Erisoodustuste maksustamine (maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 4 täitmise abimaterjal)

Vorm TSD lisa 4  täidetakse vastavalt rahandusministri 29.12.1999. aasta määruses nr 120  (RTL 2000, 1, 2) sätestatule. Erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav kingitus, mida tööandja on teinud oma töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast, st kulutus ei ole seotud tööandja ettevõtlusega. Erisoodustus peab olema rahaliselt hinnatav. Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus (TuMS § 2 lg 2 ja SMS § 2 lg 1 p 7). Erisoodustus on tehtud lisaks palgale ja erisoodustuse summat ei isikustata ning enamasti ei ole võimalik saajat kindlaks teha, st saaja on anonüümne. Tööandjalt saadud erisoodustus ei kuulu saaja (töötaja § 48 tähenduses) maksustatava tulu hulka vastavalt TuMS § 12 lg 2. Erisoodustuse saaja ei vastuta selle eest, kui erisoodustuse andja on jätnud maksukohustused täitmata. 

1. Maksumaksjaks on tööandja (§ 48 lg 2):

Tööandjatena käsitletakse kõiki residendist juriidilisi isikuid või füüsilisi isikuid, samuti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutusi.

Tööandjatena käsitletakse TuMS § 48 mõistes muuhulgas:

äriühinguid, avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid, sihtasutusi, kirikuid ja kogudusi, erakondi, ametiühinguid, riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse asutusi jne;

mitteresidenti, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (TuMS § 7; § 53 lg 2) või kellel on Eestis töötajad, st mitteresident maksab tulumaksu Eestis asuvatele töötajatele tehtud erisoodustustelt;

füüsilisi isikuid, st kui füüsiline isik omab töötajat või töötajaid.

2. Töötajaks erisoodustuste saaja tähenduses on (§ 48 lg 3):

Töölepingu seadusest tulenevalt töölepingu alusel töötav isik (TuMS § 13 lg 1 tähenduses).

Avalik teenistuja, st töötamist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses (TuMS § 13 lg 1 tähenduses).
Erisoodustuse seisukohast ei ole oluline, milline seadus tööalaseid suhteid reguleerib. Avaliku teenistuja hulka kuuluvad ka ATS § 12 lg 2 ja 3 nimetatud teenistujad, kellele ATS täielikult või osaliselt ei laiene.
Seega töötajatena käsitletakse ka riigikogu liikmeid, Vabariigi presidenti, Vabariigi Valitsuse liikmeid, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid.

Juhtimis- või kontrollorgani liige (TuMS § 9, nt juhtimisorgani liikmeteks on juhatuse ja nõukogu liige, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja, likvideerija, pankrotihaldur jt; kontrollorgani liikmeteks on audiitor, revident, revisjoni komisjoni liige jt, sest loetelu ei ole lõplik).

Välismaa äriühingu filiaali juhataja ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud püsiva tegevuskoha tegevjuht.

Füüsiline isik, kes müüb tööandjale (§ 48 mõistes) kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud, st erisoodustuse andmine peab toimuma isikule, kellega erisoodustuse andjal on või on olnud ettevõtlussuhe.

Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Antud juhul ajalist kriteeriumi ei eksisteeri.

Eespool toodud isikute abikaasa, vanemad või lapsed (TuMS § 48 lg 6).

Elukaaslast ei saa samastada abikaasaga, sest perekonnaseadus tunnistab ainult seaduslikult registreeritud abielu. Kuid ka abieluväliste laste puhul on tegemist töötaja lastega ja neile vanemate tööandja poolt tehtud hüved loetakse erisoodustuseks. Töötaja elukaaslasele antud hüvesid ei käsitleta erisoodustustena, vaid kingitustena ja maksustatakse TuMS § 49 sätestatud korras.

Eelnimetatud isikutele tehtud soodustused loetakse erisoodustuseks olenemata erisoodustuse andmise ajast.

3. Lisa 4 täitmisel tuleb pöörata tähelepanu alljärgnevale:

Lähtudes erisoodustuse sisust on oluline vahet teha erisoodustusel (rahaliselt hinnatav hüve) ja rahalistel väljamaksetel (vt TuMS § 48 lg 5).

Kulu ei tähenda alati kannet raamatupidamises, siin võib esineda ka neid maksuobjekte, kus tegelikke väljamakseid ei toimu.

Tehtud kulutused kajastatakse lisal 4 kassapõhiselt, st selles kuus, millal erisoodustuse eest tegelikult tasuti. 

Erisoodustuse puhul, kui tegelikku väljamakset ei ole toimunud (nt tööandja sõiduauto kasutamine isiklikuks otstarbeks), näidatakse erisoodustuse summa selle kuu lisal 4, millal töötaja soodustuse sai. Kuna erisoodustustena käsitletakse erinevaid maksuobjekte, siis igal konkreetsel juhul tuleb jälgida, millal maksukohustus tekib.

Lisa 4 erinevatel ridadel ei ole TuMS § 48 lg 2 toodud töötajad erisoodustuste saajatena võrdselt käsitletavad, st töötajate ring on piiratum kui erisoodustuste saajate ring üldiselt (näiteks lähetus, isikliku sõiduauto kasutamine).

Täidetakse täiskroonides.

Paranduste, muudatuste ja täienduste tegemine toimub selle kuu deklaratsioonil ja lisal 4, kui parandatavat summat kajastati esmakordselt, st esitatakse selle kuu kohta uus lisa 4 märkusega "parandus".

Read ei saa olla täidetud (-) märgiga.

Kui maksustamisperioodil erisoodustusi ei ole tehtud, siis lisa 4 ei esitata.

Seaduses toodud erisoodustuse loetletu ei ole lõplik.

Rahalist väljamakset käsitletakse erisoodustusena erandjuhtudel (tavaliselt reguleeritud vastava seaduse või normatiivaktiga, nagu näiteks lähetuse päevaraha hüvitamine üle kehtestatud piirmäära, isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon). Rahalistelt väljamaksetelt peetakse üldjuhul tulumaks kinni TuMS § 41 alusel.

Rida 1 (§ 48 lg 4 p 1) Eluasemekulude täielik või osaline katmine – erisoodustuse hinnaks on nende kulude katmiseks tehtud kulude summa vastavalt määrusele nr 120 p 3.

Rida 2 (§ 48 lg 4 p 3) Kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega – hinnaks on kindlustusmakseteks tasutud summa vastavalt määrusele nr 120 p 6.

Rida 3 (§ 48 lg 4 p 4) Lähetuskulude hüvitamine või päevaraha maksmine üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärade.
Kui töö tegemise koht on välisriigis, siis siin kajastatakse lähetuskulude hüvitised, mis on tehtud üle selles riigis kehtestatud piirmäärade (TuMS § 13 lg 3 p 1 ja 1

¹).

Erisoodustuse hind on määratud järgmiste määrustega:

Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määrus nr 453 "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" (RT I 2000, 102, 680);

Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määrus nr 108 "Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord" (RT I 2001, 33, 178).

Rida 4 (§ 48 lg 4 p 5) Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks või puudega isikule mootorsõiduki kasutamise eest hüvitise maksmine üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärade.
Erisoodustuse hind on määratud järgmiste määrustega:

Vabariigi Valitsuse 07.03.2000 määrus nr 78 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitiste maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär" (RT I 2000, 20, 118);

piirmäära muudatus – Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 määrus nr 325 (RT I 2001, 84, 507) (piirmäär 2002. a 1000 kr);

Vabariigi Valitsuse 20.12.2002 määrus nr 426 (RT I 27.12.2002, 107, 645) (piirmäärad alates 2003. a 1000 kr või 2000 kr);

uus määrus – Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrus nr 164 (RT I 34, 265, 2006).

piirmäära muudatus  - Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määrus nr 184 (RT I  2,12, 2009), (piirmäärad alates 01.01.2009 on 1000 või 4000 kr)
 

Rida 5 (§ 48 lg 4 p 2 ja § 48 lg 8) Sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.

Siin tuleb tähelepanu pöörata kahele erinevale maksustamise juhtumile.
1. Kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, siis erisoodustuse hinna määramisel rakendatakse määruse nr 120 punkti 4 (erisoodustuse hind 2000.–2001. a 500 kr).
Alates 01.01.2002 on RHM 03.10.2001 määrusega nr 83 (RTL 2001, 114, 1614) kehtestatud uus erisoodustuse hind (erisoodustuse hind 2002. a 1000 kr).
Alates 01.01.2003 on RHM 09.09.2002 määrusega nr 108 (RTL 2002, 105, 1568) kehtestatud uus erisoodustuse hind (erisoodustuse hind 2003. a 2000 kr).
Alates 01.03.2003 on RHM 25.02.2003 määrusega nr 40 (RTL 2003, 31, 470) kehtestatud võimalus erisoodustuse hinna määramisel, vastava arvestuse olemasolul, võtta aluseks ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks sõidetud kilomeetrid ja hind 3 kr või 4 kr kilomeetri kohta. Erisoodustuse hinna ülempiir on 2000 kr.
Alates 01.01.2009 on RHM 08.01.2009 määrusega nr 1 (RTL 1,8,2009) kehtestatud erisoodustuse hinna ülempiiriks 4000 krooni.

2. Kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva vara (v.a sõiduauto) tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, siis erisoodustuse hinna määramisel rakendatakse määruse nr 120 punkti 5.

Rida 6 (§ 48 lg 4 p 6) Laenu andmine rahandusministri kehtestatud alammäärast madalama intressiga, siis erisoodustuse hinna määramisel rakendatakse määruse nr 120 punkti 7 (2000–2001. a 8%).
Alates 01.01.2002 on RHM 12.12.2001 määrusega nr 108 (RTL 2001, 136, 1979) kehtestatud uus alammäär (alates 2002. a 7%).
RHM 27.12.2002 määrusega nr 154 (RTL 06.01.2003, 4, 46) on kehtestatud uus alammäär 5,7% (alates 2003).
RHM 27.05.2003 määrusega nr 70 (RTL 11.06.2003, 69, 999) on kehtestatud uus alammäär 4% (alates 01.07.2003).
RHM 30.12.2004 määrusega nr 150 (RTL 2005, 4, 29) on kehtestatud uus alammäär 3,5% (alates 01.01.2005).
RHM 30.12.2005 määrusega nr 93 (RTL 2006, 6, 94) on kehtestatud uus alammäär 3% (alates 01.01.2006).
RHM 03.09.2007 määrusega nr 46 ( RTL 2007, 73, 1262) on kehtestatud uus alammäär 5% (alates 01.01.2008).
RHM 26.03.2009 määrusega nr 27 (RTL 2009, 30, 393) on kehtestatud alammäär 3% (alates 01.04.2009).

Rea 6 täitmiseks kasutatakse abiridu 6.1–6.3.

Rida 7 (§ 48 lg 4 p 7) Asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuste tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga, siis erisoodustuse hinna määramisel rakendatakse vastavalt vajadusele määruse nr 120 punkti 8, 9, 10 või 11. Rea 7 täitmiseks kasutatakse abiridu 7.1–7.3.

Rida 8 (§ 48 lg 4 p 8) Asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga, siis erisoodustuse hinna määramisel rakendatakse määruse nr 120 punkti 12. Rea 8 täitmiseks kasutatakse abiridu 8.1–8.3.

Rida 9 (§ 48 lg 4 p 9) Loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, v.a kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suuruse, siis erisoodustuse hinna määramisel rakendatakse määruse nr 120 punkti 13

Rida 10 (§ 48 lg 4 p 10) alates 01.01.2009 deklareeritakse real 10 (enne seda real 11) töötajate taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, v.a julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude katmine – erisoodustuse hinna määramisel rakendatakse määruse nr 120 punkti 3. Täiskasvanute koolituse seadus § 3 (RT I 1993, 74, 1054).

Read 11–14 täidetakse, kui tööandja on teinud eespool nimetamata kulutusi, mis kuuluvad erisoodustusena maksustamisele. Kui on erinevaid ühekordseid kulusid, siis ei pea iga kulu nimetust eraldi välja kirjutama, vaid võib kirjutada kokku summa "muud" nimetuse all.
Näiteks sünnipäevakingitused (ei olene kingituse maksumusest), töötajate tasuta või soodushinnaga toitlustamine, esindusriietus jm seadustega reguleerimata töö- ja vormiriietus, töötajate tööle ja töölt koju sõidukulude katmine või tasuta korraldamine, v.a kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga, kustutatud õppelaenu intressid, õppelaenu tasumine, töötajate eest trahvide tasumine (parkimistrahv), Eesti äriühingu mitteresidentidest juhatuse-, nõukogu liikmete Eestisse juhatuse, nõukogu koosolekule sõidukulude katmine jms.
Siin näidatakse ka puudega töötajale antud abivahendeid väärtuses, mis ületavad kalendriaastas 50% töötajale või teenistujale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summat. Arvestust võib pidada ning deklareerida summeeritult kalendriaasta viimasena esitatud lisal 4.

Vaatamata sellele, et alates 01.01.2009 puudub eraldi rida (nagu varasemalt rida 10), kus märgitakse kulutused töötajate tervise kontrollile, kui selline kohustus ei tulene seadusest, ei tähenda see seda, et nimetatud kulud oleksid muutunud maksuvabaks. Töötajate tervishoiule tehtavate kulude maksustamise ulatus ei ole muutunud ning maksude maksmisel ja deklareerimisel on jätkuvalt asjakohane alljärgnev:

- Erisoodustuse hinna määramisel rakendatakse määruse nr 120 punkti 3

Näidetena esitame mõned määrused, mis reguleerivad nimetatud valdkonda:
1. Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007 määrus nr 176 "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (RT I  2007, 42, 305)
2. sotsiaalministri 13.12.1999 määrus nr 82 "Esmaabi korraldus ettevõttes" (RTL 2000, 6, 63);
3. Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrus nr 362 "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (RT I 2000, 86, 556);
4. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 12 "Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord" (RT I 2000, 4, 29);
5. Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määrus nr 144 "Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (RT I 2000, 38, 234);
6. sotsiaalministri 24.04.2003 määrus nr 74 "Töötajate tervisekontrolli kord" (RTL 2003, 56, 816).

Vajadusel on soovitav konsulteerida kohaliku tööinspektsiooniga, kes kontrollib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud normatiivaktidest kinnipidamist.

 

Real 15 näidakse ridadel 1–14 kajastatud arvude summa kokku.

Rea 6 täitmiseks on abiread 6.1 ja 6.2 ning reale 6 kantakse rea 6.3 positiivne tulemus, st rida 6.1–rida 6.2 on suurem 0-st.

Rea 7 täitmiseks on abiread 7.1 ja 7.2 ning reale 7 kantakse rea 7.3 positiivne tulemus, st rida 7.1–rida 7.2 on suurem 0-st.
Kui rida 7.1–rida 7.2 tulemus on negatiivne, siis rida 7.3 ei täideta. Juhul kui maksumaksja on negatiivse tulemuse korral read 7.1 ja 7.2 täitnud, siis ei ole vaja ridu 7.1 ja 7.2 sisestada, kuna maksukohustust ei teki.

Rea 8 täitmiseks on abiread 8.1 ja 8.2 ning reale 8 kantakse rea 8.3 positiivne tulemus, st rida 8.1–rida 8.2 on suurem 0-st.
Kui rida 8.1–rida 8.2 tulemus on negatiivne, siis rida 8.3 ei täideta. Juhul kui maksumaksja on negatiivse tulemuse korral read 8.1 ja 8.2 täitnud, siis ei ole vaja ridu 8.1 ja 8.2 sisestada, kuna maksukohustust ei teki.
(alates 01.01.2009 on read 8.1 ja 8.2 asukohad vahetanud , enne 2009..a kanti reale 8 rea 8.3 negatiivne tulemus plussmärgiga).

Real 16 näidatakse erisoodustused, mida tööandja on teinud oma töötajale, kes täidab oma tööülesandeid välisriigis, kellega Eesti Vabariigil on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping ja töötaja maksab oma tulumaksu selles välisriigis (k.a erisoodustuselt, mis maksulepingu kohaselt on palagatulu). Sellise maksulepingu olemasolul tööandja tehtud erisoodustuselt tulumaksu ei maksa. 

Selline erisoodustus näidatakse vastavalt erisoodustuse iseloomule ridadel 1 kuni 14 ja rea 15 kokkuvõttes ning real 16 tuuakse see summa eraldi välja, st välistatakse maksuarvestuses tulumaksuga maksustamisel.

Real 17  näidatakse tehtud erisoodustused välisriigist palgatud töötajale, kes on esitanud Eesti tööandjale vormi E101. Sellisel juhul makstakse sotsiaalmaks töötaja residentriiki ja ei maksustata temale tehtud erisoodustust Eestis sotsiaalmaksuga. Sarnaselt eespool toodule kajastatakse erisoodustuse summa vastavalt ridadel 1 kuni 14 ja kokkuvõttes real 15, kuid real 17 tuuakse sotsiaalmaksuga mittemaksustatav summa välja, st välistatakse maksuarvestuses sotsiaalmaksuga maksustamisel.

Real 18 arvutatakse tulumaks real 15 - real 16 näidatud summast maksumääraga 21/79 (TMS § 4 lg 3)
2007. a rakendati maksumäära 22/78, 2006. a 23/77 ja 2005. a 24/76.


Rea 18 summa kantakse sama kuu maksudeklaratsiooni vormi TSD osa B reale 7.

Real 19 näidatakse sotsiaalmaksuga maksustatavate erisoodustuste summa kokku (rida 15 - rida 17 + rida 18 - (rida 17 x 21/79)) vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7.

Real 20 arvutatakse SMS § 2 lg 1 p 7 kohaselt erisoodustuse sotsiaalmaks real 19 näidatud summast maksumääraga 33% (SMS § 7 lg 1), st real 19 näidatud summa x 33 : 100.

Rea 20 summa kantakse sama kuu maksudeklaratsiooni vormi TSD osa B reale 8.

Vastavalt TMS § 54 lg 1 on erisoodustusi tegev isik või asutus kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni (vorm TSD koos lisaga 4) kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta ja vastavalt sama paragrahvi lg 4 kandma maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.


jaanuar 2008, täiendatud jaanuar 2009

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad