16. juuli 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas olete piisavalt enesekindlad

Kui inimesel on piisavalt enesekindlust, siis suudab ta mistahes probleemist võitu saada!

Kognitiiv-käitumisliku teraapia abil võivad saada uusi mõtteid ja enesekindlust ka näiteks hasartmängusõltlased või söömisega-joomisega liialdajad , kui nad kasutavad hargmõtlemist  –mõtlevad läbi, mida muud nad oskavad/tahavad oma vaba aja ja rahaga peale hakata, kellega koos nad võiksid seda teha ja kes võiks kaasa aidata; mõtlevad sügavalt järele, mida nad on juba kaotanud, aga mida on võita; mõtlevad, kas ehk tasuks liituda teistega, kes otsivad samale probleemile lahendust ning aitavad ja toetavad. 

Kui inimesel on piisavalt enesekindlust, siis suudab ta mistahes probleemist võitu saada. Seega tuleb alustada enesekindluse kasvatamisest. Tavaarusaam madala enesehinnanguga inimestest on, et inimene on tagasihoidlik, arglik, passiivne, vaikne. On ka nii, et madala enesehinnanguga inimest võib mingi töö või situatsioon niivõrd ärritada, et temas tekkinud ärevus tekitab omakorda tigedust, mis võib lõppeda enda õigustamiseks teistele halvasti ütlemisega või füüsilise kontaktiga. Kui inimene näeb  nii enda kui teiste elu mustades toonides, näeb kõikjal ainult negatiivset poolt, siis on tal ka madal enesehinnang. Madala enesehinnanguga inimene võib tunda kadedust, ta võib teisi ignoreerida või halvustada, taga rääkida, mõnikord tahab olla üksi ja teisi mitte kampa võtta. Üksi olles aga inimene kurvastab, mõtleb oma probleemid suuremaks ja seeläbi langeda depressiooni, kus talle enam miski huvi ei paku ja ta isegi varem meelepärastest ettevõtmistest loobub – tema enesekindlus on täielikult alla surutud. 

Minul oli raamatut lugedes  huvitav teada saada, et inimesed, kes ei suuda oma tööd delegeerida või tulevad haigena tööle, ei suuda kodus püsida ja ennast ravida, neid, keda Eestis peetakse kohusetundlikeks töörügajateks, nende kohta ütleb raamatu Võit madala enesehinnangu üle” autor, Oxfordi Ülikooli  doktor Melanie Fennell, et sellistel inimestel on hoopiski madal enesehinnang, nad ei usalda oma tööd teistele, nad ei julge, nad ei usalda võtta aega maha, et keskenduda esmatähtsale – enda ravimisele. 

Madal enesehinnang  tekitab suhtlemisprobleeme nii tööl kui kodus, sest madala enesehinnangu tõttu tunduvad teised edukamad ja paremad, inimene kardab teiste väljaütlemisi, ta ei usu, et suudab teha midagi niisugust, mille eest ka tema teistelt kiita saaks.  

Kuidas on lood teie enesekindlusega? Suhtumine iseendasse näitab kõige otsesemalt, kuidas sellega on. 

Lihtne ülesanne enesekontrolliks.

Võta paberileht, kirjuta ühe minuti jooksul kiiresti paberi ühele poolele enda kohta nii palju positiivset, kui mõelda ja kirjutada jõuad, teisele poolele kirjuta kõik negatiivne, millega pole rahul, mis ei tule välja,  pole saavutanud, mida sul ei ole, ei julge jm, mis põhjustab sinus madalat enesehinnangut. Nüüd vaata, kumb pool on ülekaalus. Kui ülekaalu saab miinuspool, siis võib sul olla madal enesehinnang; võib ka olla, et sa ei osanud väärtustada kõike seda, mis sul on.  

Positiivne loetelu võib tulla ka seetõttu hõredam, et inimesele on omane väljendada positiivset väga üldiselt, näiteks: mul on tore abikaasa, ilusad lapsed. Mõtle aga, milles oled tugev, edukas, mille poolest oled kolleegist edukam, sõbrannast ilusam, mille poolest võiksid teised sind imetleda.

Negatiivse poole täitmisel kirjutab inimene seevastu üksikasjalikult, mispärast läks pahasti. Näiteks kui kiirustamisest läks töö halvasti, siis inimene kirjutab enda kohta, et on rumal, saamatu ja laisk.  Seega tuleb õppida hindama head nii endas kui teistes ja seda ka välja ütlema ja endale tunnistama – nii tõstate oma enesekindlust. 

Kas ka teiega on nii?

Siin saabki kognitiiv-käitumisteraapiast abi olla.  Teraapia käigus õpib inimene  ratsionaalsemalt mõtlema, õpib olukorda analüüsima. Inimene peaks olema teadlik oma positiivsetest ja negatiivsetest joontest, teadma, mida saaks veelgi arendada, mis vajaks muutmist.  

Näiteks võib tugevate külgede väljatoomisel nimetada oma

erilisi võimeid (olen andekas matemaatikas, mul on huvitav hobi, ma võin kiiresti omandada uue töö)

sotsiaalseid suhteid  (palju häid sõpru ja mõttekaaslasi;  vähe sõpru, aga selle-eest on nad väga usaldusväärsed)

üldine võime toime tulla (olen alati hakkama saanud, on olnud ka raskemaid aegu, olen osanud abi küsida ja ikka toime tulnud; oskan ja tahan ka teisi aidata). 

Inimesel on kasulik teada, missugused omadused pakuvad talle raskematel aegadel tuge ja annavad jõudu vastu pidada, kust ta saab ammutada elueliksiiri, et mitte langeda masendusse ja kaotada enesekindlust. Kui ta samas teab, mida tuleks muuta, on võimalus hakata tegutsema ja otsima lahendusi enesekindluse tõstmiseks. 

Inimene on sotsiaalne olend ja seetõttu on indiviidile oluline kuuluda gruppi, vajadus leida mõttekaaslasi ja hingesugulasi, lähedasi inimesi, kes annavad jõudu, mitte ei võta seda ära.

Neile, kellel on madal enesehinnang, soovitan ärgates mõelda positiivselt, suhtuda endasse hästi ja, veelgi olulisem, teha seda ka magama minnes. Paljud tavatsevad õhtul päevast kokkuvõtet tehes endaga tõreleda, rääkida abikaasale, et on saamatud, ei saanud tööl hakkama, lisaks veel loll ülemus, kes käskis midagi eilseks valmis teha. Nii on täiesti vale. Iseennast maha tehes  vähendate enesekindlust. Päevast tuleks hoopiski kaasa võtta mõni hea sõna, mis sulle öeldi või mida sina ise said teistele öelda.  

Ülikooli lõpuaktusel soovitati meil meeles pidada, et pole tähtis, mitu korda kukud, vaid et  tõused ja lähed edasi. Seda soovitan nüüd ka teistele. Olge enesekindlad!

Autor: Tiina Kilkson

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700