2. september 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Milline on finantssuhtarvude roll... 2.osa

Milline on finantssuhtarvude roll varajaste hoiatusmärkidena ja kuidas suhtarvusid tõlgendada 1.osa

Tulukuse suhtarvud 

Tulukuse suhtarve väljendatakse enamasti protsentides. Võrreldes teenitud kasumit müügituluga saame teada, kui suur osa klientidelt saadud rahast on kasum. Ärikasum näitab ettevõtte põhitegevuse tulemit, puhaskasum võtab arvesse ka finantseerimisotsuste mõju. Sõltuvalt finantseerimisotsustest (tasutud laenuintressid) võib sarnase käibe ärirentaablusega ettevõtete puhul  käibe puhasrentaablus olla väga erinev.  

Käibe ärirentaablus = ärikasum / müügitulu

Käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu  

Loomulikult, mida suurem tulukus, seda parem. Tegelikkuses ei tohiks käibe rentaablus samal tegevusalal suurtes piirides kõikuda. Kui te leiate, et teie ettevõtte tulukus on märksa väiksem teiste samal tegevusalal tegutsevate  ettevõtete tulukusest, tuleks kasumiaruande kulude struktuuri uurides põhjus välja selgitada ning kavandada  sammud  vastava kululiigi kontrolli alla saamiseks. 

Tulukuse analüüsimisel kasutatakse veel näiteks järgmisi suhtarve: 

Vara puhasrentaablus (ROA) = puhaskasum / koguvarad (keskmine)

Omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum / omakapital (keskmine) 

Vara puhasrentaablus näitab, kui palju kasumit teenib iga varadesse paigutatud kroon, ning omakapitali puhasrentaablus näitab, kui palju kasumit teenib iga omakapitali kroon. 

Kapitali struktuuri suhtarvud 

Nii ettevõtted  kui eraisikud soetavad varasid kas oma- või võõrkapitali kasutades. Võib korjata mitu aastat raha ja osta siis pesumasin ning tunda rõõmu, et  ei olda kellelegi võlgu. Alternatiiv on osta pesumasin kohe, nautida tekkinud vaba aega, vajadusel ehk kulutada sellest osa ka meelepärase tegevuse abil lisasissetulekute hankimiseks, ning tasuda pesumasina eest paari järgneva aasta jooksul. Otstarbekas on osa oma äritegevuseks vajalikust kapitalist laenata, võõrkapital on odavam kui omakapital, kuid tuleb arvestada lisakulutusega – intressikulud. 

Kasutatud kapitali struktuuri uuritakse järgmise suhtarvu abil: 

Võlakordaja = kohustused / koguvarad 

Üldiselt peetakse mõistlikuks võlakordajat piirides 40% – 60%, ehk siis pool  varadest on finantseeritud omakapitaliga, pool võõrkapitaliga. Liiga suur võlakordaja ehk siis suur sõltuvus võõrkapitalist viitab suurele riskile.  

Rahavoo näitajad 

Üheks raamatupidamise aastaaruande hulka kuuluvaks põhiaruandeks on rahavoogude aruanne. 

Võrreldes bilansiga  on rahavoogude aruanne väga noor aruanne. Siiski ei tohiks tema tähtsust alahinnata. Kasumiaruannet koostame me jälgimaks, et tulud oleksid suuremad kui kulud. Paraku ei pruugi suur kasuminumber viidata heale rahalisele olukorrale. Toome veidi utreeritud näite: oletame, et mul on  äriplaan osta diivan hinnaga 10 000 krooni ning müüa hinnaga 20 000 krooni ning vastavad lepingudki juba taskus.  Kõlab päris kenasti, kuid ainult seni, kuni avaldan lepingute tingimused. Ostes diivani, maksan kohe sularahas, müün aga krediidiga ning raha laekub kuue kuu pärast. Kui olen ühe diivani müünud, võin kasumiaruandes raporteerida kasumi suuruseks 10 000 krooni, kuid rahavoogude aruandes on äritegevuse rahavoog samas summas negatiivne ehk raha on läinud välja. Ma ei ole oma kasumit suutnud muuta rahaks. Paraku  ei rahulda minu palgalehel olevaid töötajaid pelgalt teadmine, et ettevõte töötab kasumlikult, nemad tahavad oma tööpanuse eest saada raha, seda mul aga ei ole.  

Rahavoogude aruanne on sisuliselt kassapõhine raamatupidamine, kus ettevõtte sissetulevad ja väljaminevad rahavood esitatakse kolme rühma  liigitatuna:

rahavood äritegevusest (põhitegevusest)

rahavood investeerimistegevusest

rahavood finantseerimistegevusest 

Finantseerimistegevuse all näidatakse laenude saamised-tagasimaksmised, omanike tehtud sissemaksed  osa- või aktsiakapitali suurendamiseks ning väljamaksed omanikele  dividendide näol.  

Investeerimistegevuse all tuleb näidata põhivarade eest tasumiseks kulunud summad, antud laenud ning muud raha väljaminekud, mis on klassifitseeritavad investeeringutena.  Enamasti assotsieerub sõna „investeering” negatiivse rahavooga ehk raha väljaminekuga. Investeerimistegevusest võivad tekkida ka positiivsed rahavood, näiteks põhivarade müügist laekunud summad, väljaantud laenude tagasimaksed jne. 

Ettevõtte põhitegevusega seotud raha sissetulekud ja väljaminekud  näidatakse äritegevuse rahavoogude all.  

Kuidas siis rahavoogude aruannet lugeda?  Kogurahavoog ehk rahavoogude aruande kokkuvõtte number ei aita meid otsustamisel, kuidas ettevõttel läheb. Kui kogurahavoog on aastast aastasse positiivne, siis tähendab see ju seda, et te korjate raha nö sukasäärde – panka või kassasse. Selline raha ei teeni tulu või teenib seda väga minimaalsel määral.  Mõistlik on raha investeerida, osta näiteks uusi seadmeid,  suurendada toodangu mahtu, müüa rohkem tooteid ning seeläbi teenida nii kasumit kui loodetavasti tekitada ka sissetulevat rahavoogu.  

Saamaks aimu ettevõtte käekäigust rahavoogude aruande abil, tulebki vaadelda rahavoogude aruande kolme osa eraldi.   

Rusikareegel on, et äritegevuse rahavood peaksid olema positiivsed, s.t äritegevus peab raha ettevõttesse sisse tooma.  

Puhaskasumi rahasiduvus ehk kasumi kvaliteet näitab, kui oskuslikult firma oma kasumi rahaks suudab muuta: 

Puhaskasumi rahasiduvus ehk kasumi kvaliteet = äritegevuse rahavoog / puhaskasum.

Soovitavalt võiks see suhtarv olla vähemalt 1.  

Investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogude üle otsustamiseks kindlaid reegleid pole. Näiteks ettevõtte laienemise faasis soetatakse uusi põhivarasid. Nende eest tasumiseks ei piisa äritegevuse rahavoost, vaid laenatakse raha juurde – ka rahavood finantseerimistegevusest on positiivsed.  Stabiilsemas arengufaasis oleva ettevõtte puhul on finantseerimistegevuse rahavoog negtiivne – tasutakse laene ja makstakse omanikele dividende.  

Käesolevas artiklis on puudutatud põgusalt vaid kõige enam tuntud suhtarve. Saades finantsanalüüsiga sina peale,  tekib igal analüüsijal kindlasti palju mõtteid, milliseid andmeid suhestades oma ettevõtte tervislikku seisundit uurida. 

NB! Rahandussuhtarvud Statistikaametist!

Rahandussuhtarvude abil on igal ettevõtjal võimalik võrrelda oma äriühingu majandustulemusi sama või sarnase tegevusala ettevõtete keskmistega. Tabelis on üle 60 suhtarvu. Tellimustöö on tasuline - telli SIIT.

Autor: Ulvi Sloog

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700