmimist, mitte aga tööle ennistamist.

Loe lisaks:a

Koondamise alused, I osa

Koondamise protseduurireeglid, II osa

Koondamise protsess, III os

Kollektiivne koondamine, V osa

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700