Kollektiivne koondamine, V osa

Lühiülevaade kollektiivsest koondamisest. Erisus tavapärase koondamisega seisneb selles, et kuna kollektiivse koondamise puhul kaotab lühikese aja jooksul töö suur hulk töötajatest, on seadusandja kehtestanud täiendavad protseduurireeglid ning pannud tööandjale lisakohustusi töötajate esindajate  informeerimiseks ja nendega konsulteerimiseks.

Kollektiivne koondamine


Töölepingute kollektiivse lõpetamisega on tegemist, kui tööandja lõpetab 30 päeva jooksul töölepingu koondamise tõttu vähemalt (TLS § 89¹):

-

         
5 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd kuni 19 töötajale;

-

         
10 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd 20–99 töötajale;

-

         
10%-ga töötajatest tööandja juures, kes annab tööd 100–299 töötajale;

-

         
30 töötajaga tööandja juures, kes annab tööd vähemalt 300 töötajale. 

 

Kollektiivse koondamise suhtes kehtivad samad reeglid mis nn tavalise koondamise suhtes. Peab olema koondamise alus (töömahu vähenemine jne, TLS § 98 lg 1), koondatavad tuleb välja selgitada töölepingu seaduse nõudeid (TLS § 98-99) järgides jne. Erisus seisneb ainult selles, et kuna kollektiivse koondamise puhul kaotab lühikese aja jooksul töö suur hulk töötajatest, on seadusandja kehtestanud täiendavad protseduurireeglid ning pannud tööandjale lisakohustusi töötajate esindajate  informeerimiseks ja nendega konsulteerimiseks. Teiselt poolt aitab riik kanda poole töötajatele väljamakstavatest koondamishüvitistest.

 

Kollektiivse koondamise erisused

 

Lühikokkuvõte

 

Enne töölepingute kollektiivset lõpetamist peab tööandja konsulteerima töötajate esindajatega eesmärgiga jõuda kokkuleppele küsimustes, kuidas töölepingute lõpetamisi vältida või nende arvu vähendada ja lõpetamise tagajärgi leevendada. Samuti on läbirääkimiste eesmärk leida lahendusi, kuidas toetada vabanevate töötajate tööotsinguid ja ümber- või täiendõpet. Selle eesmärgi täitmiseks peab tööandja andma töötajate esindajatele või nende puudumisel kollektiivsest koondamisest puudutatud töötajale kogu vajaliku teabe kavandatava töölepingute lõpetamise kohta, sealhulgas ka koondatavate töötajate nimed ja arvu ning nende valiku kriteeriumid (TLS § 89²). Seadusega on nende läbirääkimiste miinimumpikkus 15 päeva.


Keda loetakse siin töötajate esindajaks, seadusest ei selgu. Töötajate esindajaks on töötajate usaldusisiku seaduse kohaselt usaldusisik, kes on valitud töötajate ühingu liikmete poolt või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolekul. Samuti on töötajate esindajateks ametiühingute seaduses sätestatud ametiühingute valitud esindajad. M. Muda ja I.-M. Orgo on seisukohal, et kui tööandja juures ei ole valitud usaldusisikut ja ei ole loodud ametiühingut, siis tuleks vastav teave esitada asjaomastele töötajatele (TLS § 89² lg 2).

 

Eeltoodust nähtub, et töötajate esindajatega läbirääkimiste alustamise ajaks peab tööandja olema juba koondatavad välja selgitanud.

 

Lisaks eeltoodule peab tööandja taotlema kollektiivseks koondamiseks tööinspektsiooni kooskõlastuse. Taotluse koopia peab tööandja edastama ka töötajate esindajatele, kellel on õigus esitada tööinspektsioonile omalt poolt asjassepuutuvaid märkusi.


Kui tööinspektsioon annab kooskõlastuse, võib tööandja pöörduda Eesti Töötukassa poole hüvituste taotlemiseks. Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale vormikohase avalduse koos tööinspektsiooni kooskõlastusega töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks viie päeva jooksul tööinspektsiooni kooskõlastuse saamisest arvates (töötuskindlustuse seaduse § 17). Koondamisega võib tööandja alustada mitte varem kui 30 päeva möödumisel tööinspektsioonilt kooskõlastuse saamise päevast alates. Töötajate esindaja võib seda tähtaega kuni 30 päeva võrra pikendada, kui töölepingute lõpetamisega seonduvaid küsimusi ei suudeta õigeaegselt lahendada (vaata lähemalt TLS § 89³).

 

Probleem võib tekkida siis, kui tööandja kohe pärast tööinspektsioonilt nõusoleku saamist annab töötajatele kätte koondamisteatised, kuid töötukassa keeldub kollektiivse koondamise hüvitisi maksmst. Sellisel juhul on tööandja raskes olukorras, kuna töötajale juba antud koondamisteatisest saab loobuda vaid töötaja nõusolekul (TLS § 72). Kui võimalik, on tööandjal soovitav oodata ära töötukassa otsus ja alustada alles seejärel koondamisteadete tutvustamist. Kui see on majanduslikult ebaotstarbekas või kui tööandja on valmis sellisel juhul koondamishüvitised ise täies osas välja maksma, ei pea töötukassa seisukohta ootama.  

 

Edasine koondamise menetlus toimub üldreeglite järgi (vaata ka eelmisi Raamatupidaja.ee-s ilmunud artikleid koondamise teemal).

 

Hüvitiste maksmine

 

TLS § 90 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu hüvitist:

-

         
töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures kuni 5 aastat – kahe kuu keskmise palga ulatuses;

-

         
töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures 5–10 aastat – kolme kuu keskmise palga ulatuses;

-

         
töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures üle 10 aasta – nelja kuu keskmise palga ulatuses.

Kui toimub kollektiivne koondamine, maksab Eesti Töötukassa tööandja taotluse rahuldamisel välja poole eespool märgitud hüvitisest, teise poole maksab tööandja. Tavaliselt ei ole tegemist täpselt poolega. Põhjuseks asjaolu, et töötukassale taotluse esitamise päev ja tegeliku töölepingu lõpetamise päev on üldjuhul erinevad ja seetõttu on erinevad ka keskmise palga arvestamise aluseks olevad kuuekuulised perioodid. Viidatud asjaolu tõttu võib keskmine palk olla töölepingu lõpetamise päeval võrreldes kuid varem töötukassale teatatud keskmise palgaga olla nii suurenenud kui vähenenud. Kuna tööandja vastutab, et töötajale saaks töölepingu lõpetamisel välja makstud kogu töölepingu seaduse §-s 90 sätestatud hüvitis, peaks tööandja arvutama selle töölepingu lõpetamise seisuga välja, lahutama summaliselt töötukassa makstava osa ja maksma vahe välja koondamishüvitisena.

Tavapärasel koondamisel (ei ole kollektiivne) maksab TLS §-s 90 toodud hüvitise täies osas välja tööandja.

Töötukassa ei hüvita vähem ette teatatud aja rahalist hüvitamist (TLS § 87). Seega – kui töölepingu lõpetamine koondamise tõttu toimub etteteatamiseta, peab selle täies osas rahaliselt hüvitama tööandja.


Hüvitis tuleb välja maksta lõpparve koosseisus. Töölepingu lõpetamisel tuleb vormistada töölepingu lõpetamise kanne.

Loe lisaks:
Koondamise alused, I osa
Koondamise protseduurireeglid, II osa
Koondamise protsess, III osa
Koondamise protsess, IV osa

Osale arutelus

  • Heli Raidve

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

NORDWOOD otsib RAAMATUPIDAJAT

NORDWOOD

25. september 2017

Uudised