Seadusemuudatused laiendaksid hankija mõistet eraõiguslike isikute arvelt

Rahandusministeerium on koostanud järjekordse riigihangete seaduse muudatusi sisaldava eelnõu. Kavandatud riigihangete seaduse (RHS) muudatuste teostumisel tooks see kaasa hankijateks olevate isikute hulga suurenemise.

Lühidalt:
 

Riigihangete seaduse järjekordsete muudatuste teostumine tooks kaasa hankijateks olevate isikute hulga suurenemise.

Meie hinnangul on muudatuste näol tegemist mitte hankija mõiste ja sellega seotud regulatsiooni täpsustamisega, vaid selge hankija mõiste laiendamisega.

Eelnõus sisalduvad muudatused, mis tooksid hankijatele juurde nii kohustusi kui ka vastutust. Näiteks säte, mis kohustaks hankijaid kehtestama oma riigihangete teostamise korra.

Kavas on uute väärteokoosseisude kehtestamine RHS nõuete rikkumise puhuks. Me ei nõustu sellega, et uusi väärteokoosseise soovitakse kehtestada igasuguse eelneva analüüsita.

 

Hankija mõiste ei täpsustu vaid laieneb

Eelkõige puudutaks see seaduses nimetatud „muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid“. Kava jõustumisel ei oleks enam kahtlustki, et hankijateks oleksid kindlasti nii perearstikeskused, lasteaiad, näitetrupid, ujumisbasseinid, matuseteenuste osutajad jne. Kaubanduskoja hinnangul ei oleks selliste muudatuste näol enam tegemist hankija mõiste ja sellega seotud regulatsiooni täpsustamisega nagu on kirjas eelnõu seletuskirjas, vaid selge hankija mõiste laiendamisega. Arvestades riigihangete regulatsiooni eesmärki, ei saa sellega aga nõustuda. Nõuda, et eraõiguslikud juriidilised isikud peaksid samuti senisest rohkem riigihangete seadust järgima ja hankeid korraldama, ei ole põhjendatud. Eraõiguslik juriidiline isik peaks RHSist tulevaid kohustusi täitma siiski pigem erandina.
 

Nõuete täitmine võib osutuda ülejõu käivaks

Vaadates eelnõule lisatud rakendusakti kavandit Vabariigi Valitsuse määrus „Avalikes huvides tegutsemise valdkondade loetelu“, tuleb muuhulgas tõdeda, et selle koostamisel ei ole ilmselt arvestatud Eesti eripäradega, kus puudub näiteks ühtne riigihankeid koordineeriv asutus nagu mõnes teises riigis. Arvestades siinjuures veel eelnõuga kavandatud hankija kohustuste ja vastutuse suurenemisega, on ilmne, et väga paljudele loetletud tegevusvaldkondades tegutsevatele isikutele (näiteks eraõiguslikud spordiklubid ja –seltsid, lastehoiuteenust või päevahoidu pakkuvad isikud, koorid, teatrid jne) võib Riigihangete seadusest tulenevate nõuete täitmine osutuda ülejõu käivaks ning oodatud tulu asemel võib muudatustega kaasneda hoopis oluline kulude kasv.
 

Saatsime eelnõu koostajatele märkuse, kus väljendasime sellistele muudatustele vastuseisu ning loodame, et seda ka arvesse võetakse. Vähemalt esmase tagasiside põhjal võib seda loota.
 

Paljud eelnõus sisalduvad muudatused ei ole tegelikult päris uued. Suur osa neist sisaldusid ka umbes aasta taguses eelnõus, mis paraku erinevatel põhjustel soiku jäi. Lisaks eelkirjeldatule on veelgi uusi ideid, millega seoses peamiselt just võimalikke probleeme näemegi.
 

Muudatused toovad juurde kohustusi ja vastutust

Lisaks kirjeldatud hankijate ringi laiendamise soovile sisalduvad eelnõus muudatused, mis tooksid hankijatele juurde nii kohustusi kui ka vastutust. Näiteks kohustuste suurenemisest võib tuua sätte, mis kohustaks hankijaid kindlasti kehtestama oma riigihangete teostamise korra. Sõltumata hankijast või tema vajadustest, tuleks vastavas dokumendis kindlasti kirjeldada riigihangete kavandamise, hankemenetluse ettevalmistamise ja läbiviimise aluseid. Kui eelnõu sellisel kujul seaduseks peaks saama, tuleb hankijatel kindlasti määrata ka isik, kes vastutab riigihanke teostamisel RHSis sätestatud korra ja nõuete järgimise eest.
 

Muudatused ei arvesta eraõiguslikest isikutest hankijate huvidega

Sarnaselt hankijate ringi laiendamise kavale, leidsime siinkohalgi, et muudatused ei arvesta piisavalt väiksemate eraõiguslikest isikutest hankijate huvidega, kellele kavandatavate kohustuste järgimine ei pruugi kohane olla. Riigihangete teostamise korra koostamise ja kehtestamise nõue peab igal juhul arvestama hankija tegevuse ulatusega ning ei tohi kujuneda kohustuseks omaette. Väiksemate, eriti „muudest eraõiguslikest isikutest“ hankijate puhul on piisav, kui lähtutakse otse riigihangete seaduse regulatsioonist ilma täiendavaid juhiseid koostamata. RHS sisaldab juba niigi piisavalt juhiseid, kuidas hanget läbi viia ning oleks mõistlik, kui lihtsamad olukorrad ka edaspidi seaduse rakendamisel lahendatud saaksid. Samuti peaks riigihanke teostamise nõuete eest vastutava isiku määramine jääma hankijale vabatahtlikuks. Väiksemate hankijate puhul vastutab hanke korraldamise ja läbiviimse eest ilmselt niigi juriidilise isiku juhatus või asutuse juht isiklikult. Suuremate hankijate ja hangete puhul võib hankija pidada aga juba ise vajalikuks mitme vastutava isiku määramist või hankemeeskonna koostamist ka ühele hankele. Seetõttu oleme arvamusel, et lisatavad sätted pigem suurendavad hankijate halduskoormust, andmata seejuures täiendavat kasu.
 

Uued väärteokooseisud soovitakse kehtestada eelneva analüüsita

Osa eelnõuga kavandatavatest muudatustest puudutab vastutust ja järelevalvet. Kavas on uute väärteokoosseisude kehtestamine RHS nõuete rikkumise puhuks. Iseenesest on ju õige, et rikkumine peab olema karistatav ning karistus peab olema proportsioonis õigusrikkumise raskusega jne. Samas ei saa me nõustuda sellega, et uusi väärteokoosseise soovitakse kehtestada igasuguse eelneva analüüsita. Täiendavate väärteokooseisude kehtestamise põhjendusena ei saa aktsepteerida ka seletuskirjas sisalduvat väidet nagu ei oleks karistusseadustik rakendatav, sest puuduvad õigusrikkumised, mida kvalifitseerida kuriteona. Viidatud põhjendusest võib järeldada ju hoopis seda, et karistusseadustikus sätestatud kuriteokooseis ja karistus täidavad oma preventiivset eesmärki. Seletuskirjas ei ole samas aga toodud ühtegi viidet sellele nagu oleks riigihankealaste õigusrikkumiste või riigihanke põhimõtete järgimata jätmine oluliselt suurenenud, mis võiks olla omakorda aluseks vastutust reguleerivate sätete muutmiseks ja täiendamiseks. Sellekohase põhjaliku analüüsita ja vajadust hindamata ei ole aga põhjendatud uute väärteokoosseisude kehtestamine. Karistuspoliitika peab põhinema sügaval analüüsil ning selles järeleandmisi teha ei tohi. Kui on juba niigi olemas võimalused karistuste rakendamiseks, tuleb neid vajadusel ka kasutada. Põhjus, et karistusi ei suudeta rakendada või puuduvad karistatavad teod, ei saa olla ajendiks uute süütegude väljamõtlemisele.
 

Vaadeldud Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu on hetkel nn suure ministeeriumitevahelise kooskõlastuste läbinud ja ootab ilmselt puhkusteperioodi lõppu, misjärel otsustatakse, kuidas eelnõuga edasi minna. Kuna ka ministeeriumite seas leidus neid, kes eelnõu kooskõlastamata jätsid, jätkub arutelusid ilmselt veel mõnda aega. 
 

Eelnõu ning seletuskirjaga saate tutvuda tavapäraselt Kaubanduskoja veebilehel www.koda.ee/?id=1300
 

Mait Palts
Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Osale arutelus

  • Mait Palts

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

METSÄ GROUP`S FINANCE TEAM is looking for ASSISTANT CONTROLLER

Tammiste Personalibüroo OÜ

05. november 2017

Uudised

Tööriistad