Kas juhatuse liikmega saab sõlmida töölepingut?

Selline küsimus tõusetub praktikas tihtipeale just väikemate äriühingute tegevjuhtidel, kes samaaegselt on ka sama äriühingu juhatuse liikmed. Kas oleks õigem töötada tegevjuhina töölepingu alusel või on olemas ka mingi muu võimalus? Vaatame kõigepealt esimest ehk töölepingu sõlmimise võimalust.

Teatavasti välistab töölepingu seadus (TLS § 7 p 10) nimetatud seaduse kohaldamise äriühingu organi liikme  (kelleks on ka juhatuse liige) suhetele juriidilise isikuga (näiteks osaühinguga). Siit järeldub, et seadusest tulenevalt ei saa juhatuse liige täita oma ülesandeid äriühingu juhtimisel töölepingu alusel.   

Kuna juhatuse liikmele ei laiene töölepingu seadus, ei laiene talle ka muud töösuhteid reguleerivad seadused: puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ning nimetatud seaduste alusel kehtestatud õigusaktid. Küll aga kohaldatakse juhatuse liikme tööle töötervishoiu ja tööohutuse seadust (edaspidi TTOS). Nimelt sätestab TTOS § 1 lg 3 p 3, et seadust kohaldatakse ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. Praktikas tähendab see seda, et juhatuse liikmega töö juures juhtunud õnnetus on juriidilises mõistes tööõnnetus, koos kõigi seadustest tulenevate tagajärgedega, ehk kuni süüdlaste osas väärteo menetlemiseni Tööinspektsiooni poolt.

Mis puudutab aga muid seadusi, siis on hea teada, et töötuskindlustuse seaduse kohaselt ei loeta juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liiget (juhatuse liiget) kindlustatuks nimetatud seaduse mõttes. Juhatuse liikmetele makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ning neile ei laiene seega ka töötuskindlustuse seaduses sätestatud õigused hüvitiste taotlemiseks.  Seda seisukohta selgitab Töötukassa pikemalt oma veebilehel www.tootukassa.ee.

Millise lepingu peaks siis juhatuse liige äriühinguga sõlmima? Kui äriühingu juht täidab ainult ühingu põhikirjast tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid, võib temaga sõlmida juhatuse liikme lepingu. Juhatuse liikme leping sõlmitakse äriühingu nõukogu või osanike otsusel. Kirjaliku lepingu sõlmimise vajadus tõusetub just siis, kui juhatuse liikmele tahetakse lepinguga ette näha tööseadustega sarnased tagatised (hüvitised, puhkused). Juhatuse liikme lepingus võidakse kokku leppida liikme ülesanded, tasu määr ja maksmise kord, tööaeg, puhkuse kestus ja võimaldamise kord, puhkuseraha suurus ja maksmise kord, töövahenditega kindlustamine, lepingu lõpetamisest etteteatamine, hüvitise määr jm. Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks on vajalik äriühingu nõukogu, viimase puudumisel osanike otsus. Lepingu sõlmimise eelduseks on tavaliselt ka see, et äriühingul on enam kui üks juhatuse liige.

Milline on aga taolise lepingu õiguslik regulatsioon? Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 (RT III 2005, 15, 155) asunud seisukohale, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe, olles oma olemuselt lähedane käsunduslepingule, kus pooled lepivad kokku teatud ülesannete täitmises teatud aja jooksul ning millele on vastavalt kohaldatavad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Sellele viitavad ka äriseadustiku vastavad sätted, milliste kohaselt on isiku juhatuse liikmeks valimiseks vajalik tema nõusolek. Juhatuse liikme ja äriühingu suhteid reguleerivate lepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel tuleks seega järgida võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid. Juhatuse liikmega sõlmitavas käsunduslepingus võiks täpsustada õigusaktidest ning äriühingu põhikirjast tulenevate kohustuste täitmise tingimusi, kehtestada üldise hoolsus- ja lojaalsusnõude täitmiseks vajalikud kohustused, sätestada juhatuse liikme tasustamise, sealhulgas ettenähtud soodustuste ja kulude hüvitamise kord, samuti vastutuse täpsemad alused ning lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tingimused.

Kui juhatuse liige on aga enne juhatuse liikmeks valimist töötanud töölepingu alusel, kas sel juhul tuleks tööleping lõpetada ja kui siis, mis alusel? Vastus sellele küsimusele oleneb sellest, milliseid tööülesandeid juhatuse liige enne juhatuse liikmeks valimisi täitis. Kui ta täitis tööülesandeid, mida ta juhatuse liikmeks valimise tõttu enam ei täida, ehk töötas mingis konkreetses ametis, siis tuleks tööleping lõpetada poolte kokkuleppel (TLS § 76). Toome näite: Jaan töötas kokana osaühingule kuuluvas toitlustusasutuses, kuid firma laienedes palgati juurde uued kokad ning tehti Jaanile ettepanek asuda juhtima laienenud toitlustusasutust tegevjuhina ja juhatuse liikmena, loobudes sealjuures koka tööst ja keskendudes firma juhtimisele. Nii lõpetatigi meie näite puhul kokk Jaaniga tööleping poolte kokkuleppel ning sõlmiti temaga kirjalik juhatuse liikme leping.

Kuna juhatuse liikmeks valimise kohta on äriseadustikust tulenevalt vajalik kandidaadi nõusolek, siis võib eeldada, et nõusoleku andmisel lepivad äriühing (nõukogu, osanik) ja tulevane juhatuse liige kokku, kas seniste tööülesannete täitmine koos juhatuse liikme kohustustega on edaspidi võimalik või mitte. Nii näiteks on mõned juriidilised isikud taolise töötaja töölepingu peatanud, garanteerimaks töötajale võimalust jätkata tööd endisel töökohal peale juhatuse liikme volituste lõppemist. Meie näite puhul oleks tööandja kokk Jaani töölepingu tema juhatuse liikme volituste ajaks lihtsalt peatanud.

Siinkohal soovitan asjaosalistel siiski arvestada sellega, et Riigikohus oma kohtulahendites on asunud seisukohale, et töötaja poolt nõusoleku andmist tema valimiseks juhatuse liikmeks loetakse poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks endisel töökohal, kusjuures tööleping juhatuse liikmega loetakse lõppenuks poolte kokkuleppel päevast, mil ta andis nõusoleku juhatusse valimise kohta (vt riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-00; RT III 2000, 24, 262).

Tihtipeale küsitakse, kas äriühingu juhatuse või nõukogu liige võib samaaegselt olla ka selle äriühingu (töölepinguga) töötaja. Ehk meie eelneva näite puhul, kas kokk Jaan oleks saanud juhatuse liikmena töötada edasi ka kokana? Seadus ei keela äriühingu juhatuse liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, kuid neid peab olema võimalik eristada äriühingu juhatuse liikme tööfunktsioonidest. See tähendab, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-05 (RT III 2005, 42, 421), mille kohaselt töölepingu seadusest ei tulene, et äriühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla äriühinguga ka töösuhetes. Nii, et meie näite puhul oleks võinud kokk Jaan jätkata töötamist kokana töölepingu alusel, samaaegselt juhtides toitlustusasutust juhatuse liikmena vastava lepingu alusel.

Kokkuvõttes võib öelda, et äriühingu juhtorgani liikme ja äriühingu suhteid reguleerivate lepingute (juhatuse liikme leping) sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel tuleb järgida võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid, äriühingu juhatuse (nõukogu) liikme töösuhtele äriühinguga, mida vastav juhtorgani liige täidab töölepingu seaduse alusel ning mis ei kujuta endast seadusest või äriühingu põhikirjast tulenevate juhatuse (nõukogu) liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust.


Osale arutelus

  • Leonid Siniavski

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad