Autor: Raamatupidaja.ee • 22. juuli 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töövõimetuslehe esitamine

Töövõimetuslehe esitamine

Töövõimetuslehe peab haigekassale esitama hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast. Töövõimetuslehe hilisema esitamise korral keeldub haigekassa hüvitise maksmisest.

Töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks vajalikud muud dokumendid peab tööandja esitama haigekassale 7 kalendripäeva jooksul, alates inimeselt töövõimetuslehe saamise päevast. Töövõimetuslehe koos saatekirjaga ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike lisadega võib haigekassale saata ka posti teel.

FIE esitab oma töövõimetuslehe haigekassale ise.

Kui inimesel on mitu tööandjat, siis haigekassale esitatakse hüvitise maksmiseks ainult üks töövõimetusleht, põhitöökoha kaudu. Töötaja võib esitada töövõimetuslehe originaali põhitöökoha tööandjale pärast seda, kui on teisele tööandjale näidanud töövõimetuslehte. Kui teine tööandja seda soovib, võib ta teha omale originaalist koopia või kirjutada lihtsalt andmed üles. Inimene võib teisele tööandjale esitamiseks küsida arstilt töövõimetuslehe koopia, kuid siis peab lehel olema märge "Koopia". Hüvitise taotlemiseks tohib haigekassale esitada ainult originaali.

Kuna mõne kindlustatu kohta võivad puududa sotsiaalmaksu maksmise andmed töövabastusele eelneval kalendriaastal, on haigekassal vaja ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks teada kindlustatu põhipalga suurust. Selle esitamise kohustus lasub endiselt tööandjal.

Juhul, kui inimesele makstakse töövabastuse alguspäeval lisaks ühele tööandjale, kelle töövõimetusleht esitatakse, töötasu ka teise tööandjalt, lisatakse töövõimetuslehele teise tööandja tõend. Tööandja tõendi vorm on üleval haigekassa koduleheküljel.

Töövõimetuslehe lisadokumendid  

Töövõimetuslehe saatekiri – töövõimetuslehe esitamisega kaasneva saatekirja täidab ja esitab tööandja või muu sotsiaalmaksu maksja haigekassale, esitaja nõudmisel kas allkirja või väljastusteate vastu. Vorm on üleval haigekassa kodulehel.

Tööandja tõend – täidab tööandja ja esitab välisriigi haiguslehe/arstitõendiga hüvitise taotlemisel ning juhul, kui kindlustatud isikule makstakse töövabastuse alguspäeval lisaks tööandjale, kellele töövõimetusleht esitatakse, töötasu ka teistelt tööandjatelt. Vorm on üleval haigekassa kodulehel.

Pärimisõiguse tunnistus – kindlustatud isiku surma korral esitatakse nimetatud tunnistus või kindlustatud isikuga koos elanud perekonnaliikmeks olemist tõendavad dokumendid töövõimetushüvitise maksmiseks.

Avaldus hüvitise taotlemiseks kindlustatu surma korral – esitatakse töövõimetushüvitise väljamaksmiseks kindlustatud isiku surma korral koos surmatunnistuse koopiaga. Vorm on üleval haigekassa kodulehel.

Töövõimetushüvitise maksmiseks isikliku pangakonto andmete teatamise avaldus – lisatakse töövõimetuslehele koos välisriigi haiguslehe/arstitõendiga; kui juba esitatud töövõimetuslehel on vastav lahter ekslikult täidetud valede andmetega või täitmata. Vorm on üleval haigekassa kodulehel

Kui haigekassale esitatud dokumendid on puudulikud, teatab haigekassa piirkondlik osakond vajadusel dokumentide esitajale kirjalikult puuduste kõrvaldamise tähtaja.

Hüvitise määramisest keeldumise korral saadab haigekassa piirkondlik osakond teate kindlustatud isikule ja dokumentide esitajale.

Kergemale tööle üleviimine

Arst väljastab kergemale tööle üleviimise vajaduse korral tööandjale esitamiseks kergemale tööle üleviimise otsuse, mis on tööandjale edasise tegutsemise aluseks.

Kui tööandjal on töötajale kergemat tööd anda, siis koostab ta käskkirja või korralduse töötaja ajutiselt teisele tööle üleviimiseks.

Kui tööandjal ei ole töötajale kergemat tööd anda, siis taotleb ta Tööinspektsioonilt kooskõlastuse töötaja tööst vabastamiseks kergemale tööle ülemineku perioodil ning vormistab vastava käskkirja või korralduse töötaja töölt vabastamiseks sellel perioodil.

Arst väljastab inimesele iga 30 kalendripäeva järel uue töövõimetuslehe, kuhu tööst vabastamise põhjuseks on märgitud "üleviimine teisele tööle".

Haigekassale esitab tööandja töövõimetuslehe koos töövõimetuslehe saatekirjaga.

Haigekassa maksab kergemale tööle üleviimise korral haigushüvitist ühe kalendripäeva eest määras, mille võrra inimese palk ühe kalendripäeva kohta on väiksem eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust (tulu arvutatakse Maksu- ja Tolliameti andmete alusel).

Juhtumite korral, kus inimene on töölt vabastatud kergema töö puudumise tõttu, maksab haigekassa inimesele haigushüvitist 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust (arvutatuna eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult). Haigekassal on võimalik kontrollida Tööinspektsiooni andmebaasist kooskõlastuse otsuse olemasolu.

Juhtumid, kus inimesel on mitu tööandjat ning ühel tööandjal on anda kergemat tööd ja teisel ei ole:

Tööandja, kellel kergemat tööd anda ei ole, võib isiku tööst vabastada, kui tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal ei ole kergemat tööd anda.

Kui töötaja teisel tööandjal on kergemat tööd anda, siis seal viiakse töötaja kergemale tööle üle.

Haigusleht esitatakse sellisel juhul haigekassale koos teise tööandja poolt vormistatud tööandja tõendiga, kuhu on märgitud töötajale makstava palga suurus töövõimetuslehel märgitud perioodil.

Põhipalga märkimine

Põhipalga märkimisel tuleb lähtuda vastavatest seadusandlikest sätetest:

Selgitus:

Kui töötajal on kindel kuupalk ja selle suurus on näiteks 6000 krooni kuus, siis tuleb töövõimetuslehe andmeväljale "Põhipalk töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval" kirjutada 6000 krooni.

Kui töölepingus on kokku lepitud tunnitasu, siis on töölepingus kokku lepitud ka tööajanorm. Tööajanorm on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis ajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu). Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Nende andmete alusel tuleb arvutada ja märkida töövõimetuslehele töötaja kuu põhipalga suurus.

Põhipalga andmeid kasutab haigekassa ainult juhul, kui:

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700