Välisriigis töötamise tasude maksustamine Eestis

Välisriigis saadud palgatulu tuleb deklareerida ka Eestis, vaatamata sellele, kas välisriigis tulumaksu tasuti või mitte. Selle jaoks on residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ette nähtud eraldi tabel. Kui välisriigis on tulumaks palgalt kinni peetud või tuludeklaratsioon esitatud ja tulumaks tasutud, ei tähenda Eestis välisriigi tulude deklareerimine veel topelt maksustamist. Välisriigis tasutud või kinni peetud tulumaks märgitakse Eesti tuludeklaratsiooni, et seda oleks võimalik Eestis tulumaksu tasumisel arvesse võtta.

Eestis tulude deklareerimiseks tuleb kõik välisriigis tasu saamise ja maksude maksmisega seotud tõendid ja dokumendid alles hoida. Kuigi erinevates riikides võib olla erinev kord, on tavapärane, et Eestist välisriiki tööle läinud isik on kohustatud saabumisel (aga ka välisriigist lahkumisel) end maksuhalduri juures registreerima ning esitama kord aastas tuludeklaratsiooni.. Lisaks tulumaksule võib töötaja olla kohustatud välisriigis ise tasuma ka sotsiaalkindlustuse vms makse. Välisriigi maksukohustuste eest ei ole võimalik pääseda koduriiki tagasi pöördudes, sest erinevate riikide maksuhaldurid teevad koostööd nii infovahetuse kaudu, kui ka maksude sissenõudmisel.


Millisest riigist on tööandja?

Kui tööandja on registreeritud samas riigis, kus tehakse tööd, tasutakse ka maksud selles riigis. Kui tööandja on registreeritud Eestis, kuid töö toimub välisriigis, on oluline selgeks teha, kas tegemist on tegeliku tööandjaga. Kui Eesti äriühing on oma töötajad andnud teise tööandja käsutusse, on kaotanud otsese kontrolli töötajate üle ning eriti kui kogu tööjõu vahendamise skeem on sisse viidud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, võime öelda, et töötajad ei täida oma tööülesandeid tegelikult Eesti äriühingu heaks. Sellise palgatulu maksustamisel lähtutakse toimuva tegelikust sisust. Tegeliku tööandja tuvastamine omab suurt tähendust lähetusega seotud hüvitiste maksustamisel Eestis ning maksulepingutes sätestatud palgatulu maksuvabastuste kohaldamiseks lepinguriikides. Kui tegelik tööandja (mitte tööjõu teenuse osutaja) on Eestis ja Eesti tööandjal püsivat tegevuskohta välisriigis ei ole ning töötaja viibib välisriigis vähem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, tasutakse palgatulult maksud ainult Eestisse. Kui aga kasvõi üks nimetatud tingimustest on täidetud (Eesti tööandjal on olemas püsiv tegevuskoht või töötaja viibib vähemalt 183 päeval 12 kuulise perioodi jooksul töötamise eesmärgil välisriigis), maksustatakse palgatulu välisriigis.
 

Topeltmaksustamise vältimine

Kuigi Eestis tuleb välisriigis saadud töötasu alati deklareerida, vabastatakse Eestis maksust välisriigis töötamise eest saadud palgatulu, mis on välisriigis maksustatud, kui töö toimus välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kuigi tulu deklareeritakse kalendriaasta kohta, jätkub päevade arvestus maksuvabastuse jaoks kalendriaasta lõpust olenemata. Seega näiteks 184. päeval välisriigis töötamise eest saadud palgatulu võib olla deklareeritud kahes osas kahel järjestikusel aastal esitatud tuludeklaratsioonis eraldi, kuid maksuvabade tuludena. Välisriigi palgatulule, mida Eestis ei maksustata, on residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis eraldi tabel 8.8. Kui töö toimub välisriigis lühema perioodi vältel, võetakse välisriigis tasutud maks Eestis tulumaksu arvutamisel arvesse, st vähendatakse samalt tulult Eestis tasutavat maksu välisriigis tasutud maksu võrra. Välisriigi palgatulu deklareeritakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabelis 8.1.


Näide 1:

Välisriigis teeniti 28 000 Eesti krooni, millelt välismaal maksti tulumaksu 1000 Eesti krooni. Kuigi töötati välismaal, tuleb Eestis esitada tuludeklaratsioon. Eesti tulumaksukohustus arvestatakse järgnevalt:
(28 000 - 27 000 (Eestis maksuvaba)) x 21% = 210 Eesti krooni.
Kuna välismaal tasutud tulumaks (1000 krooni) on suurem kui Eesti tulumaksukohustus (210 krooni), siis Eestis tulumaksu tasuda ei tule, isegi juhul, kui töö kestis vaid kuu. Välismaal Eesti seadustest rohkem tasutud tulumaksusummat Eestis aga ei tagastata.


Näide 2:
Välisriigis teeniti 33 000 Eesti krooni, millelt välismaal maksti tulumaksu 300 krooni. Kuigi töötati välismaal, tuleb Eestis esitada tuludeklaratsioon. Eesti tulumaksukohustus arvestatakse järgnevalt:
(33 000 – 27 000 (Eestis maksuvaba)) x 21% = 1260 Eesti krooni.
Kuna välismaal tasutud tulumaks (300 krooni) on väiksem kui Eesti tulumaksukohustus (1260 krooni), tuleb Eestis tuludeklaratsiooni alusel juurde maksta 1260 – 300 = 960 Eesti krooni. Kui töö on kestnud välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, siis Eestis tulumaksu juurde maksta ei tule.
Eeltoodud näited on lihtsustatud, kuna tuludeklaratsioonis arvestatakse lõpliku maksukohustuse arvutamisel kõigi deklareeritud tulude ja mahaarvamistega, ühise tuludeklaratsiooni puhul ka abikaasa omadega. Välisriigis tasutud maks võetakse Eestis tulumaksu tasumisel arvesse vaid juhul, kui selle tasumine oli vastava riigi seaduse või maksulepingu alusel ette nähtud.
Välisriigis töötamise eest saadud tasu maksustamist mõjutavad mõlema riigi maksuseadused ja riikidevahelised tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud (edaspidi maksuleping) ning ka Euroopa Nõukogu määrus nr 1408/71 „Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes”.
Soovitame tutvuda vastavate riikide maksuhaldurite kodulehtedega. Põhjamaades töötamise eest saadud tulude maksustamise kohta saab lihtsalt inof siit: http://www.nordisketax.net/. Eesti Maksu- ja Tolliameti kodulehel leiate välisriigi tulu maksustamise kohta infot siit: http://www.emta.ee/?id=3471, http://www.emta.ee/?id=1523, http://www.emta.ee/?id=21326

Osale arutelus

  • Merje Roomet

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

NORDWOOD otsib RAAMATUPIDAJAT

NORDWOOD

25. september 2017

Uudised