13. august 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rodode õitesära

Praegu on kõige õigem aeg mõelda kevadises õitesäras rodopeenra rajamisele. Aias, kus on olemas rododendronid pakub see suve alguses üle kuu aja suurte õite ilu.

Rodopeenra all pean siin silmas rododendronitele mõeldud peenart või aiaosa, kus kõik tingimused on sätitud just rodode vajaduste järgi. 

Vähe on inimesi, kes pole rododest üldse midagi kuulnud või neid kunagi näinud. 

Oma nime on rododendronite perekond (Rhododendron) saanud kreeka keelest sõnade "rhodon" (roos)  ja "dendron" (puu) järgi.  

Perekonda kuulub umbes 1300 liiki ja ligikaudu 30000 sorti igihaljaid, pooligihaljaid ja heitlehiseid põõsaid ja puid. Rododendronite võlu peitub nende dekoratiivses lehestikus ja põõsaste erinevates vormides, kuid peamiselt  siiski nende kaunites õites. 

Õied on valged, roosad, lillad, violetsed, punased ning asetsevad kimpu meenutavas õisikus. Sõltuvalt sordist ja liigist on õite suurus (1–1,5 kuni 6–10 cm) ja kuju (lehterjas, kellukakujuline, torujas jne) erinev. On ka lõhnavate õitega vorme. 

Kasvutingimused 

Looduses kohtab rododendroneid ookeanide ja merede rannikul, suurte jõgede ääres, varjulistes metsades ja mägede põhjakallakutel. Neid piirkondi iseloomustab niiske õhk ning  hea drenaažiga huumusrikas ja niiske muld. Enamik liike eelistab happelist mulda. 

Valguse poolest sobivad kõige rohkem need kohad, kus taimede kohal on taevas avatud –see kindlustab valguse ja sademete ligipääsu, kuid võimaldab hajutatud varju keskpäevase päikese eest (teiste taimede vari, hoone vari). 

Hea kasvukoht on näiteks hõreda männimetsa alune. Rododendronitele sobib aias hästi maja põhjakülg,  kus päike paistab vaid vara hommikul ja päeva teisel poolel. Rodosid võib istutada teiste puude lähedusse nagu tamm või lehis, mille juured kasvavad sügavusse.  Maapinnalähedase juurestikuga puude (pärn, vaher, kask, paju, sarapuu) alla võib rodosid istutada ainult isoleeritud põhjaga peenrasse, kuna nende puude juured võtavad ära niiskuse ja toitained ning lõpuks rododendronid hukkuvad. 

Kasvukoha valikul tuleks arvestada ka valitsevate tuulte suunda, mis rododendronitele on väga oluline. Avatud kasvukohas kannatavad just igihaljad liigid tuulte pärast. Eriti sobimatud on hoonetevahelised tõmbetuultega kohad. Heaks tuulekaitseks on hoonete seinad, tarad, hekid ja okaspuud. 

Rodoaia rajamine 

Rodopeenra rajamine pole keeruline, kuid peab teadma ja arvestama rododele meelepärast keskkonda. 

Kuna rodosid ei saa istutada tavalisse aiamulda, siis tuleb neile luua kunstlikult happeline keskkond ehk turbamulla peenar. Peenart võib süvistada pinnasesse ja täita turbamullaga nii, et peenra pind jääb lõpuks ümbritseva pinnasega tasa; võib piirata maa-ala palkide või kividega (mitte paekividega), täita see turbaga ja istutada siis taimed. Samuti on võimalik rajada turbapeenar tasasele maapinnale, piirates ala ühelt poolt vanade prusside või palkidega ning teiselt poolt poes müüdava elastse puitlippidest peenraservaga. Viimane võimalus on kõige kiirem ja lihtsam viis rajada peenar olemasolevale murule või muidu tasasele pinnale. Pole vaja kaevata, juurida ega pinnast teisaldada. Samuti peab arvestama pinnase niiskust – pidevalt niiskes pinnases pole süvistatud peenar hea lahendus, kuna taimed võivad hakata kannatama liigniiskuse käes. Kõrgpeenras seda muret ei teki. 

Peenra alus  – olgu ta siis süvistatud või pinnasepealne – tuleb vooderdada enne turbaga täitmist peenravaibaga, et kaitsta happelist keskkonda ümbritseva aluselise pinnase eest. Samas kaitseb see abinõu peenart võimalike umbrohujuurte eest.

Peenra täitena võib kasutada rabast toodud-ostetud pinnast või poes müüdavat rodoturvast. Vahetult rodotaime istutusauku peaks aga kindlasti lisama rododele ja okaspuudele mõeldud mulda. Enne istutamist pange taimed kindlasti veega ämbrisse ligunema seniks, kuni enam õhumulle ei tõuse ning juurepall on veest küllastunud. Oluline on veel teada, et rodo juurekael ei tohi istutamisel mingil juhul jääda sügavamale pinnasesse kui ta potis oli. Pärast istutamist tuleb turba pind katta koorepuru multšiga ja veel korra üle kasta. 

Peenra planeerimisel on hea katsetada peenra mõõtude ja kujuga, märgistades soovitud piirjoone nööri või tavalise aiavoolikuga. Kui on taimed ostetud, siis võib niimoodi taimede paigutust peenras läbi mängida ja visualiseerida, kuidas tulevane peenar välja hakkab nägema.

Edasine hooldus seisneb kastmises, väetamises ja õitsenud õienuppude ärakorjamises. Kasta oleks muidugi hea vihmaveega, kui selle kogumiseks võimalus on. Väetada on optimaalne kaks korda – mais enne õitsemist ja juuni lõpus peale õitsemist. Juulis ja hiljem väetamine võib panna taime kasvatama pikki võsusid, mis ei jõua enne sügist puituda, ning siis võib külm taime kahjustada. Õienuppude ärakorjamine säästab taime energiat seemnete kasvatamisest, võimaldades selle asemel jõudsamalt õitseda. 

Talvel külma eest katmine sõltub taime külmataluvusest, mida tasub taimede valikul arvestada. Kindlasti on vaja aga taimi kaitsta kevadise päikese eest. Põhjus peitub külmunud pinnase ja päikese käes kuumenevate lehtede kontrastis – päikese käes soojenevad lehed tahaks juba ärgata ja niiskust eritama hakata, aga juured on veel jääs ega anna niiskust üles.  

Rodopeenra lisaväärtused 

Rodopeenral on varjatud lisaväärtusi. Lisaks õite värvide mängule läbi kevade ja suve ning dekoratiivsetele lehtedele läbi aasta võib rodopeenart nimetada lausa vääriselupaigaks liigirikkuse mõttes. 

Varakevadel võite põõsastevaheliselt kooremultšilt korjata kevadseeni – kevadkogritsat ja kuhikmürklit, mis lausa naudivad sellist kasvukohta. Peenra põhjapoolsel küljel leiab peagi koha paar sõnajalabeebit ning erinevad samblad.  

Kuna niiske pinnas meeldib liblikatele, mardikatele ja paljudele teistele selgrootutele, siis on rodopeenar läbi terve kevade ja suve aialindude meelispaik – rästad, tihased, punarind ja linavästrik on hommikustel tundidel kõik kõvasti ametis kooretükkide ümberpööramisega.

Suvehommikuti võib sealt redust leida rohukonni ja päevaks peitu pugenud ööliblikaid.

Kui teil on aias nastikuid, siis on keskpäevase lõõsaga kindlasti mõni neist seal putukatele jahti pidamas. 

Oh, kas ma ei maininudki veel mustikaid! Istutage rodode vahele mõned kultuurmustika taimed, mis naudivad samuti meelsasti happelist keskkonda, ja elu aias pole enam kunagi endine. Lisaks õieilule pakub rodopeenar ka mõnusat marjasaaki. 

Kokkuvõtteks 

Rodopeenar on üpris paindlik ja muutumises olev elupaik. Põõsaste kasvades on võimalik taimi ümber istutada ning peenra kujundust muuta, andmaks põõsastele rohkem ruumi või muutes nende asukohta valgusrežiimi suhtes. Eraldatud pinnasega peenardes annab see võimaluse noori taimi alguses väiksemas peenras tihedamalt istutada ning hiljem korrigeerida.

Rodopeenar on õigesti tehtuna praktiliselt hooldevaba umbrohu suhtes.  

Rodod kasvavad alati paremini grupina koos. Taimede grupil tekib oma mikrokliima, mis üksikpõõsal ei teki. Ka väikese peenraga alustades istutage vähemalt kolme taimega grupp. 

Rodoaed.ee meeskond teeb rodopeenraid rätsepatööna, mis sobib just teie aeda ning teie maitsega.

Koos vaatame üle teie aia olemasolevad tingimused (valgus, puud, tuuled, pinnase..) ning pakume optimaalseid lahendusi nii peenra asukoha kui taimede liigilise koostise osas.

Pakume aiahuvilisele või vastsele majaomanikule interaktiivset rodoaia rajamist, kus omanik osaleb algusest lõpuni ise protsessis, omandades kasulikke võtteid hilisema tarbeks. Samuti teeme koolitusi ja konsultatsioone.

 Vaata lisaks: www.rodoaed.ee

 

Autor: RP.26, juuni 2008

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700