Majandusaasta lõpetamine, 1.osa

Üks kalendriaasta, mis enamikule ettevõtetele on ühtlasi majandusaastaks, on lõppenud ning tegevjuhtidel ja raamatupidajatel aeg alustada raamatupidamise aastaaruande koostamisega. Miks juba täna? Ja mis kasu sellest aastaaruandest ikka on? Kes seda loeb? Aga loetakse küll ja kuidas veel (eriti tänases majandussituatsioonis): konkurendid, pangad, investorid.

Ka omanikud võiksid olla huvitatud võimalikult kiiresti eelmise majandusaasta andmete esitamisest, sest tänases kiiresti muutuvas keskkonnas on otsuste langetamiseks vaja ajakohast ja adekvaatset informatsiooni.

Kui meenutada enda kogemusi raamatupidajana, siis tuleb tõdeda, et pika aja tagant vanade asjade järeletegemine on vaevaline ja energiamahukas. Ja kulukas. Uued asjad tulevad peale ja vanad ununevad. Pealegi, aastaaruande sisukus, korralik vormistus ning õigeaegne valmimine peaks olema iga raamatupidaja auasi. Elutargad räägivad, et pea endast lugu, siis saavad ka teised sinust lugu pidada.

Auditeid kokku leppides saame tihti raamatupidajatelt tüüpilise vastuse: „Ma ei jõua selleks ajaks asju tehtud ja me ei saa kõiki arveid-dokumente selleks päevaks kätte.“ Mida teha, kui grupp või omanikud on kehtestanud lühikesed auditeerimise ja aastaaruande koostamise tähtajad? Vastus – alustada majandusaasta lõpetamisega juba varakult. Veelgi parema tulemuse saab, kui järgmist aruannet hakatakse koostama kohe pärast eelmise valmimist. Näiteks saab terve aasta teha märkmeid oluliste või ebaharilike tehingute kohta, mida oleks vaja aastaaruandes avalikustada. Nii on võimalik sammhaaval koostada tegevusaruannet: koguda aasta jooksul olulised sündmused kokku ja aasta lõpus sorteerida, mis kujunes olulisemaks ja vajab kajastamist tegevusaruandes, mis on ebaoluline ega vaja kajastamist. Nii palju aastaaruande kasulikkusest ja koostamise ettevalmistamisest.

Hea algus

Enne, kui detailsemaks läheme, mõned üldised kogemuslikud mõtted, mis peaksid aitama aastaaruande koostamist lihtsamaks muuta.
·

        
Räägi ettevõtte juhiga, et alustad aruande koostamist. Uuri, mida tema sinult ootab, ja räägi, millist abi on sul vaja aruande koostamisel.
·
        
Räägi osakondade juhtidega, millist infot neilt ootad ja mis ajaks nad peaksid selle esitama.
·
        
Uuri aruandvate isikute käest, kas nad on kõik kulutšekid esitanud ja kas nad jõuavad vajalikud raportid kokkulepitud ajaks valmis.
·
        
Saldosid klientide ja hankijatega saab kinnitada ka seisuga kuu aega enne majandusaasta lõppu (seadusega lubatud isegi kuni kaks kuud).
·
        
Tee kindlaks, kes on ettevõtte seotud osapooled. Tehingud seotud osapooltega tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruande põhiosas ja/või lisades.

Protseduurid aruandeperioodi sulgemiseks ning aruande kiireks valmimiseks

Alljärgnevalt toome detailsemalt bilansikirjete lõikes juhiseid ja soovitusi, mida majandusaasta lõpetamisel arvesse võtta ning enne aruande kokkukirjutamist tähele panna.

Raha. Üldjuhul sisaldab bilansikirje „Raha” kassa, pangakontode, lühiajaliste pangadeposiitide (kuni kolmekuulise tähtajaga), rahaturufondi ning muude ülilikviidsete fondide osakute saldosid.

Audiitori tähelepanekud:
·

        
Raha all kajastatakse üle kolmekuulise tähtajaga pangadeposiite.
·
        
Kui ettevõte on kasutanud arvelduskrediiti ja seega pangakonto jääk on miinuses, leiab aeg-ajalt aruandeid, kus need saldod on omavahel saldeerituna kajastatud. Seega tuleb negatiivne arvelduskrediidi jääk kajastada kohustusena.
·
        
Kassas on oluline sularaha jääk, kuigi ettevõte ise väidab, et igapäevastes arveldustes sularaha ei kasutata üldse või kui kasutatakse, siis väikestes summades. Tegelikult selgub, et kontot „Kassa“ kasutatakse abikontona muude tehingute kajastamiseks, näiteks aruandvate isikute tehingute kajastamisel.
·
        
Muud lühiajalised väärtpaberid on kajastatud raha ja pangakontode all – siin on lubatud kajastada ainult rahaturufondi ja muude ülilikviidsete fondide osakuid. Kõik muud kauplemiseks mõeldud väärpaberid kajastatakse lühiajaliste finantsinvesteeringutena. 

Soovitused:
·

        
Vaata lepingute järgi üle deposiitide ja arvelduslaenu kehtivusajad ja vajaduse korral tee raamatupidamissüsteemis korrektiivid.
·
        
Võimaluse korral vii ettevõtte kassas olev sularaha panka. See on hea ka turvalisuse mõttes.
·
        
Kui kasutad „Kassa“ kontot enda jaoks raamatupidamise lihtsustamiseks, siis veendu, et aasta lõpuks on summad korrektselt kajastatud.
·
        
Küsi pangast arvelduskonto saldode kinnituskiri, kus sisaldub muuhulgas ka info laenude, liisingute, pangakaartide, allkirjaõiguslike isikute, hoiulaegaste jms kohta. 

Lühiajalised finantsinvesteeringud. Üldjuhul kajastatakse siin bilansikirjel kauplemise eesmärgil soetatud väärtpaberid, mis on hinnatud õiglasesse väärtusesse, kui see on usaldusväärselt määratletav, või soetusmaksumusse, kui õiglast väärtust ei ole võimalik tuletada.

Soovitus: kuivõrd raamatupidamislikult loetakse parimaks õiglaseks väärtuseks turuhinda, siis tuleb siin arvesse võtta asjaolu, et 2008. aasta globaalse majanduskriisi tulemusena on väärtpaberite turuhinnad oluliselt langenud ning konservatiivsusest lähtuvalt tuleks selliseid investeeringuid kajastada väärtuses, millega neid oleks võimalik realiseerida. Turuhinna leidmise teeb raskeks ka vähene tehingute aktiivsus, mistõttu tehinguhinnad võivad moonutada turuhinda. 

Ostjatelt laekumata nõuded ja ebatõenäoliselt laekuvad arved. Kogemusele tuginedes võib väita, et ostjatelt laekumata nõuded on üks valdkond, mille osas auditite käigus kõige rohkem paranduskandeid tehakse või mille saldo osas audiitor ja ettevõtja eriarvamusele jäävad. Seda põhjusel, et ettevõtjad ei ole enda jaoks kehtestanud nõuete hindamise põhimõtteid või on küll põhimõtted kehtestanud, kuid ei ole neid rakendanud. Väga levinud on arusaamine, et küll need summad ühel päeval laekuvad. Täna? Praeguses situatsioonis? Ega ikka laeku küll! Kuidas täpselt toimida, vaata meie kolleegide kirjutatud artiklist ajakirjas RP.31 „Ebatõenäoliselt laekuvate arvete analüüs ja hindamise meetodid“.

 Muud lühiajalised ja pikaajalised nõuded. Üldjuhul kajastatakse nendel kirjetel antud laene, tähtajalisi hoiuseid ning arveldusi aruandvate isikutega. Nii selle kui ka eelnevalt kirjeldatud bilansikirje puhul tuleb eraldi välja tuua nõuded seotud osapoolte vastu, kas siis kohe bilansis või eraldi mõnes lisas.

Mida tähele panna:
·

        
Lepingute kehtivus ja nõuete periodiseerimine lühi- ja pikaajalisteks. Kindlasti soovitame teha bilansipäeva seisuga lühi- ja pikaajaliste nõuete periodiseerimise kande, ka siis, kui aasta jooksul kajastatakse nõudeid kas ainult lühiajalisena või ainult pikaajalisena.
·
        
Intresside kajastamine intressinõudena ja finantstuluna.
·
        
Vajaduse korral laenunõuete allahindamine või intressita laenu andmise diskonteerimine.
·
        
Aruandvate isikute osas kuludokumentide ja aruannete küsimine, kui avansid on varem antud.
·
        
Aruandvate isikute arvestust peetakse isikute lõikes, seega ei ole lubatud nõuete ja kohustuste saldeerimine. Raamatupidamises on tihti lihtsustamise mõttes kõikide isikute nõuded ja kohustused kajastatud ühes bilansigrupis.  

Tuleb tõdeda, et üks põhjusi, miks raamatupidajad ei soovi erinevate nõuete osas allahindlusi teha, on seotud maksustamisega. Siinjuures rõhutame, et maksustamise aspektist vaadatuna tuleb selgelt eristada kahte tegevust: a) nõude allahindlus ja b) nõudest loobumine.

Nõuete allahindamine või bilansist välja kandmine ei tähenda, et ettevõte loobub nõudmast selle nõude tasumisest – võla sissenõudmist jätkatakse seni, kuni raha saadakse. Teine osapool ei tea või ei pruugi teada, et te olete just tema nõude laekumise osas skeptiline, ja tema kajastab seda kohustust oma bilansis seni, kuni see on makstud.

Nõudest loobumine on teise osapoolega vastastikune kokkulepe, mille tulemusena mõlemad osapooled korrigeerivad oma finantsaruandeid. Vastavalt tulumaksuseadusele  tuleb rahalise nõude sissenõudmisest loobumisel arvestada ning tasuda tulumaks, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust ja ettevõte suudab seda tõestada, ei ole vajadust tulumaksu arvestada ning tasuda.

Varud. Koos varude füüsilise inventuuriga on võimalik hinnata valmistoodangu ja müügiks soetatud varude bilansilist maksumust. RTJ 4 („Varud“) kohaselt hinnatakse selliseid varusid kas soetusmaksumuses või eeldatavas realiseerimise maksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Eriti oluline on see hindamine nende artiklite osas, mis ei osale aktiivses müügiprotsessis, kuid mis on kasutuskõlblikud. Suure tõenäosusega on nende artiklite müügihind oluliselt madalam nende soetusmaksumusest, mistõttu tuleks need varud alla hinnata. Sõltuvalt ettevõtte tegevusest ja kaubavarude suurusest võib see hindamisprotsess olla ajamahukas, kuid samas võib avaldada ettevõtte majandustulemusele ka olulist mõju.

Audiitori tähelepanekud:
·

        
Varude ostmisel võetakse varud raamatupidamises arvele nende lattu saabumise päeval, mitte lähtuvalt varudega seotud põhiliste riskide ja kohustuste müüjalt ostjale ülemineku hetkest. Varud tuleb arvele võtta sel hetkel, mil nendega seotud riskid ja kohustused teie ettevõttele üle tulevad. See hetk on kirjeldatud tarnetingimustes (kasutatakse ka sõna tarneklausel).

Soovitused:
·

        
Küsige ettevõtte juhilt ja laojuhatajalt, kas ettevõte on andnud varusid kellelegi teisele vastutavale hoiule või hoiab ettevõte ise enda juures kellegi teise varusid. Kui seda on tehtud olulises summas, siis see summa raamatupidamise aastaaruandes avalikustada.
·
        
Uurige müügiosakonnast, kas kellelegi on antud kaupu müügiks nn realisatsiooni peale (konsignatsioonimüük). Sellisel puhul kajastatakse väljaantud kaupu varudena müüja bilansis, kui põhilised varudega seotud riskid jäävad müüja kanda. Kui põhilised riskid jäävad ostja kanda, siis kajastab neid kaupu oma bilansis varudena ostja.
·
        
Veendu, et laos olevad kaubad on ikka tänases majanduskeskkonnas müüdavad ning nende netorealiseerimishind konservatiivselt hinnatud. 

Põhivarad. Vastavalt vara definitsioonile peab bilansis põhivarana kajastatud vara olema ettevõtja kontrolli all, see osaleb tõenäoliselt tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ja selle soetusmaksumus on usaldusväärselt määratletav.

Audiitori tähelepanekud:
·

        
Põhivarade inventuur on tihtipeale ainult vormistatud, kuid sisuline varade väärtuse hindamine on tegemata. Tuletame meelde, et ettevõtja on kohustatud igal bilansipäeval või enne seda viima läbi põhivarade inventuuri, mille käigus hinnatakse lisaks vara olemasolule ka tema võimet genereerida tulevikus kasu ning vara või varagrupi eeldatavat järelejäänud kasutusiga, samuti võimalikku vara väärtuse langust: põhivara amortiseerumine peaks tagama, et vara on bilansis kajastatud ligilähedaselt tema tegelikule turuhinnale. Juhul, kui vara on kahjustunud, on tõenäoliselt tema turuväärtus oluliselt madalam kui korras vara puhul.
·
        
Põhivara olemusse süvenemata kasutatakse väga laialdaselt ainult lineaarset amortisatsioonimeetodit. Lineaarne amortisatsioonimeetod on tõesti hea ja lihtne, aga ei saa paljudel juhtudel tegelikku kasutamist kuidagi kajastada! Seega tuleb igal bilansipäeval hinnata kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodite ja hinnanguliste lõppväärtuste põhjendatust. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Samuti tuleb vajadusel muuta amortisatsioonimeetodit ja vara hinnangulist lõppväärtust.
·
        
Raamatupidamise sise-eeskirjas on määratud vara põhivarana kajastamise alampiir, kuid tegelikult kajastatakse põhivaradena ka vara või varasid, mille soetusmaksumus on väiksem kehtestatud alammäärast, kuna see aitab kulusid kokku hoida. Kui see on põhjendatud, siis tuleb üle vaadata ja redigeerida ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad. 

NB! Amortisatsiooniperioodi, amortisatsioonimeetodi või lõppväärtuse muutuse mõju kajastatakse kui muutust raamatupidamislikes hinnangutes, s.t aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

Soovitused:
·

        
Vaata kriitilise pilguga üle ka nullini amortiseerunud põhivara nimekiri ja tee kindlaks, kas see vara osaleb tulevastes perioodides majandusliku kasu saamisel. Kui ei osale, siis tuleb selline vara bilansist välja kanda. 

Kinnisvarainvesteeringud. Enamikul juhtudel kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid õiglases väärtuses. Vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale tuleb selliste investeeringute väärtust kontrollida igal bilansipäeval ja üldjuhul tuleb selleks kasutada ettevõtteväliste ekspertide arvamust. Muutunud turuolukord loob hetkel vajaduse lisaks väliste ekspertide hinnangule teha ka ettevõttesiseseid hinnanguid: mis plaanid meil antud investeeringutega on, milline on meie praegune majanduslik olukord, s.t kas me suudame võetud laenukohustused olemasolevatest rahavoogudest katta või on oht, et peame loovutama tagatiseks oleva vara või müüma selle kiirmüügi korras. Kõik need faktorid avaldavad mõju kinnisvarainvesteerin­gu õiglasele väärtusele, mida tuleks bilansipäeval hinnangute tegemisel arvesse võtta. Taaskord tuleb turuhinna arvestamisel mõelda turu tegelikule aktiivsusele ning iga konkreetse objekti müügi võimalikkusele.

Pikaajalised investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse. Teiste ettevõtete omakapitaliinstrumentidesse investeerimise kajastamisel oleme täheldanud kahte tüüpilist viga:

Raamatupidajal puuduvad kande tegemiseks algdokumendid (asutamise või soetamisega seotud dokumentatsioon, sh ostuanalüüs).

Investeeringute väärtused on lõplike majandustulemuste alusel korrigeerimata (kapitaliosaluse meetodi puhul) või soetusmaksumuse puhul ei ole hinnatud investeeringu kaetavat väärtust (näiteks tütarettevõtja on pankrotieelses seisundis, tal puudub realiseeritav vara, aga investeering on kajastatud algses, oluliselt kõrgemas soetusmaksumuses).

Veel on viimane aeg tütar- ja sidusettevõtjatega aruandluse tähtaeg kooskõlastada!

Järgneb teemadel: kohustused, eraldised, kasumiaruanne.

Vaata lisaks: Muudatused 2008.a majandusaasta aruandes

Osale arutelus

  • Erik Laas, Anne Mobel

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised