4. jaanuar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Avatud ruumidega büroo: armastatud ja vihatud

Ettevõtted väidavad, et soovivad paremini toimivat sisekommunikatsiooni töötajate vahel ning üha enam võidavad avatud ruumidega bürood populaarsust. Firmade tegelik eesmärk on aga üldjuhul hoopis pragmaatilisem - avatud ruumidega büroodes soovitakse saavutada eelkõige madalamaid kulutusi.

Esmaspäeva hommik avatud tööruumidega büroos. Paremas tiivas jagavad kaks kolleegi muljeid möödunud nädalavahetusest, pisut edasi seisavad kolm inimest oma neljanda kaastöötaja töölaua kõrval ja arutavad veel viimaseid detaile eesseisva koosoleku tarbeks. Selline kirjeldus sobib paljude büroode igapäevase töökorralduse kohta. Sageli puudub sellises situatsioonis töötavatel inimestel vajalik rahu. Mõnede jaoks võib sellest kujuneda tohutu koorem, kuna pidevalt segatakse töösse süvenemist.

Vaikust võimaldavate töönurkade olemasolu on avatud tööruumidega büroos oluline

Kõigele vaatamata on märgata üha enam ettevõtete suundumust just avatud tööruumide kasutuselevõtu eelistamisel. Levinuimaks põhjenduseks tuuakse paremate tingimuste loomist töötajate vaheliseks kommunikatsiooniks, tegelikkuses on paraku esimeseks põhjuseks kulude kokkuhoid.

On teada tõsiasi, et inimesed suudavad just hommikupoolikuti paremini töösse süveneda ning seega on see ajavahemik kõige produktiivsem. Sellest tulenevalt oleks just hommikuti isiklik tööruum kuldaväärt, sest see võimaldaks rahus tööd teha.Moodne variant avatud ruumidega büroost võtab seda tõsiasja arvesse. Lahenduseks on loodud igale töötajale avatud tsooni äärde oma väike kabinet, kus töötatakse hommikupoolikul ning pärastlõunal kolitakse avatud tsooni ümber, kus töötaja omab teist töölauda. Seal ei takista miski kolleegide vahelist vaba kommunikatsiooni ega nn. Management-by-walking-around’i. Saksamaal leidub palju ettevõtteid, kes on just sellise kontseptsiooni kasuks otsustanud. Kuid sellise lahenduse puhul on ruumivajadus ettevõttele sama suur, kui tavapärase üksikkabinettidega kontseptsiooni puhul ning ei ole vahend kulude kokkuhoiuks.

Ühiskasutuses olevate töölaudadega lahendus on töötajatele psühholoogiliselt raske

Igal juhul peab ka avatud ruumidega büroos olema eraldatud tsoone spontaanseteks nõupidamisteks ning segamatuteks kohtumisteks, mis omakorda ei häiriks ka teisi sealsamas töötavad kolleege.

Paraku ei ole seni veel teaduslikult tõestatud, kas avatud tööruumide kontseptsioon ka tegelikkuses paremat kommunikatsiooni ja efektiivsemalt toimivat tööprotsessi võimaldab. Liiatigi kui suurfirmades veel avatud ruumidele nn. töölaudade ühiskasutus lisandub – st. kolleegid ei jaga mitte ainult tööruume vaid ka töölaudu. Vähendamaks tööpindade vajadust seab tööandja sisse vähem töölaudu kui on tegelikkuses töötajaid. Enim on see levinud kaubandusega seotud ettevõtetes, kus büroos on alati vaid osa töötajaskonnast. Selline variant on ökonoomne, kuid paraku töötajatele psühholoogiliselt raske. See mõjub pärssivalt töötajate enesehinnangule. On teada juhtumeid, kui inimesed, kes töötasid paindliku tööajagraafikuga, seetõttu alati varem tööle tulid, et kindlustada endale teatud töölaua olemasolu. Inimeste eelistus töötada tuttavlikus ja usaldusväärses keskkonnas on lihtsalt väga sissejuurdunud.

Pidev liikumine segab kontsentreerumist

Instinktiivselt oleme me endiselt kütid ja korilased, kes vajavad omale turvalist koobast. See seletab ka asjaolu, miks paljud avatud ruumidega büroodes oma laudadele lilli ja perepilte asetavad. Mõned ehitavad seevastu omale „barrikaade“ riiulitest ja kappidest, et luua tunne omast „koopast“ ning teised katavad klaasist vaheseinu postrite ja kalendritega, et takistada läbinähtavust.

Teaduslikult on tõestatud, et nägemisvälja ulatusse jäävad liikumised mõjuvad töötajale segavalt. Ebamugavalt tuntakse end igal juhul ka siis, kui oma laua taga töötades jääb nö. liikumisrada otse töötaja selja taha.

Mobiiltelefonid soovitavalt seada vibroalarmi peale

Töötajatele tuleks igal juhul soovitada luua oma isiklik sfäär. Akustiliselt tuleks püüda „aktiivselt mööda-kuulata“. See õnnestub paraku inimestel erinevalt hästi. Hea tava juurde võiks kuuluda mobiiltelefonide vibroalarmi peale lülitamine ning telefonikõnede kõrvalruumides pidamine. Head peakomplektid aitavad samuti luua vaiksemat atmosfääri, sest inimesed ei pea enam telefoni otseselt „karjuma“. Seda lahendust kasutavad tavapäraselt callcenter’id, kuid see sobib ka avatud büroodesse.

„Segavate kõrvalnähtude“ teema peaks olema regulaarselt ka grupi- ja osakonnakoosolekute päevakavas. Küsimuse püstitus peaks otsima lahendusi, mis võimaldaksid veel olukorda parendada.Paraku tuleb asjaosalistel leida moodus, kuidas lärmi ja ülalkirjeldatud töösituatsiooniga toime tulla, sest on vähe tõenäoline, et ettevõtete vaimustus lähiajal avatud tööruumidega büroode suhtes vaibuks. Kui palju ka poleks vastuargumente avatud tööruumidega büroode suhtes, tuleb ettevõtete juhtidelt ikka seisukoht, et püsikulud tuleb hoida võimalikult madalad. Tõusvate energiakulude ajastul ei muutu seega selle koha pealt midagi.

Allikas: www.monster.de

Autor: Daily Saviauk

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700