Kuidas ennast motiveerida?

Motivatsioon on üks neist asjadest, mille järgi hakkad puudust tundma
alles siis, kui seda ei leia enam kuskilt. Kerge on saada asju toimima,
kui sisemine innustus on suur ja võimeid tundub jaguvat lõputult. Kui
aga ülesande peab saama tehtud ilma vähesegi huvita ja energiata, oleks
motivatsiooni hädasti vaja, kuid kust seda leida?
Tuttav on ka see tunne, et uue
ja põneva ettevõtmise alguses on motivatsiooni ja innustust jagunud
rohkem kui vaja - näiteks alustades uue trenniga või minnes
keelekursustele - kahjuks ajapikku innustus kustub. Kas motivatsiooni on võimalik teadlikult kasvatada?Varem
arvati, et inimene toimib ennekõige füsioloogiliste vajaduste järgi ja
et nende täitmine on esikohal. Selle väite paikapidamatust näitab
ilmekalt näiteks see, kui pead väsinuna töötama. Bioloogilised
vajadused ei seleta kaugeltki kõiki meie toimimise mehhanisme, inimene
suudab oma bioloogilised vajadused edasi lükata. Kui keskendume väga
intensiivselt, oleme võimelised unustama aja ja koha või näiteks
suudame kannatada rohkem külma kui tavaliselt.Uuemas inimese
psüühikat käsitlevas teoorias nähakse inimest rohkem teadvust käsitleva
persoonina, kes korralikult sobitab ühte juba varem õpitu. Sellise
suuna järgi võib motivatsiooni jaotada: 1. Eesmärk 2. Ootused,3. Tunded.Neid tegureid silmas pidades võid oma motivatsiooni suunata.1. EesmärkEesmärk
on see, mida püüame saavutada. Meil kõigil on käsil korraga mitu
projekti ja eesmärki, mis on sageli omavahel vastuolus. Tähtis on olla
sellest teadlik, muidu võime toimida enda vastu. Inimene, kes on
seadnud tähtajalise eesmärgi, võib tunda lakkamatut muret, et ei saa
oma asju õigeks ajaks valmis. Siin ei ole probleem motivatsioonis või
selle puudumises, kui tundub, et ei jõua endale seatud eesmärgini,
tasub järele mõelda, kas on midagi, mis seda takistab. Näiteks õpilane,
kes veedab liiga palju aega tööl või trennis. Need tegevused muidugi
toetavad tema eesmärke, kuid söövad liiga palju energiat ja aega. Võib
hakata tunduma, et esialgne eesmärk kool lõpetada ei olegi enam tähtis.
Mittejõudmine ei anna meile energiat, vaid vastupidi, paneb loobuma
unistustest. Sellepärast paneb enda jaoks kasulike eesmärkide seadmine
meid agaralt pingutama. Sageli võtame endale kohustusi, et näidata kellelegi teisele enda suutlikkust midagi korda saata.Kui
mittemotiveeriv ülesanne tuleb väljastpoolt, (näiteks ebameeldiv
tööülesanne) siis on vaja eesmärk eraldada isklikest asjdest. Selle
asemel, et vältida töö tegemist, tasub endale tunnistada töö
ebameeldivust ja siis mõelda, miks selline tunne on tekkinud. Kas see
on igav? Liiga raske? On kiire? Enda motiveerimiseks võiks mõelda,
kuidas see töö tunduks meeldivam. Siis ei ole enam eesmärgiks vaid
ülesande lõpuleviimine, vaid ka oma meeleolu. Töö jagamine osadeks
hõlbustab töö tegemist. Kui veel teha nimekiri vajalikest tegemistest,
võib käegalöömishetkedel saada jõudu juba tehtud punktide
mahatõmbamisest.2. OotusedPõnevaimgi
ülesanne ei tõmba, kui meil ei ole usku oma oskustesse see saavutada.
Ootus, kuidas me saame väljakutsetega hakkama, on lähedalt seotud
enesehinnanguga ja hinnanguga enda andekusele ja oskustele. Tasub
aeg-ajalt kriitiliselt mõelda oma kalduvuse üle end alahinnata. Lisaks
on ümbritsevate tugi  äärmiselt oluline ja motiveeriv. On inimesi,
kelle pelk lähedalolek kannustab edasi minema. Kui motivatsioon hakkab
kaduma, tasub otsida sellise inimese lähedust. On täiesti normaalne
vajada tuge ja kaasaelamist, igakord ei peagi otsima abi
asjatundjatelt. Alati ei ole tähtis, et keegi annaks nõu, vaid et keegi
sind kuulaks!3. TundedÜldiselt
seostub motivatsiooniga rõõmus ja innustunud tunne. Meeldivad tunded
ongi motivatsiooni generaator, need tasustavad meid heaolutundega ja
kannustavad jätkama. Kui eesolev töö on pingeline ja raske, on hea
teada, et ahistavaid tundeid võib leevendada suhtumisega kui ühte
väljakutsuvasse olukorda sinu elus ning ammutada sealt enesekindlust ja
jõudu. Näiteks kindla töökoha saamine peale õpingute lõppemist
võib tunduda võimatuna, kuid tasub mõelda oma eelduste peale kui
õppinud oskustega tööotsija. Tunded räägivad meile palju enda
kohta ja neid tasub kuulata. Kui eesmärk ei ärata algusest peale
mingeid positiivseid tundeid, tasub mõelda, kas eesmärk on enda poolt
seatud või väljaspoolt tulnud? Miks seda on vaja saavutada? Kas on
midagi, mis kompenseeriks ülesande vastumeelsuse? Näiteks kui
sportimist mittearmastav inimene avastab peale vastumeelseid
treeninguid, kui kergelt ta jaksab trepist üles minna, tundub talle, et
trenn on olnud seda väärt. Selliste fantaasiate loomine ja mõtlemine on
tähtis, sest tunded annavad vajaliku võimu saavutada endale seatud
eesmärke.Oluline on tähele panna, et me ei ole vaid
motivatsiooni armul. Selline illusioon võib tekkida kergesti, kui me ei
saa hakkama millegagi, mida peame enda jaoks väga oluliseks, näiteks
suitsetamisest loobumine. Sel juhul tasub aktiivselt järele mõelda oma
tahtmiste ja motivatsiooni üle. Teame ju vähemalt mitut põhjust miks
mitte suitsetada. Mis on sulle neist kõige olulisem? Teiseks on sama
tähtis endale teadvustada miks üldse suitsetada, teades selle kõiki
halbu pooli? Kas toimib suits stressimaandajana? Või on tegu füüsilise
sõltuvusega? Sõltuvalt sellest, millist vajadust suits kõige rohkem
täidab, saab valida mõne muu võimaluse selle vajaduse rahuldamiseks.Reaalsuse ja aususega pääseb edasiMotivatsiooni
võti on eneseväärikus. Selle tunde kasvatamiseks piisab vahel vaid
paberist ja pliiatsist. Inimene ei toimi alati vaid füsioloogiliste
vajaduste ajendil,  vaid väga suurelt osalt üritab täide viia oma
unistusi ja väärtusi. Neid on väga hea vahel kirja panna, iga eesmärgi
taha võiks panna ka ajalise daatumi. Oma eesmärke võib sobitada ja
muuta vastavalt olukorrale - ainult reaalsena tunduv eesmärk motiveerib
tegutsema. Inimene saavutab eesmärgid, kui tal on realistlik
nägemus oma oskustest ja olukordadest. Õnnestumine kasvatab usku enda
võimetesse ja see aitab vastu võtta uusi väljakutseid.Ehk et kui otsid kadumaläinud motivatsiooni, küsi ja vasta ausalt, miks just see eesmärk on sulle tähtis.

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Unimed Grupp otsib VANEMRAAMATUPIDAJAT

Unimed Grupp OÜ

02. juuli 2017

Hulgikaubandusettevõte otsib FINANTSJUHTI

M-Partner HR OÜ

26. juuni 2017

Uudised