Uue TLS kommentaarid - VIII osa, puhkused

Puhkuseregulatsioon jääb idees suuresti sarnaseks kui on kehtivas õiguses. Siiski on selles teatud uuendusi, mis täpsemalt selgitamata võivad praktikas vaidlusi ja meelehärmi tekitada. Nimelt asendub senine töötaja tööaastajärgne puhkusearvestus kalendriaastapõhise arvestusega. Samuti kaob lisapuhkuste regulatsioon, s.t lisapuhkust ei anta eelnõu kohaselt enam töötajaile, kes töötavad allmaatöödel, eriiseloomuga või tervistkahjustavatel töödel. Kaob ka töötaja õigus nõuda puhkuse pikendamist, kui tööandja viivitab puhkusetasu maksmisega. Ning lõpuks nähakse ette, et nii isapuhkust kui ka lapsepuhkust antakse töötaja tööpäeval. Seda põhjusel, et hoida ära kuritarvitusi. 

Eelöeldud muudatused kahtlemata kitsendavad töötajate senist õiguste/hüvede kogumit. Ometi ei tähenda see, et pooled uue seaduse jõustumisel töölepinguid (kollektiivlepinguid) ümber vormistama peaksid hakkama. Siit pigem ettepanek, et seni kehtivad hüved võiksid edaspidi kajastamist leida  töö- ja/või kollektiivlepingus. 

Mida toob endaga kaasa üleminek tööaastapõhiselt puhkuse arvestuselt kalendriaastapõhisele arvestusele? Kalendriaasta-arvestusele üleminekut põhjendasid eelnõu autorid sooviga lihtsustada raamatupidajate ja personalitöötajate tööd. Kas see tegelikkuses midagi lihtsamaks muudab, on praktika küsimus. Õiguslikult olukord ei muutu. Kui välja jätta asjaolu, et töötaja ei pea enam meeles pidama, millal ta täpselt töölepingu sõlmis, ei muutu midagi ka töötaja jaoks. Nii nagu seni, saab ka eelnõu kohaselt puhkust töötatud aja eest ning töötajal on õigus seda kasutada jooksval kalendriaastal. Sarnaselt kehtivale õigusele on ainsaks erisuseks esimene ehk tööle vormistamise aasta, mil töötajal on õigus 14-päevasele puhkusele kuue kuu möödumisel. 

Kuna puhkuse andmisel siirdutakse tööaasta arvestuselt kalendriaasta arvestusele, on ülemineku regulatsioon kindlaks määratud eelnõu rakendussättega. Puhkuste n-ö tasaarvestus peab eelnõu kohaselt toimuma ajavahemikus 1. jaanuarist 31. detsembrini. Milline aastanumber siin kõne alla võiks tulla, selgub siis, kui seadus on vastu võetud. 

Rakendussättega tagatakse enne seaduse jõustumist kasutamata, kuid väljateenitud puhkuse õiguse säilimine ning ärakasutatud, kuid väljateenimata puhkuse arvesse võtmine kalendriaasta arvestusele üle minnes. See tähendab, et nii üks kui teine tasaarvestatakse seaduse jõustumise järel ühe aasta jooksul vastavalt sellele, kas puhkust on saadud ette või on puhkus juba ära kasutatud.  

Näiteks asus töötaja tööle 8. augustil. Tema tööaasta on seega augustist augustini. Oletame, et seadus jõustub 1. jaanuaril 2010. Töötaja on enne 2010. aasta jaanuari jätnud välja võtmata kogu oma tööaasta puhkuse. Nüüd tuleb välja selgitada, kui palju puhkust töötaja ühes kuus välja teenib. Selleks jagame täispuhkuse ehk 28 päeva 12 kuuga ning saame 2,3 puhkusepäeva (28:12=2,3). Kuna augustist jaanuarini on 5 kuud, on töötaja selle perioodi eest välja teeninud 5 x 2,3 ehk 11,5 puhkusepäeva. Seega on töötajal õigus 2010. aastal välja võtta 11,5 + 28 puhkusepäeva. Põhjusel, et tasaarvestuse tulemused ümardatakse täisarvuks ülespoole, on töötajal 2010. aastal õigus saada kokku 12 + 28 ehk 40 päeva puhkust.

Teises näites on sama töötaja võtnud enne 2010. aastat välja kogu oma 28-päevase puhkuse. Kalendriaasta-arvestusele üle minnes tuleb kindlaks teha, kui palju väljateenimata puhkust töötaja 2009. aastal võttis. Jaanuarist augustini on 7 kuud. Igas kuus teenib töötaja välja 2,3 puhkepäeva. Seitsme kuuga teenib töötaja välja 16,1 (7 x 2,3) puhkusepäeva. Kuna need päevad on töötaja võtnud välja juba 2009. aastal, siis tuleb need maha arvestada kogu kalendriaastas saada olevast puhkusest (28 – 16,1 = 11,9). Nii on töötajal 2010. aastal saada 11,9 ehk 12 päeva puhkust. 

Pikendatud, s.o 35-päevasele põhipuhkusele on õigus alaealistel ja töövõimetuspensioni saavatel töötajatel. Haridustöötajatele antakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras põhipuhkust kuni 56 kalendripäeva. 

Põhipuhkusele lisaks nähakse eelnõus ette järgmised tasustatavad puhkused:
-

         
rasedus- ja sünnituspuhkus,
-
         
isapuhkus,
-
         
lapsendaja puhkus,
-
         
lapsehoolduspuhkus,
-
         
lapsepuhkus,
-
         
tasustamata lapsepuhkus,
-
         
õppepuhkus. 

Eelnõus ühtlustatakse kõik sünnituspuhkused sõltumata asjaolust, kas sünnitatakse üks laps või mitmikud või toimub tüsistustega sünnitus. Ajast, mil hakati maksma vanemahüvitist, ei ole 14 päeva võrra pikem rasedus- ja sünnituspuhkus enam oluline emaduse kaitset võimaldav meede. Vanemahüvitise maksmine tagab töötajale mõnevõrra tõhusama sotsiaalse kaitse, kuna vanemahüvitise arvelt täitub regulaarselt ka pensionikindlustuse teine sammas, 1% hüvitise summalt. 

Isapuhkuse nõude õigus on isal, kelle tulevase lapse ema on rasedus- ja sünnituspuhkusel või kelle perre on sündinud laps. Enne lapse sündi saab isa kasutada puhkust ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal. See tähendab, et  tema tulevase lapse ema peab olema töötaja või avaliku teenistuja staatuses. Isapuhkuse kasutamisel pärast lapse sündi ei ole aga lapse ema õiguslik seisund oluline.   

Isa võib kasutada puhkust 10 tööpäeva järjest või osade kaupa olenevalt pere vajadusest. Kuna puhkust antakse isale tema tööpäevades, ei saa ta puhkust võtta puhkepäeval. Seega tähendab 10 tööpäeva järjest sisuliselt 14 kalendripäeva ehk kaht nädalat puhkust. Kindlasti tuleb isapuhkus ära kasutada kuni lapse 2-kuuseks saamiseni. Vastasel korral puhkuse nõudmise õigus aegub.  

Eestkostja ja hooldaja õigus lapsehoolduspuhkusele, lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele. Erinevalt kehtivast õigusest laiendatakse eelnõus lapsepuhkust ka hooldajale. Eestkostja ja hooldaja puhkusega seotud õigused on lihtsuse huvides koondatud ühte paragrahvi. Muid muudatusi võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole. 

Ning lõpetuseks veel mõned olulisemad muudatused võrreldes kehtiva puhkuseregulatsiooniga: 
 

1. Eelnõu kohaselt ei saa töötaja enam nõuda puhkusetasuga viivitamise korral puhkuse pikendamist vastavalt tasu maksmisega viivitatud ajale. See on asendatud töötaja õigusega nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Viimane tähendab sisuliselt viivist 0,03% töötasust iga viivitatud päeva eest, kui pooled ei lepi kokku suuremas protsendimääras.
 

2. Lühendatud on puhkuse nõude õiguse aegumistähtaega neljalt aastalt ühele aastale. Nii soovitakse motiveerida töötajaid võtma puhkust välja igal aastal, et seeläbi vältida ületöötamist. Tööandjale on muudatus kasulik eeskätt seetõttu, et ta ei pea töötaja mitmeaastase puhkuse väljavõtmisel otsima asendustööjõudu.  

3. Uudsena sätestab eelnõu tööandja kohustuse hüvitadatöötajalepuhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tulenevad kulud. Selline regulatsioon sunnib  tööandjat tõsiselt kaaluma, kas tal on otstarbekas kinni maksta töötaja tehtud kulutused seoses reisi katkestamise või tühistamisega või on mõistlikum leida asendustöötaja või leppida teiste töötajatega kokku ületundide tegemise tingimused ja kord. 

4. Paindlikkuse eesmärgil tuleb puhkuste ajakava eelnõu kohaselt teha töötajatele teatavaks aasta esimese kvartali jooksul. Ajakavasse tuleb tööandjal kanda nii põhipuhkus kui ka muud puhkused, mis töötajal saada on. Puhkuste ajakavasse kandmata puhkust võib töötaja nõuda igal ajal 14-päevase etteteatamisega.

Loe lisaks:
Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) kommentaarid – I osa, paragrahvid ja peatükid;
TLS kommentaarid - II osa, töölepingu sõlmimisele esitatavad üldised nõuded;
TLS kommentaarid - III osa, töölepingu sõlmimine alaealisega;
TLS kommentaarid - IV osa, töötaja kohustused;
TLS kommentaarid - V osa, tööandja kohustused;
TLS kommentaarid - VI osa, olulisemad muudatused numbrites;
TLS kommentaarid - VII osa, töö- ja puhkeaeg;

Osale arutelus

  • Tiia E. Tammeleht

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad