Autor: Raamatupidaja.ee • 29. oktoober 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsus arutas finantskriiside haldamise regulatsioonide tõhustamist

Tänasel valitsuskabineti nõupidamisel tegi rahandusministeerium koostöös Eesti panga ning finantsinspektsiooniga ülevaate olukorrast rahvusvahelistel finantsturgudel ja andis hinnangu Eesti finantssektori riskidele. Ühtlasi arutati Eesti riigi võimalikke meetmeid finantskriiside ennetamiseks ja juhtimiseks ning vajadust nende protseduuride täiustamiseks.„Erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole Eesti finantssektoris ilmnenud likviidsus- või makseraskuseid ning siin tegutsevad pangad on hästi kapitaliseeritud,” sõnas rahandusminister Ivari Padar. „Kuigi reaalne vajadus tänasel päeval eraldi stabiliseerivate meetmete kasutusele võtmiseks puudub, peab Eesti olema vajadusel valmis kiiresti ja piisavas ulatuses reageerima. See on olnud ka üks osa Euroopa Liidus kokkulepitud finantsstabiilsuse tagamise raamistikust.” Tänases valitsuskabinetis otsustati avardada riigi võimalusi anda kiiremini garantiid ja laenu. „Oluline on muuta seadused paindlikumaks ning esimese osa kogupaketist esitab rahandusministeerium valitsusele novembrikuu jooksul. Ka meie peame oma finantskriiside juhtimist kooskõlas muutunud olukorrale maailma finantsturgudel täiustama ja riigi reageerimisaega veelgi kiirendama,” selgitas Padar.  Arutelu käigus toodi välja ka lähiriikide poolt astutud sammud finantsstabiilsuse tagamiseks. Rahandusministri sõnul on kõigi riikide võimaluste nimekiri suures joones sama. „Selge on aga see, et iga riigi finantsmured on olnud erinevad ja reaalset kasutust leidnud lahendused samuti erinevad,” ütles Padar. Sarnaselt teistele riikidele on ka Eestil võimalik siin tegutseva panga raskustesse sattumisel anda pangale laenu, omandada pangas osalust, anda riigigarantiid või omandada panga võlakirju või probleemseid varasid. „Samas saab riigipoolse abi eesmärk olla ainult finantssüsteemi stabiilsuse tagamine ning riskide reaalmajandusse ülekandumise ennetamine. Kindlasti ei hakka riik aga niisama põhjendamatult kinni maksma pangajuhtide vigu,” kinnitas Padar.  Arvestades, et üle 90 protsendi Eesti pangandusturust kuulub Rootsi ja Taani pangagruppidele, on rahandusministri kinnitusel igasugune pankade toetamisoperatsioon piiriülene lahendus. „Eesti on jätkuvalt valmis vajadusel koostöös Rootsi ja teiste regiooni asjassepuutuvate riikidega rakendama meetmeid finantssüsteemi usaldusväärsuse tagamiseks,” selgitas Padar. „Mõistagi tähendab see ka vastutuse võtmist sellisel puhul, kui on vaja partneritega jagada neid kulusid, mis tuleb teha stabiilsuse tagamiseks.” Finantsstabiilsuse ja kindlustunde soodustamiseks otsustas valitsus kaotada hoiuste tagatissüsteemist 10-protsendine omavastutuse määr ning suurendada tagatud määra 50 000 euroni. Muudatus hakkas kehtima 9. oktoobrist 2008. 

 

Lisainfo:

Piret Seeman

RahandusministeeriumAvalike suhete osakondTel. 611 3035Mobiil: 524 4244e-post: [email protected]

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700