11. jaanuar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tutvused on kui karjäärivitamiinid

Sõudmine, tennis, golf- kõik need on toredad vabaaja veetmisviisid. Samas on nad ka tõhusad vahendid suhetevõrgustiku loomisel. Ja see omakorda võib nii mõnelgi korral tööelus kasuks tulla.

USA-s eralduvad massist koheselt Harvardi, Stanfordi ja Yale’i lõpetanud. Nendes ülikoolides õppimine maksab küll üüratut raha, kuid tasub end hilisemas tööelus mitmekordselt tagasi. Põhjus on lihtne: need ülikoolilõpetanud pääsevad automaatselt elitaarsesse klubisse – „endiste“ ehk just nende ülikoolide lõpetanute nimekirja hulka. Ja seal jagatakse juba tõeliselt „kuumi“ ametikohti. Need on ametikohad, mida ei näe kunagi ajalehekuulutustes ja kuhu otsitakse kõrgeima kvalifikatsiooniga töötajaid. Ja neile ka makstakse vastavalt.

Tutvused: Ei tee paha neid omada

Ka Saksamaal ei ole „endised“ enam tundmatu mõiste, kuid tutvustele viitamine kandideerimisavalduses – sellel on ikkagi pisut negatiivne maik juures. Sellegipoolest ei ole midagi taunimisväärset selles, kui kasutatakse oma tutvuseid– olgu need siis privaat- või töösfäärist – kui abivahendit järgmise töö otsingul. Sellest perspektiivist vaadatuna on vägagi kasulik, kui sul on piisavalt tutvusi.

Säärast teed pidi jaotatakse suur osa ametikohti – kinnitavad ka personalitöötajad. Selleks on vaja vaid oma lähiümbruses maad kuulata, et teada saada, kes sellist abinõu kasutanud on. Tavaliselt ei käi selline töökohtade jagamine päris otse: ikka keegi tunneb kedagi, kes tunneb kedagi... jne. Tutvuste sel moel ära kasutamine ei ole kuidagi taunitav ega halva maiguga. Enamik inimesi on omale tutvusi loonud ausalt ning pika ajaperioodi jooksul.

Usalduskrediit läbi suhtlusringkonna

Inimene, kes on endale sarnase suhetevõrgustiku loonud, võib tänu sellele paljudes kohtades juba etteulatuvalt saavutada teatud piirini usalduse. See on abivahend, millega tööotsija ennast ja oma tööalast karjääri edasi viia saab. Kui tuttav, kes juba pikemat aega töötab ettevõttes, kuhu soovid kandideerida, sinu kohta positiivse hinnangu annab, võib olla teatud mõttes ukseavajaks. Kuid uksest sisse tuleb minna ikka iseenda isiksuse ja vajalikku kompetentsi tõendavate dokumentidega.

Ja siin kohal peitubki väike AGA tutvuste juures: kandideerimisel tuleb kõigele vaatamata anda endast maksimum jätmaks endast pädeva inimese mulje. Liigne rõhumine olemasolevatele tutvustele võib anda hoopis tagasilöögi ja su CV võib kergesti sattuda personalitöötaja sahtlisse tolmu korjama. Sõprade ja tuttavate soovitus toimib kõige paremini siis, kui see on teada vaid vähestele vajalikele inimestele.

Ka tööandjad saavad tutvustest kasu lõigata

Mitte ainult tööle kandideerijatele ei ole kellegi soovitus suureks abiks unelmate töö saavutamiseks. Ka tööandjad võivad sellest kasu saada ja nad ka rakendavad seda teadlikult.

Tundes kedagi varasemast töösituatsioonist, nt. praktikanti või endist kolleegi, teab tööandja, kellega tegu on. Ja see on ettevõttele parim soovitus.

Osad firmad on nõus maksma oma töötajatele kogunisti nn. pearaha, kui soovitatud isikuga tõepoolest töölepingu sõlmimine reaalsuseks saab. Inimesed soovitavad oma firmasse tööle vaid neid inimesi, kelle puhul nad täiesti kindlad on, et tegemist on sobiva kandidaadiga sellele ametikohale – vastasel korral võib see ju hiljem neile endale valusa tagasilöögi tuua. Nii on tööandja jaoks tehtud juba päris hea eeltöö, mida teist korda teha ei tule. Sellest sõelast tulevad läbi vaid need kandidaadid, kes suure tõenäosusega otsitavale ametikohale sobivad.

Tutvuste kasutamisel tuleb arvestada erinevate aspektidega

Suhete ja tutvuste kasutamisel tööalastel eesmärkidel tuleb siiski arvestada ka võimalike kõrvalaspektidega. Ettevaatlik tuleb olla soovitades kedagi väga lähedasest perekondlikust ringist, sest armastus võib alla suruda ratsionaalse mõtlemise. Teisest küljest jälle võib osutuda ka parajaks piinaks, kui ülejäänud kollektiiv peab sind kellegi „kullakalliks järeltulijaks“. Sellest saab järeldada, et isiklike ja tööalaste suhete segunemisel võivad kaasneda probleemid.

Mitteametlik personalivalik

Vaatamata eelmainitule tuleb aga tõdeda, et uuringud tõendavad siiski ka ametlikult, et isiklike kontaktide kaudu leitud töötajate hulka ei saa märkamata jätta. Ja see trend on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Saksamaal läbi viidud hiljutine uuring näitas, et pea 40 protsenti ettevõtetest on uute töötajate otsingul kasutanud olemasolevate kaastöötajate kontakte.Sellisel mitteametlikul värbamisel ei ole sobivuse kriteerium sugugi ainus, vaid ka aja ja rahaliste vahendite säästmine mängib suurt rolli. Nendel perioodidel, kui tööjõupuudus suureneb, kasutatakse aga taas enam väljastpoolt kulgevaid otsinguviise, nagu ajalehe- ja tööportaalide kuulutused, mis on seotud juba kulutustega.Üks on kindel: juhtivatel ametikohtadel ei toimu midagi ilma tutvusi omamata. Mida kõrgem ametikoht, seda enam loevad kontaktid ja imidž. Seal ei loe mitte enam nii väga oskused ja teadmised, vaid eelkõige usalduse olemasolu. Teisisõnu tähendab see: kes ühes valdkonnas peaks mingil põhjusel läbi kukkuma, sellel sinna tagasi enam asja ei ole.

Allikas: www.monster.de

Autor: Daily Saviauk

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700