\"Varade ja kohustuste hindamine\", Sergei Tšistjakov

Sergei lõpetab raamatupidamisalased ettekanded meheliku
noodiga - omanimelise audiitorifirma omanikul ning vannutatud audiitoril on
kuhjaga kogemusi, mida ametiõdede ja -vendadega jagada. Tema karismaatiline
esinemisstiil aitab seletada, miks mees 2003. aastal KPMG parimaks koolitajaks
tunnistati. Tema ettekanne on täis pikitud humoorikaid vaheleütlemisi, kuid
samal ajal suudab ta rääkida just sellest, mida vaja - raamatupidamisest ja
auditeerimisest.

"Sinu audiitorid ei usalda sind, sest üldjuhul audiitorid ei võta raamatupidaja käest kinnituskirja," alustab Sergei oma ettekannet, "aga kui juhtub raamatupidaja mingi sümpaatsem suslik olevat, eks siis ikka võtab."

Riigi raamatupidamise eeskirja kohta, mis võib mitmel juhul ajale jalgu jäänuna tunduda ning mis eelneva ettekande ajal ka hulganisti kommentaare sai, on Sergeil oma arvamus: "Ta võib küll vananenud olla, aga mulle meeldib: hea ja konkreetne dokument!"

Sergei oskab rääkida ühest raamatupidajast, kes helistas talle kunagi selleks, et küsida, kust tuleb nõue, et OÜ-l peab olema audiitor - et tema on raamatupidamise seaduse juba 7 korda läbi lugenud, aga pole leidnud. "No siis tuleb veel kaheksas kord lugeda," naerab Sergei ning laseb oma selja taga asuval ekraanil mustaks minna. Miks? Lihtsal põhjusel: Sergei tahab, et keegi saalist ilma ekraani abita vara definitsiooni ette oskaks lugeda.

Saal vaikib. Keegi pakub ühe asja, keegi teise, aga Sergei tahab kõiki kolme kriteeriumi. "Mis on vara?" küsib ta ja paneb kolm sõrme püsti.

Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ja mille toetamismaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks oleb väärtus on usaldusväärselt määratletav.

Ajaline kriteerium tähendab seda, et seni, kuni minevikus toimuvat sündmust pole toimunud, ei saa öelda, et tegu on varaga. Riigisektoris ei saa "tulevaste majandusliku kasu" tingimuse mitteteadmist pahaks panna, küll aga majandussektoris - kui meil on traktor, mis kasu ei too ja põhikirjalist eesmärki ka ei teeni, siis vara see ka ei ole, aga samas on ju alati võimalus see ära müüa, nii et tema väärtuseks loetakse tema müügihind.

Inventuur on viimane kontrollmehanism, aga ka inventuuri saab ära petta. "Põlevkivihunniku saab panna künka otsa!" naerab Sergei.

Sergei räägib loo tehnikumist, mis hakkas ehitama pansionaati, aga nõukaaja lõpul läksid rahakraanid kinni ning ehitus jäi pooleli. Maja hakkas lagunema, aga tehnikumi bilansist moodustas see ikka veel 60%. Lõpuks, kui lapsed paneele ümber lükkama hakkasid, tuli kellelgi vallast mõistus pähe ja asi tehti maatasa - oluline on see, et bilansis kajastatakse seda, mis on vara, tema füüsiline substants ei ole sealjuures tähtis, kui tal väärtust pole.

Näiteks on Sergeil olnud juhtumeid, kus bilansis on vanad arvutid hoopis suurema jääkväärtusega, kui uued. Kui Sergei küsis raamatupidajalt, miks see nii on, siis tädi vaatas suurte silmadega otsa ja vastas, et see arvuti on ju hoopis uuem ja võimsam. "Aga miks see sul bilansis ei kajastu?" küsis Sergei. Või näiteks olukorrad, kui asutus on ostnud korraga suurema hulga arvuteid, eesmärgiga need koolidele kasutusse anda, kuid jätnud need oma bilanssi - tegelikult peaks arvutid kajastuma ikka koolide bilanssides.

"Mis teeb varast põhivara?" küsib Sergei saali käest. "Kasutusiga," ütleb keegi nii arglikult, et Sergei tuleb vastaja juurde ja küsib, ega ta rahulolematu pole. "Raamatupidajad on nii tagasihoidlikud, et isegi, kui neil on õigus, nad ei julge seda öelda. Kas teie ülemused on teid palju tümitanud?" - "Jaaaa!" vastab saal ühtse koorina.

"Põhivara ei soetata edasimüümise eesmärgil," ütleb Sergei ning toob näite, kus asutus on ostnud tippjuhile auto (oluline maksumus, Lexus ju, saab kasutada mitu aastat, osaleb tegevuses jne), aga siis nägi, et 3 kuu pärast müüdi see masin tippjuhi naisele ja näidati kui põhivara müüki. "Kas ta oli põhivara?" küsib Sergei ja pakub, et oleks äkki pidanud olema hoopis kaubana arvel - aga siis ei oleks ju hinda nii soodsaks saanud - ning naerab: "Kadunud Mati Jostov on öelnud, et oleks tema nii tark, kui tema naine tagantjärgi, küll tema oleks õnnelik." Asi ei ole põhivara, kui ta soetatakse edasimüügi eesmärgil.

Samuti tahetakse vara võimaluse korral ikka suuremana näidata ning rekonstrueerimisel unustatakse, et see jupp, mis maha lammutati, tuleks ju maha kanda. Näiteks toob ta ühe eraettevõtja, kelle bilansist moodustas 80% asfalttee. Tulid veetorustike panijad, kaevasid tee üles, kaevasid kinni, siis tuli Eesti Energia, kaevas üles, pani kaablid, kaevas kinni, siis tulid telefonipoisid... aga kellelgi seal firmas polnud piisavalt oidu, et ega see tee ju paremaks ei läinud kõigi nende lahti- ja kinnikaevamistega, et tema väärtus pidevalt tõusma oleks pidanud.

Raamatupidaja peaks täitma oma rolli siis, kui keegi ütleb, et ärme näitame seda demontaažina, näitame, et see on lihtsalt parendamine. Raamatupidaja peaks, ütleb Sergei, olema nii, nagu vanasti öeldi Eesti perekonnas, et mees on pere pea, kes otsustab kõik, aga naine on kael, kes otsustab, kuhu pea vaatab.

Aastaaruannetes on tihti eksimuseks ka see, et firma vaidleb kellegagi kohtus ja kirjutab, et tegi eraldise kohtukulude katteks tulevikku - aga jurist osutab ju teenust tulevikus, kuigi arve esitati minevikus!

Eraldise saab teha alles siis, kui sündmus on juba toimunud, juriidiliste kulutuste bilansi kandmine ei tohiks toimuda. Sergei toob selle jutu peale näite, et ta saaks ju praegu kümneks aastaks lepingud ära teha, kõik bilanssi kanda ja Äripäeva TOP100 olles tasuta reklaami.

Näiteks rongaema-kaasuse puhul oli teada, et arvatavasti kaotatakse, aga tulevased advokaaditunnid ei oleks enam tekkepõhise raamatupidamise alla kuulunud - võib ju teada olla, et kohtulahing kaotatakse, aga keegi ei tea, kui palju selle eest maksma peaks.

Asjad peavad bilansis olema likviidsuse järjekorras: kui meil on külmutatud vahend, siis see külmutatud vahend ei ole mitte üleval otsas, vaid kusagil allpool.

Kui Sergei audiitorite eksamil ühe riukaliku küsimuse koostas (hulgimüügifirmast peteti võltsitud maksekorraldusega välja 2 autokasitäit õlut. Hulgimüügiladu kajastas müügitehingut, kuigi vahepeal politseinikud nentisid, et tegu oli vargusega ja õlut kätte ei saa, ning kajastas need bilansis ebatõenäoliselt laekuvaks. Kas juhtkond esitas informatsiooni õigesti, jah/ei?), siis vastasid mitmed nii, et korrigeerisid vara nulli, aga jätsid sealjuures tulu nulli korrigeerimata - tegelikult aga oleks pidanud selle õlu kohe kuludesse kandma.

Sergei lõpetab oma ettekande tõdemusega, et kui definitsioonid on selged, peaks ka raamatupidamises enese kehtestamine üsna kerge olema, sest väga paljud asjad tulenevad just põhidefinitsioonidest.

Osale arutelus

  • Maria Kupinskaja

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad