4. november 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

INTELLEKTUAALNE OMAND: Kaubamärk – ka pantimiseks?!

Ettevõtjate teadlikkus neile kuuluvatest immateriaalsetest varadest kasvab. Läbi selle kasvab ka immateriaalsetele varadele majanduslikult efektiivse rakenduse otsimine. Üha enam teadvustatakse endale kaubamärgi tähtsust äritegevuses. Aga vähe teatakse, et kaubamärki saab ka pantida.   Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Registerpandiga saab koormata ainult registreeritud kaubamärki. Kaubamärgid registreeritakse Patendiameti peetavas riiklikus kauba- ja teenindusmärkide registris, kuhu kantakse vastavalt kogu kaubamärgi kohta käiv info, sh pandid, litsentsid, keelumärked ja muu info õigustatud isiku ja kaubamärgiomaniku osas. Igaühel on õigus tutvuda selle registri andmetega. Isikul, kelle kasuks pant on seatud (pandipidajal), on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kaubamärgi arvel. Pant tekib selle kohta registrisse kande tegemisega kaubamärgiomaniku ja pandipidaja notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkuleppe alusel. Registerpandi korral jääb pandiese (kaubamärk) pantija valdusesse.   Kui ettevõtjal on Euroopa Ühenduse kaubamärk, siis oluline oleks teada, et ka EÜ kaubamärki võib ettevõttest sõltumatult esitada tagatisena ning see võib olla asjaõiguse esemeks. Eelnimetatud õigused kantakse ühenduse kaubamärgiregistrisse ja avaldatakse ühe poole taotlusel. Samuti pole kaubamärgi pantimise näol tegemist tundmatu tehinguliigiga ka Saksamaal ning Eesti naaberriikides, kelle praktika saab olla ka meile eeskujuks.   Kaubamärgi pantimise peamisteks probleemideks on kaubamärgi väärtuse leidmine, selle hoidmine ning õiguste tähtajalisus. Kuigi kaubamärke on peetud erinevaid võimalusi pakkuvateks finantseerimisinstrumentideks, prevaleerib siiski seisukoht, et võrreldes näiteks kinnisvaraga on kaubamärgi väärtus liiga kõikuv ja ebakindel.   Kuna kaubamärgi pantimisega võivad kaasneda mitmed riskid, peaks pandipidaja (pank või muu finantseerimisasutus, riskikapitalist vm laenuandja) silmas pidama enne laenulepingute ja muude lepingute sõlmimist:·                kaubamärgi kehtivust;·                tuvastama, kes on kaubamärgi omanik;·                enne rahaliste vahendite väljastamist asjaolu, et pandi kanne oleks registris juba tehtud:·                samuti on oluline ka huvide konflikti tuvastamine – pandipidaja peab veenduma, et kaubamärki ei ole varasemalt tagatiseks antud, ning et ei ole väljastatud mingeid litsentse (eriti oluline on tähele panna ainulitsentside olemasolu), mis oluliselt mõjutavad edasimüügi väärtust juhul kui laenuvõtja tagatis läheb realiseerimisele;·                ka kaubamärgi kasutamise kohustuse tagamine ning kaubamärgi varemkasutusõiguse olemasolu välistamine on oluline.  Kaubamärgi pantimisega võivad kaasneda ka mitmed kulutused, mida pantija peaks meeles pidama, kuid kui ettevõte õigel ajal kulude säästmise eesmärgil jätab kasutamata professionaalset abi, võib see tulevikus osutuda hoopiski ebaotstarbekaks kulude kokkuhoiuks. Näiteks osutub vältimatuks kaubamärgi väärtuse hindamisele tehtav kulutus, kuna kaubamärgi väärtust teadmata ei ole pandipidajal võimalik ka võimaliku laenu suurust arvutada. Kuna hindamise oskusteavet ettevõtetes endis tavaliselt ei ole, on enam kui tõenäoline professionaalsete nõustajate (advokaadibüroode, maksukonsultantide jt) kaasamine. Teenused, mida pakuvad professionaalsed intellektuaalse omandi (IO) hindajad, on hädavajalikud kui eesmärgiks on saada usaldusväärseid tulemusi. Registerpandi seadmise lepingu sõlmimisega kaasnevad ka notaritasud ja riigilõivud, mis arvutatakse samadel põhimõtetel kui kinnisvarale hüpoteegi seadmisel.   IO ja seeläbi ka kaubamärgi majanduslik väärtus on tavaliselt volatiilse iseloomuga. See tähendab, et kohtades, kus IO on ettevõtte ärile olulise tähtsusega, on IO väärtus seotud vahetult selle ettevõtte edukusega (Coca-Cola, McDonald’s jne). Kui ettevõtte kogeb ebaedu (mis võib olla tingitud ärilistest põhjustest, mitte IO-st tulenev), on IO väärtus see, mis tihti saab eelnimetatu tulemusena kahjustatud. Kaubamärgi omanik peab olema ka eriti tähelepanelik kõikvõimalike rikkujate puhul, kes võivad antud kaubamärgi all pakkuda halva kvaliteediga kaupu/teenuseid ning läbi selle võib ettevõtte kaubamärgi väärtus täielikult kaduda või vähemalt tuntavalt nõrgeneda.   Eestis ei ole palju praktilisi näiteid kaubamärgi pantimise ja kaubamärgi väärtuse leidmise kohta. Valdavalt on seda peetud ettevõtete poolt sügavalt konfidentsiaalseks infoks ja kommentaaridest keeldutakse. Käesoleval hetkel on Eestis panditud alla saja kaubamärgi. Pangad on seni aktsepteerinud kaubamärki ainult lisatagatisena.   Üleskutsena võikski öelda, et finantsasutused võiksid tänasel langeval kinnisvaraturul ühe võimalusena kaaluda laialdasemat pantide seadmist kaubamärkidele, et ettevõtted saaksid omandada täiendavaid lisafinantseerimisvahendeid. Nii võiks kaubamärgi pantimine kujuneda üheks alternatiivseks võimaluseks nii kinnisvara kui ka osade/aktsiate pantimise kõrval. Seejuures on riskide maandamiseks panipidaja seisukohast oluline teadmine, et juhul kui registerpandiga tagatud nõuet ei täideta, on pandipidajal õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise teel.  Kokkuvõtteks võiks öelda, et kuigi kaubamärgi pantimisest tulenevad mitmed riskid, on neid võimalik maandada ja minimiseerida. Ainukesed lahtised küsimused on kaubamärgi usaldusväärse väärtuse leidmine ja realiseerimise küsimused.   Täiendav informatsioon: partner Priit Lätt ([email protected]) või IO jurist Hele Karja ([email protected]).

Autor: Priit Lätt, Hele Karja

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700