Tööandja maksukohustused

Pärnu Raamatupidamiskonverentsil  räägivad meile Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti esindajad 2009. aasta maksumuudatustest. 

Vaatame veelkord üle, kuidas on võimalik töötajatega seotud ettevõtte maksukoormust vähendada, omades ülevaadet seadustest tulenevatest võimalustest.

Tulumaks

Tulusid liigitatakse teoorias aktiivseks ja passiivseks. Aktiivse tulu saamiseks tuleb isikul pidevalt tegutseda, saades tulu, näiteks palga- või ettevõtlustulu, samas kui passiivne tulu  e kapitalitulu tekib juba omandatud kapitali kasutamisest või võõrandamisest. Passiivse tulu tuntuimad liigid on renditulu, intressid, dividendid. Antud artikkel käsitleb eelkõige aktiivsest tegevusest saadud tulude maksustamist, täpsemalt selle osa, mis saadakse tööandja käest.

 Otsustamaks, kas tööandja tehtud väljamakse kuulub maksustamisele, tuleb iga väljamakset hinnata selle sisu järgi. Kui väljamakse tehakse tehtud töö eest, siis olenemata sellest, kas töötati töölepingu või töövõtulepingu alusel, kas väljamakset kajastatakse arvestuses kui palka, lisatasu, hüvitust vms, maksustatakse väljamakse kui palk tulu- ja sotsiaalmaksuga, töötuskindlustuse maksega ja liitunutel ka kohustusliku kogumispensioni maksega. Seega on maksustamisel oluline sisu, mitte pealkiri.

Niisiis, kui väljamakse tehakse tehtud töö eest, on see palgatulu ja kuulub ka vastavalt maksustamisele. Lisaks sellele võib tööandja teha ka väljamakseid, millele on maksuseadustes kehtestatud vabastused.

 Tulumaksu vabastus

 Tulumaksuseadus § 13 sätestab rea väljamakseid, millelt tulumaksu ei maksta. Enim levinud maksuvabad väljamaksed on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärade ulatuses lähetuskulud (päevaraha, sõidu-, majutus- jm kulud) ning kulutused isiklikule sõiduautole, mida kasutatakse ametisõitudeks. Üle piirmäära väljamakstud või hüvitatud summad maksustatakse kui erisoodustus.

 Teatud tingimustel on tööandjal õigus maksuvabalt hüvitada töötaja sõite kodu ja töökoha vahel. TuMS § 48 lõige 5¹ kohaselt ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. 

Seda sätet saab kasutada järgmistes olukordades:
- töökoht asub piirkonnas (kohas), millele pole ligipääsu ühistranspordiga;
- töötajal puudub võimalus ühissõidukiga elu- ja töökoha vahet sõita, sest tööpäev algab või lõpeb ajal, millal ei ole võimalik selleks ühissõidukit kasutada (k.a ületunnitöö);
- ühistransport küll eksisteerib, kuid selle kasutamisega kaasneks ebamõistlik ajakulu (töötaja jõuab töökohta oluliselt enne tööpäeva algust või saab oluliselt hiljem koju või tekib ümberistumisest ebamõistlik ajakulu võrreldes kogu vahemaa läbimiseks kuluva ajaga).

Kuidas on tööandjal võimalik neid sõite hüvitada?

Töötaja võib kasutada isiklikku sõiduautot. Hüvitamisel lähtutakse isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamise reeglitest, s.t tuleb pidada tööülesannetega (k.a sõit tööle/koju) seotud sõitude kohta arvestust Vabariigi Valitsuse 14.07.06. a määruse nr 164 “Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmääras” §-s 3 sätestatud korras. Kalendrikuus on võimalik hüvitada kuni 1000 krooni ilma arvestuseta või kuni 2000 krooni arvestusega. Arvestuse pidamisel  tuleb registreerida kõik töösõidud, kajastades kuupäevad, iga sõidu kohta spidomeetri näidud ja samas fikseerides eesmärgi, kuidas on sõit tööülesannetega seotud. Nimetatud kulude hüvitamise kord ei nõua tööandjale tegelike kulude tõestamiseks kuludokumentide esitamist.

Kui kasutatakse tööandja sõiduautot, tuleb pidada arvestust rahandusministeeriumi 29.12.1999. a määrusega nr 120 kinnitatud "Erisoodustuste hinna määramise kord" punktis 4¹ toodud korra järgi, millest tulenevalt tuleb registreerida kõik sõidud, pidades arvestust analoogselt eelmises lõigus kirjeldatuga. Erisus isikliku sõiduautoga võrreldes on see, et tööandja sõiduautol tuleb arvestust pidada kõikide läbitud kilomeetrite kohta, isikliku auto puhul ainult töösõitude kohta.

Soovitatav on lisada arvestusse ka sõidu kellaaeg, millega on võimalik tõendada, et sel kellaajal ei olnud võimalik ühissõidukiga tööle või töölt koju saada, ja neid sõite loetakse sel juhul ettevõtlusega seotuks, seega ei loeta erisoodustuseks.

Loomulikult on lubatud tööle-koju sõita ka taksoga, paljudel juhtudel on tööandja organiseerinud töötajate transpordiks ka bussi.

TuMS § 13 lg 3 p 2.1 annab lisasoodustuse puudega isikule. Tööandjal on võimalus hüvitada puudega inimese tööle- ja kojusõit mitte ainult eespool toodud tingimustel, vaid ka siis, kui ühistransport küll töötab, kuid selle kasutamine põhjustab töötajal liikumis- ja töövõime olulist vähenemist.

Tulumaksuvaba on ka lapse sünni puhul makstud sünnitoetus, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvaba tulust. 2008. aastal on selline maksuvaba summa 11 125 krooni (27000*5/12). Mitmike sünni korral võib maksuvabastust kohaldada maksuvaba piirmäära ulatuses iga lapse kohta. Toetust võib maksta nii ema kui ka isa tööandja. Kahjuks on maksuvabastus ainult tulumaksus, nimetatud toetus maksustatakse sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustatud isiku korral kohustusliku kogumispensioni maksega.

Maksuvabalt saab soetada töötajale, kellel on

töövõime
kaotus
alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellel on määratud puude raskusaste, abivahendeid maksuvabalt 50% kalendriaastas töötajale sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Samuti on võimalik tööandjal tasuda töötajate täiend- ja ümberõppe kulud seoses koondamisega ja hüvitada kulutusi tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahju raviks.

! Oluline teada

Oluline on ka hinnata, kas saadud raha on töötajale tulu või hüvitab tööandja töötaja tehtud kulutusi. TuMS § 12 lg 3 sätestab, et füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi. Sätet ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. See tähendab, et näiteks ei ole võimalik maksuvabalt maksta isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise hüvitist üle 1000/2000 krooni, kuigi tegelikud kulutused võivad olla suuremad.

Samuti tuleb vaadata, et selline kulutus, mida § 12 lg 3 alusel hüvitatakse, oleks  tehtud täies ulatuses tööandja huvides. Tihti arvatakse, et kui töötaja annab oma isikliku sõiduauto tööandjale tasuta kasutada, siis on tööandjal võimalus TuMS § 12 lg 3 alusel hüvitada töötajale maksuvabalt liisingumaksed. Tegelikult see nii ei ole, liisingumaksetega ostab töötaja selle sõiduauto endale ja tegemist on üldjuhul hoopis rendituluga, millelt on ette nähtud kinnipeetav tulumaks 21%.

Samuti on levinud arusaam, et kuigi töövõtulepinguga töötajat ei saa vormistada lähetusse, on võimalik TuMS § 12 lg 3 alusel hüvitada maksuvabalt tema sõidu- ja majutuskulud. Üldjuhul on selline hüvitis töövõtulepinguga töötava isiku tulu või erisoodustus. Maksuvaba hüvitamine on mõeldud juhuks, kus kulutus on valdavalt  ühekordse iseloomuga ja töölepingu sõlmimine ei ole otstarbekas. Kui töövõtulepinguga töötav isik töötab pikemal perioodil ning on sisuliselt samades tingimustes kui töölepinguga töötav isik, tuleb ka töövõtulepinguga töötavat isikut kohelda maksustamisel võrdselt töölepinguga töötava isikuga. Seega tuleks iga kulutust hinnata lähtuvalt selle sisust, vaatama peaks ka kulutuste hüvitamise summa proportsionaalsust võrreldes töö eest makstava tasuga.

Tulumaksu ei pea kinni pidama ka juhul, kui töötaja müüb tööandjale oma isiklikus kasutuses olnud vara (näiteks arvuti, sõiduauto jm). Oluline on siin jälgida, et vara müügihind ei oleks turuhinnast kõrgem, vastasel juhul tuleb arvestada erisoodustuse maksudega osas, mis ületab turuhinda.

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest saadud tulu. Maksustatavate tulude loetelu sätestab sotsiaalmaksuseadus (edaspidi SMS) § 2 lg 1, mittemaksustatavate loetelu SMS § 3.

1. jaanuarist 2008 on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõusnud 2700 kroonini. Eelmisel aastal oli see 2000 krooni.

Edaspidi jätkub sotsiaalmaksu kuumäära järkjärguline tõstmine. SMS § 2¹  kohaselt moodustab 2008. aasta kuumäär 75% 2007. aasta kuupalga alammäärast ning edaspidi ehk aastast 2009 on kuumäär võrdsustatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud eelmise aasta kuupalga alammääraga.

Vastavalt SMS § 2 lõikele 2 peab tööandja igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 2700 kroonilt, seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 891 krooni kuus (v.a seaduses sätestatud erandid). Kui töötajal on mitu tööandjat, siis maksab sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses tööandja, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Tööandja, kes maksuvaba tulu ei arvesta, samuti väljamaksetega töövõtulepingu alusel arvestatakse sotsiaalmaks 33% tegelikult väljamakselt.

Seadusega on sätestatud isikute kategooriad, kelle puhul ei ole tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust, s.t kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu tegelikult makstud palgalt. Nendeks on:
- töötaja või teenistuja, kes saab riiklikku pensioni;
- töötaja või teenistuja, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last (nii ema kui isa);
- töötaja või teenistuja, kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane, kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane;
- töötaja, kellele on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 68 alusel kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele TLS § 68 kohaselt töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel;
- töötaja või teenistuja, kellele on töö ja puhkeaja seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatud sellel kuul lühendatud tööaeg (näiteks 13–17-aastasel töötajal; koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel jt.)

Kui töötaja asus tööle või lahkus töölt kuu kestel, samuti kui tööleping on peatunud Eesti Vabariigi töölepinguseaduse § 55 punktide 3–11 alusel (näiteks puhkus, haigus), arvestatakse sotsiaalmaks proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga. Palgata puhkuse ajal aga säilib tööandja kohustus maksta sotsiaalmaksu kuumääralt.

SMS § 6 lg 1 p 5 alusel maksab riik igakuiselt sotsiaalmaksu 2700 kroonilt töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni (töövõimetuspension on riiklik pension, mis määratakse püsivalt töövõimetuks tunnustatud isikule töövõime kaotusega 40–100 protsenti). Riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt, tööandja aga maksab sotsiaalmaksu töötajale makstud palga osalt, mis ületab kuumäära. Töötaja peab tööandjale tõestama, et ta on töövõimetuspensioni saaja, esitades oma pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi ja tähtaja kohta. Tööandja esitab igakuiselt (aruandekuule järgneva kuu 2. kuupäevaks) Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse.

Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakset makstakse:
- töötajale ja avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
- füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul, kui tasu saaja on kantud äriregistrisse või registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on saaja ettevõtlustulu.

Vastavalt TKS § 4 maksavad töötuskindlustusmakset:
- kindlustatu (see mõiste hõlmab töötajat, avalikku teenistujat ja töövõtjat);
- tööandja ja riik või omavalitsus tööandjana (edaspidi tööandja).

Makse määr võib muutuda TKS §-s 41 kehtestatud piirides (kindlustatul 0,5–2%, tööandjal 0,25–1%). 2008. a makse määrad on kindlustatule 0,6% ja tööandjale 0,3% maksustatavatelt summadelt. Iga järgmise aasta makse määrad kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks.

Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Näiteks kui meessoost töötaja saab 63-aastaseks 15. oktoobril, ei peeta enam töötuskindlustusmakset kinni alates 1. novembrist 2008. a.

Tööandja makse (0,3%) arvutatakse antud kuus tehtud väljamaksete kogusummalt, seda ei jaotata kindlustatute vahel, s.t ei peeta personaalset arvestust. Tööandja peab maksma töötuskindlustusmakset 0,3% määraga kindlustatutele ning vanaduspensionieas isikutele ja ennetähtaegse pensioni saajatele makstud summadelt, s.t et maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 9 ja lisa 2 veerus 15 näidatakse ka viimati nimetatud isikutele makstud summad.

Töötuskindlustusmakset ei maksta juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasudelt. Samas kui juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on vastava juriidilise isikuga töölepingulistes suhetes, siis maksustatakse kõik sellele isikule töö- või teenistuslepingu alusel makstavad tasud TKS § 40 lg 1 p1 alusel töötuskindlustusmaksega.

Juhul
, kui üks ja sama isik on määratud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks ning samaaegselt töötab samas juriidilises isikus töölepingu alusel, siis
kuulub tema töölepingujärgne palk TKS § 40 lg 1 p 1 alusel maksustamisele töötuskindlustusmaksega.

 Kohustusliku kogumispensioni makse

 Kogumispensionis ei osale mitte kõik töötajad, vaid ainult teatud ring makse maksjaid.

Kogumispensionide seaduse
(edaspidi KoPS) mõistes on makse maksjaks kohustatud isik.

Kohustatud isikuid võib liigendada kaheks grupiks:
- kohustuslikus korras liitujad,
- vabatahtlikus korras liitujad.

Makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik (tulumaksuseaduse § 6 lg 1 mõistes) tingimusel, et:
- isiku eest on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksu või ta (FIE) maksab enda eest sotsiaalmaksu;
- isikul on tekkinud kohustus tasuda makset KoPSi §-s 7 sätestatud tasudelt.

Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril (kohustuslikult liituja). Kohustatud isikud 2008. aastal on noored, kes on sündinud 1983.–1989. aastal. Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohustus maksta makset, kui nad on esitanud valikuavalduse (vabatahtlikult liitujad).

Kuna makse tasumine toimub makse kinnipidamisega tuluallika juures, siis peab makse kinnipidaja kontrollima, kas isik, kellele ta teeb sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid, on kohustatud isik.

Kõigi eeltoodud maksude ja maksete arvestamisel kasutatakse

kassapõhist arvestusprintsiipi
. See tähendab, et maksu/makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest tasu on arvestatud. Näiteks kui septembri eest makstav palk makstakse välja oktoobris, tuleb palgalt arvestatud maksud/maksed deklareerida ja tasuda oktoobri deklaratsioonis 10. novembriks. Kui 10. kuupäev on puhkepäev, on tähtajaks puhkepäevale järgnev esimene tööpäev.

Maksudeklaratsiooni TSD lisad 2 ja 3

Alates 01.01.2007 jõustusid muudatused deklaratsiooni TSD lisades 2 ja 3, millel deklareeritakse mitteresidendist füüsilistele ja juriidilistele isikutele tehtud väljamaksed. 

Suurim muudatus on see, et varem märgiti TSD lisades 2 ja 3

mitteresidendist väljamakse saaja
kohta vastavalt kas isikukood residendiriigis (füüsilise isiku puhul) või registrikood residendiriigis (juriidilise isiku puhul). Alates 2007. a 1. jaanuarist tehtavate väljamaksete kohta esitatavatel deklaratsioonidel tuleb väljamakse saaja kohta märkida aga
registrikood Eestis.

Muudatus puudutab füüsilise isiku puhul vormi TSD lisa 2 veeru 2 ning juriidilise isiku puhul TSD lisa 3 veeru 2 täitmist. Deklaratsioonid, mis ei sisalda väljamakse saaja registrikoodi Eestis, loetakse puudustega esitatud deklaratsioonideks.

Registrikood Eestis
tähendab käesoleval juhul füüsiliste isikute puhul Eesti isikukoodi või maksukohustuslaste registri koodi ning juriidiliste isikute puhul äriregistri koodi või maksukohustuslaste registri koodi (NB! mitte käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit).

Deklaratsiooni täitmiseks vajaliku registrikoodi Eestis peab väljamakse tegija küsima mitteresidendist väljamakse saajalt. Segaduste vältimiseks tuleks seda teha aegsasti enne deklaratsiooni esitamist.

Juhul kui mitteresidendil puudub registrikood Eestis, pöördub väljamakse tegija registrikoodi saamiseks Maksu- ja Tolliameti poole, edastades Maksu- ja Tolliametile isiku registreerimiseks vajalikud andmed (andmed on samad, mis näidatakse isiku kohta vormi TSD lisadel 2 või 3).

KOKKUVÕTTEKS

 Tööandja on kohustatud:

- töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kui töötaja on liitunud pensioni II sambaga), arvestama ja maksma sotsiaalmaksu ning tööandja töötuskindlustusmakset;
- kontrollima pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee, kas töötaja on II pensionisambaga liitunud;
- maksma töötajatele tehtud erisoodustustelt tulu-ja sotsiaalmaksu;
- esitama Maksu- ja Tolliametile väljamaksete ja erisoodustuste tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsiooni (vorm TSD koos vastava lisaga 1 või 2, kus näidatakse tehtud väljamaksed, või lisaga 4 – erisoodustused);
- hiljemalt eespool nimetatud tähtajaks üle kandma tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole;
- kui töötajale maksti kalendriaastas tema isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel hüvitist, peab esitama kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks deklaratsiooni vorm INF 14;
- töötaja nõudel andma talle hiljemalt kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks väljamaksete, kinnipidamiste ning arvestatud sotsiaalmaksu tõendi (vorm TSM). Tõend antakse ka koos lõpparvega, kui isik lahkus töölt maksustamisperioodi jooksul.

Maksud/maksed 2008

- tulumaks 21%;
- maksuvaba tulu 27 000 krooni aastas, 2250 krooni kuus;
- sotsiaalmaks

33%
, töötukassa makstavalt töötuskindlustushüvitiselt ja sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punktides 6, 8 ja 9 sätestatud juhtudel
13%
;
- sotsiaalmaksu miinimumkohustus
891
krooni kuus;
- töötuskindlustusmakse tööandjale 0,3%, kindlustatule (töötajale) 0,6%;
- kohustuslik kogumispensioni makse liitunutele (kohustuslik ja vabatahtlik) 2%.

Osale arutelus

  • Aule Kindsigo

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad