Majandusaasta aruande vigadest 2007.aastal

Majandusaasta aruanded, mis kirjeldavad ettevõtjate tegemisi 2007. aastal, on 2008. aasta novembrikuuks suures osas laekunud. Suure hilinemisega on laekunud aruandeid ka aastast 1997! Lisaks aruannete esitamisega hilinemisele on nendes ka jätkuvalt vigu. Teeme siinkohal ülevaate kõige enam levinud vigadest 2007. aasta aruannetes.

Lisaks eelmise aasta aruannetele laekub registrile jätkuvalt ka varasemate perioodide aruandeid. Muuhulgas on esitatud sel aastal ka üks 1997. aasta aruanne! Kõige enam on laekunud siiski 2006. ja 2005. aasta aruandeid.

Aruannete sellise hilise esitamise põhjusi on ilmselt erinevaid. Teiste hulgas võib välja tuua näiteks järgmised põhjendused:
-

         
andmete/dokumentide kaotsiminek või hävimine,
-
         
juhatuse liikme haigestumine või pikaajaline välismaal viibimine või
-
         
lihtsalt teadmatus, et ollakse aruandluskohuslane.   

Kindlasti tasub meeles pidada seda, et kui äriühing ei ole esitanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab aruannet esitamast, võidakse ta vastavalt äriseadustiku paragrahvile 60 registrist likvideerimismenetluseta kustutada. Aastate 1997–2008 jooksul on aruande esitamata jätmise pärast kustutatud registrist üle 9000 ettevõtte, sh sel aastal ligikaudu 2000 ettevõtet.

Võrreldes 2006. aastaga on 2007. aasta aruande esitajaid olnud tänase seisuga rohkem vaid umbes 6 protsenti (vt ka tabelit, kus on aastate lõikes laekunud aruannete arvud). Registrile on novembri lõpuks laekunud 2007. a kohta koostatud aruandeid üle 70 000. Veel ootab register umbes paari tuhandet aruannet. Aruannete esitamise meeldetuletusi on sel aastal saadetud ligi 11 000 ettevõtjale, teateid läks nii e-posti kui tavaposti teel.

Tabel 1. Registrile laekunud aruanded aastate 2000–2007 kohta
                                   Aasta              Aruandeid kokku*   Muutus, %

                                   2000                       36 646                     N/A
                                   2001                       40 384                      9,3
                                   2002                       43 732                      7,7  
                                   2003                       47 890                      8,7 
                                   2004                       52 380                      8,6
                                   2005                       57 919                      9,6
                                   2006                       66 187                    12,5 
                                   2007                       70 319                      5,9

* Andmed on seisuga 17. november 2008

Ligi 10 protsenti kõikidest ettevõtjatest on artikli kirjutamise ajaks esitanud oma 2007. aasta aruande uuesti. Enamasti on probleemkohaks tegevusalade puudulik kirjeldamine. Vastavalt raamatupidamise seaduse paragrahvile 451 tuleb ettevõtjal oma müügitulu ära näidata kuni kümne kõige enam tulu toonud tegevusala lõikes. Siinkohal on paslik meelde tuletada, et kohustuslik ei ole EMTAK-koodi väljatoomine majandusaasta aruandes. Oluline on see, et ettevõtja kirjeldaks oma tegevusvaldkondi detailsemalt kui ta seda seni on teinud. Ei piisa sellest, kui kirjutatakse lihtsalt müük või tootmine[1]. Registrile on tegevusala kodeerimisel oluline teada, mida müüdi ja mida toodeti. Säärasest tegevusala infost on muuhulgas huvitatud ka need, kes otsivad endale mingis teatud valdkonnas partnereid ja pöörduvad teabe saamiseks äriregistrisse.

NB! Esitades majandusaasta aruannet 2008. aasta kohta, pidage meeles, et info detailse müügitulu jagunemise kohta ei ole enam aruande osa, vaid esitatakse aruandele lisaks nagu osanike nimekiri.
Majandusaasta aruandeid läbi vaadates võib tõdeda, et matemaatiliste ebakõladega aruandeid on aastatega vähemaks jäänud. Novembri seisuga on töödeldud u 95% aruannetest, ligi 13% aruannetest sisaldab mingisugust aritmeetilist ebakorrektsust. On selliseid, kus viga esineb vaid ühes raamatupidamise aastaaruande põhiaruandes, kuid on ka sääraseid, kus viga on sisse tulnud kahes või isegi kolmes põhiaruandes.
Jätkuvalt on kõige keerulisem koht on ettevõtjatel rahavoogude aruande koostamine – üle poolte vigadest esinevad just selles aastaaruande osas. Mõned levinumad vead:
-
         
enamikul juhtudel ei moodustu rahavoogude aruandes antud arvudest see summa, mis ettevõtja on kirjutanud reale „rahavood kokku”;
-
         
äritegevuse rahavoogudes ei anta mitte bilansikontode muudatusi, vaid nende seisud bilansipäeval;
-
         
rahavood kokku ei kirjelda täies ulatuses raha ja raha ekvivalentide muutusi – bilansist välja loetav raha seisu muutus ei kajastu rahavoogudes;
-
         
üks osa ettevõtjatest näitab igal aastal rahavoogude aruande finantseerimistegevuse osas osakapitali sissemakset, kuigi muudatusi osakapitali suuruses toimunud ei ole (ei aruande põhjal ega ka registrist järele kontrollides).
Lisaks vigadele finantsaruannetes saab välja tuua ka mitterahaliste näitajatega seotud puudujäägid. Läbi aastate on olnud probleemiks, et aruandes ei näidata ära, kui palju on ettevõttes töötajaid, kuigi vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 24 tuleb tegevusaruandes näidata ka keskmist töötajate arvu majandusaastal. Sel aastal on kõikidest läbi töötatud aruannetest ligi 14 protsendil töötajate kohta info puudulik. Siinkohal peab ära märkima, et veel paar aastat tagasi oli see protsent 20.
Muuhulgas tuleb ettevõtjal majandusaasta aruandes ära näidata ka sidevahendid. Iseäranis sel aastal on silma hakanud sellised telefoni- ja faksinumbrid, mis on aruande lugejale kasutud. Kindlasti tuleb aruande koostajal meeles pidada, et on tarvis üle kontrollida, kas telefoninumbrid said õigesti kirjutatud. Eestis kehtivad tavatelefoninumbrid on seitsmekohalised. Mobiiltelefoninumbrid on kas seitsme- või kaheksakohalised. Siinkohal tuleb tähele panna, et justiitsministri määruse „Kohtu registriosakonna kodukord” paragrahv 261 sätestab järgmist: kui aruandes näidatud sidevahendite numbrid ei lange kokku registriosakonnale varem esitatud sidevahenditega, siis loetakse seda sidevahendite numbrite muutmisest teatamiseks. Esitatud andmete põhjal tehakse vajalikud muudatused ka infosüsteemis. Mis tähendab seda, et aastaaruandes esitatud numbrid lähevad üles äriregistri teabesüsteemi. Potentsiaalsed kliendid ja partnerid, kes tahaksid teiega ühendust võtta, saavad registrist küll teie numbri, kuid kui seda numbrit reaalsuses ei eksisteeri, ei jõuta ka teieni!
Eespool loetletud probleemide kõrval saab välja tuua ka positiivseid tendentse. Eesti ettevõtjad on võrreldes eelmiste aastatega enam kasutama hakanud võimalust esitada oma majandusaasta aruanne elektrooniliselt. 2008. aastal laekus aruandeid läbi ettevõtjaportaali (http://ettevotjaportaal.rik.ee) üle 20%. Eelmisel aastal esitas umbes kümnendik kõikidest aruande esitajatest elektroonilise aruande. Sellist positiivset muutust on ehk võimalik seletada inimeste teadlikkuse tõusuga ja innukama ID-kaardi kasutamisega. Siinjuures tuleb ettevõtjatele kindlasti meelde tuletada, et elektroonilise aruande esitamine on turvaline ja lihtne. Ettevõtjaportaalis on abiks nii juhend kui video.[2]
Maakondade lõikes võib majandusaasta elektroonilise aruande kohta välja tuua järgmised arvud:
Tabel 2. 2007. aasta kohta koostatud majandusaasta aruannete esitamine veebi kaudu, maakondade lõikes
                        Maakond                   Veebist laekumise osakaal, %*
            Saare maakond                                  30,0
            Hiiu maakond                                    28,4
            Rapla maakond                                  27,0
            Harju maakond                                  22,1
            Põlva maakond                                  20,1
            Lääne maakond                                 19,3
            Tartu maakond                                   19,1
            Keskmine: 19,0%
            Viljandi maakond                              18,6
            Järva maakond                                  18,4
            Võru maakond                                   16,8
            Pärnu maakond                                  15,2
            Valga maakond                                  14,9
            Lääne-Viru maakond                         14,8
            Jõgeva maakond                                13,9
            Ida-Viru maakond                               7,0
* Andmed seisuga 17. november 2008
Hea meel on tõdeda, et ligi 30% Saaremaal ja Hiiumaal registreeritud aruannete esitajatest on oma majandusaasta aruande registrini toimetanud elektroonilisi kanaleid kaudu. Saarte figureerimine pingerea eesotsas on suures osas kindlasti seletatav nende eraldatusega – mugavam on kasutada elektroonilist võimalust kui võtta ette sõit mandrile. Samas kui virulastel on pigem lihtsam sõita Rakverre ja oma aruanne registriosakonda kohapeale viia.
NB! Alates 01.01.2010 on oma majandusaasta aruannet võimalik esitada vaid elektrooniliselt! Paberaruandeid enam vastu ei võeta!
NB! Alates 01.01.2010 esitavad kõik mittetulundusühingud oma majandusaasta aruanded kohtu registriosakondadesse (mitte enam Maksu- ja Tolliametisse!)
Et majandusaasta aruannete esitamises on ees küllalt palju muutusi, siis kindlasti julgustame ettevõtjaid rohkem registriga suhtlema.
 
[1] Avatud on EMTAK-i infotelefonid
 63...
ja
 66...
 
ning e-post: tegevusala.emtak@just.ee
[2] Avatud on ettevõtjaportaali infotelefon:
 669 6609

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad