26. august 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Milline on finantssuhtarvude roll varajaste hoiatusmärkidena ja kuidas suhtarvusid tõlgendada

Otsustada firma tervisliku seisundi üle vaid aruandeid  lugedes on raske. Siin tulevadki appi finantssuhtarvud, kus finantsnäitajad on omavahel suhestatud loogiliste seoste abil. Siin saame teada, millest nad räägivad - kas peaksime ehk midagi kiiresti ette võtma või on hoopis põhjust rahuloluks!

Raamatupidaja igapäevatöö on registreerida tehtud majandustehingud. Saamaks terviklikku ülevaadet ettevõtte  finantsseisundist,  koostatakse perioodiliselt

aruandeid. Ülevaate varadest, kohustustest ja omakapitalist annab bilanss. Kasumiaruandest leiame aruandeperioodi tulud ja kulud ning rahavoogude aruandest  selgub, kust on pärit sissetulevad  rahavood ning mille jaoks on tehtud raha väljamakseid.

Otsustada firma tervisliku seisundi üle vaid aruandeid  lugedes on siiski raske. Siin tulevadki appi finantssuhtarvud, kus finantsnäitajad on omavahel suhestatud loogiliste seoste abil.  Leida aruannetest vastavad näitajad ja arvutada välja konkreetne suhtarv on üsna lihtne.  Võib tunduda kummalisena, kuid keerulisem ning loomingulisust nõudev osa finantsanalüüsist  on töö, mis eelneb ja järgneb näitajate väljatoomisele.

Finantssuhtarvude kasutamise puudused

Sirvides finantsanalüüsi õpikuid või kasutades  interneti otsingumootoreid, leiab väga suure valiku suhtarve.  Olge tähelepanelikud:  võib juhtuda, et erinevad allikad kasutavad sama suhtarvu puhul erinevaid nimetusi või, mis veelgi  häirivam – erinevad allikad pakuvad sama suhtarvu leidmiseks erinevaid valemeid. Seega – kui uurite kellegi poolt juba välja arvutatud suhtarve, täpsustage alati, millise valemi järgi on suhtarv leitud.

Finantssuhtarvude kvaliteet sõltub väga suurel määral nende arvutamisel kasutatud algandmete kvaliteedist.

Esiteks võivad aruannetes esitatud andmed olla lihtsalt valed, kas siis aruannete koostaja ebakompetentsuse või lihtsalt inimliku eksimuse tõttu. Kasutades tegelikku olukorda valesti kajastavaid algandmeid, ei saa loomulikult loota usaldusväärsele lõpptulemusele.

Teiseks mõjutavad aruannete arvandmeid oluliselt nende koostamisel kasutatavad arvestusmeetodid. Näiteks kinnisvarainvesteeringute kajastamisel on võimalik  valida kahe meetodi vahel. Soetusmaksumuse meetodi kasutamisel  võetakse vara arvele soetusmaksumuses ning edasisel bilansis kajastamisel arvatakse soetusmaksumusest maha akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Seega tuleb vara hinnata alla, kui tema väärtus on vähenenud,  kuid vara ei tohi mingil tingimusel hinnata üles, ükskõik kui palju ka tema väärtus kasvab. Õiglase väärtuse meetodi rakendamisel kajastatakse  kinnisvarainvesteeringu objekti tema õiglases väärtuses – kui objekti õiglane väärtus on tõusnud, tuleb  väärtuse tõusu ka bilansis kajastada.  Kinnisvarahindade kiire tõusu tingimustes annab erinevate meetodite kasutamine bilanssi ja kasumiaruandesse täiesti erinevad numbrid ning algandmete kasutamine ilma eelneva  analüüsita võib luua ettevõtte finantsseisundist ebaadekvaatse pildi.

Kolmandaks võib aruandeperioodi tulemus olla  moonutatud mingi ühekordse suuremahulise tehingu tõttu. Näiteks on aruandeaastal müüdud maa, mis soetati kümme aastat tagasi ning mille turuväärtus on ajapikku oluliselt suurenenud. Kuna bilansis kajastati  kinnistut soetusmaksumuses, siis langeb kümne aasta jooksul maa turuväärtuse tõusust tekkinud kasum ühte aruandlusperioodi. Tulukuse suhtarvude leidmisel tuleb selline tehing elimineerida, vastasel juhul saame ettevõtte seisundist jällegi täiesti ebaadekvaatse pildi.

Oleme vaadelnud põgusalt probleeme, millega tuleb rinda pista enne suhtarvude arvutamist, nüüd siis nende probleemide juurde, millega põrkame kokku, kui oleme suhtarvud leidnud. Nimelt – mida nad meile räägivad, kuidas neid tõlgendada, kas peaksime ehk midagi kiiresti ette võtma või on hoopis põhjust rahuloluks.

Osa suhtarvude tõlgendamisel on abiks nn rusikareeglid, neist räägime konkreetsemalt  vastavate suhtarvude juures. Erinevate perioodide suhtarve võib võrrelda omavahel, selgitamaks välja muutusi ettevõtte finantsseisus. Samuti võib oma ettevõtte suhtarvude positsioneerimiseks  võrrelda  neid näiteks tegevusharu keskmiste suhtarvudega, aga võimaluse korral ka  konkurentide omadega.  Jällegi tähelepanu – kui ettevõttel on mitmeid  põhitegevusalasid, võib võrdlusmaterjali leidmine osutuda raskeks.  Kui ettevõtte põhitegevus on näiteks enam-vähem võrdselt jagunenud tootmise ja kaubanduse vahel, tuleks võrdluseks leida analoogilise tulude struktuuriga ettevõte.

Likviidsuse näitajad

Likviidsus näitab ettevõtte võimet täita oma võlakohustusi. Likviidsuse mõõtmiseks on kaks viisi. Neist esimese puhul võrdleme omavahel varasid ja kohustusi. Algandmed likviidsuse suhtarvude leidmiseks  saame bilansist. Nii varad kui ka kohustused tuleb bilansis esitada klassifitseerituna lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varade ehk käibevaradena kajastame bilansis varasid, mis eeldatavasti muutuvad lähima aasta jooksul rahaks, ning lühiajaliste kohustustena kohustusi, mis kuuluvad tasumisele aasta jooksul. Likviidsuse hindamisel võrreldakse neid omavahel, leidmaks, mitu krooni käibevarasid on ettevõttel ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks.

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused.

Laialt levinud arusaama järgi peaks ettevõttel olema kaks krooni käibevarasid ühe krooni lühiajaliste kohustuste katmiseks.

Selle suhtarvu tõlgendamiseks olemasolev nn rusikareegel ei suuda siiski arvestada erinevatel aladel tegutsevate ettevõtete ainulaadseid vajadusi. Seetõttu tuleb siingi tegutseda loovalt:  analüüsida ettevõtte tegevuse spetsiifikat ja sellest tulenevaid võimalikke kõrvalekaldeid. Näiteks kaubandusettevõte müüb midagi, mis on tal bilansis käibevaradena kajastatud – kaupu. Hambaraviteenuseid müüv ettevõte müüb aga suures osas midagi, mida tal bilansis kajastatud ei ole – arstide teadmisi ja oskusi. Seetõttu ei pruugi hambaravifirma nigelad likviidsuse suhtarvud sugugi viidata makseraskustele.

Sageli kasutatakse ka sellist suhtarvu, kus käibevaradest on elimineeritud kõige vähem likviidsed varad – varud.

Likviidsuskordaja ehk maksevõime kordaja = (käibevarad – varud) / lühiajalised kohustused.

Levinud arvamus on, et likviidsuskordaja väärtus peaks olema 1.

Likviidsuse mõõtmise teise viisi puhul  uuritakse, kui kiiresti muutuvad  rahaks näiteks nõuded ostjatele ja varud ning kui kiiresti tasutakse tarnijatele.

Keskmine raha laekumise välde =  nõuded ostjate vastu (keskmine) / keskmine päevane müük

Kusjuures:

keskmine päevane müük = müügitulu /365

nõuded ostjate vastu (keskmine) = (nõue ostjate vastu aasta alguses + nõue ostjate vastu aasta lõpus) / 2

Kui tegemist on stabiilses arengufaasis ettevõttega, kus ostjatele esitatava nõude suurus on aasta lõpus ja aasta alguses enam-vähem võrdne, võib minna kergema vastupanu teed ja keskmise leidmata jätta. Suhtarvu kvaliteet selle all ei kannata. Kuid kui ettevõtte käive on aasta jooksul oluliselt kasvanud, on tõenäoliselt ka nõue ostjatele aasta lõpus oluliselt suurem kui aasta alguses ning suhtarvus keskmise näitaja leidmata jätmine annab olukorrast ebaadekvaatse pildi. Seda tarkusetera tuleks meeles pidada kõigi selliste suhtarvude leidmisel, kus võrreldakse omavahel  kasumiaruandest võetud andmeid ning bilansist võetud andmeid. Anname me ju kasumiaruandes informatsiooni perioodi kohta, bilansis aga kajastame vaid perioodi alguse ja lõpu hetkeseisu.

Keskmine raha laekumise välde näitab, kui kiiresti muutuvad nõuded rahaks ehk keskmiselt  mitme päeva möödudes nõuded laekuvad. Mida kiiremini raha laekub, seda parem. Paraku on ostu-müügi tehingu puhul osapoolte huvid maksetingimuste osas alati vastandlikud. Ostja huvides on võimalikult pikk maksetähtaeg, müüja huvides jällegi võimalikult lühike. Otsustamaks selle suhtarvu kvaliteedi üle tuleks seda kõigepealt võrrelda lepingutingimustega – kui ettevõte on ostjatega sõlmitud lepingutes tasumise tähtajaks kokku leppinud  näiteks 14 päeva, on üsna ootuspärane, et keskmine raha laekumise välde ei ole sellest lühem. Siingi kehtivad erinevused tegevusalati. Kui ettevõtte põhiliseks tegevusalaks on näiteks kaupade jaemüük, tasutakse kaupade eest enamasti kaardimaksetega, mis laekuvad kiiresti.  Samu kaupu hulgi müüva ettevõtte keskmine raha laekumise välde on tõenäoliselt palju pikem.

Keskmine varude käibe välde näitab varude ringlemise kiirust ehk mitme päeva jooksul ettevõte keskmiselt oma varud müüb.

Keskmine varude käibe välde = varud (keskmine) / keskmine päevane kaubakulu

Varude hoidmine on  alati seotud kuludega. Esiteks on meil raha varude all kinni, teiseks tuleb arvestada kulutustega  laopindadele,  valvele jne.  Suured laovarud  tekitavad ettevõttele lisakulutusi ning võib tekkida kiusatus iga hinna eest laovarusid vähendada. Tuleb silmas pidada, et liiga väikeste laovarude puhul võib juhtuda, et ettevõte ei suuda klientide soove rahuldada ning kliendid pöörduvad selliste partnerite poole, kellel soovitud kaupa alati pakkuda on.  Sellegi suhtarvu analüüsimisel tuleb arvestada tegevusalaga ning  kiiresti riknevate toiduainete ja ehituskaupade müügiga tegelevate ettevõtete varude käibe väldete võrdlemine  võib olla küll huvitav, kuid otsuste tegemisel on sellisest analüüsist vähe abi.

Kreditoorse võlgnevuse käibe välde = võlg tarnijatele (keskmine) / keskmine päevane kaubakulu

Kreditoorse võlgnevuse käibe välde näitab, mitme päeva jooksul keskmiselt  ettevõte tarnijatele maksab. Kaval on tasumisega viivitada ning võõrast raha enda huvides kasutada. Kuid nagu keskmise raha laekumise välte juures juba selgitatud, on  ostu-müügi tehingutes osapoolte huvid alati vastandlikud ning kes lepingu tingimusi endale sobivas suunas kallutada suudab, sõltub suuresti osapoolte läbirääkimise oskustest. Seega siis tuleks sellegi suhtarvu puhul kiigata iseenda sõlmitud  lepingute tingimusi ning võrdlusmaterjali leidmisel analüüsida tegevusalast tulenevaid eripärasid.

Järgneb SIIN

NB! Rahandussuhtarvud Statistikaametist!

Rahandussuhtarvude abil on igal ettevõtjal võimalik võrrelda oma äriühingu majandustulemusi sama või sarnase tegevusala ettevõtete keskmistega. Tabelis on üle 60 suhtarvu. Tellimustöö on tasuline - telli SIIT.

Autor: Ulvi Sloog

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700