MTA: Keskmine väljamakse III kvartalis oli 10999 krooni kuus

Käesoleva aasta juuli, augusti ja septembri jooksul füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 20,45 miljardit krooni ja seda maksti 619 683 isikule. Keskmine brutoväljamakse saaja kohta oli III kvartalis 10999 krooni kuus. Aastaga on keskmise väljamakse suurus kasvanud ca 14,5%, kuna 2007. aasta III kvartali vastav näitaja oli 9609 krooni. Võrreldes II kvartali andmetega tehti väljamakseid vähem ja ka keskmise väljamakse suurus oli väiksem. Käesoleva aasta teises kvartalis oli väljamaksete summa kokku ligi 22,82 miljardit krooni, väljamakseid tehti siis 614 626 isikule. Keskmine väljamakse töötaja kohta oli II kvartalis 12 374 krooni kuus ning I kvartalis 11117 krooni kuus. Mediaanväljamakse summa ühe isiku kohta oli 2008. aasta III kvartalis 25 957 krooni, mis teeb ühe kuu mediaanväljamakseks 8652 krooni. Aastaga on kuine mediaan kasvanud ca 17%, aasta tagasi oli see 7397 krooni kuus. Seega on mediaanväljamakse kasv olnud vähesel määral suurem kui keskmise väljamakse oma, samas on mediaanväljamakse võrreldes käesoleva aasta II kvartaliga vähenenud. Mediaanväljamakse on summa, millest väiksemate tasude ja suuremate tasude saajate hulk on võrdne. Maksu- ja Tolliamet (MTA) jätkab kvartaalsete brutoväljamaksete statistika avaldamist, et informeerida avalikkust tööandjate tehtud väljamaksete suurusest töötajatele. Uuendusena jätkab MTA ka edaspidi mediaanväljamaksete statistika avaldamist. Keskmises väljamakse numbris sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Oluline on tähele panna, et Statistikaameti (SA) ja MTA andmed ei ole võrreldavad, kolm peamist erinevust metoodikate vahel on: 1. Tasuliigid - SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega. 2. Ajaline nihe - SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, mil see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest 2 korda suurema väljamakse. 3. Töötajate arv - osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata, kas väljamakse on isikule tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinud isik on arvel sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuud või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA isikute arvuga, kelle väljamakseid on tehtud. Lugupidamisega Priit Rum Maksu- ja Tolliamet Kommunikatsiooniosakonna juhataja kt Telefon: 676 2969 ; 502 0786 E-post: priit.rum@emta.ee

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad