\"Tööajaarvestus ja tasustamine lähetuse ajal\", Maire Kurvits

Kui Maire kõnepuldi juures koha sisse võtab, pomisen ma taganurgas omaette: "Kas meil ongi täna noorte blondiinide päev?" Muul ajal võiks see kõlada solvanguga, aga täna mõtlen ma sellest kõige paremas valguses - et mul on hea meel, et esinejad on noored, kuid samal ajal nii profid. Maire on Kaitsejõudude Peastaabi üldosakonna juhataja ning on saanud õigusteaduse bakalaureuse Tartu ülikoolist ja organisatsioonikäitumise magistri Tallinna ülikoolist.

Maire ja tema eelkõneleja Evelyni ettekannete teemad kattuvad küll natuke ja mõnes kohas, tundub, lähevad isegi vastuollu - nii meile, kuulajatele, tundus - kuid rohkem kui muu on need ikka üksteise täiendajad, nii et kokku tuleb tervik. Maire räägib peamiselt tööajast, lähetustest ning natuke ka erisoodustusest.

Millega lähetusi üldse reguleeritakse? Aluseid on erinevaid, sest lähetatavaid ja lähetusi on erinevaid. Esimene vahetegu on see, kas lähetusse tuleb saata ametnik või töölepinguga töötaja.

Kui keegi töötab töölepinguseaduse alusel, tuleks neid saata ikka töö-, mitte aga teenistuslähetusse. Näiteks koristaja on abiteenistuja ja autojuht, kes sõidabki Tallinna ja Tartu vahet, täidab oma tööülesandeid, mitte aga ei käi lähetusel.

Esineb praktikat, kui on sõlmitud töövõtuleping ja see lepinguline on suunatud teenistuslähetusse, kuid sellise situatsiooni suhtes on Maire resoluutne: "See on absoluutselt välistatud, kuna lähetada võib ainult isikut, kes on asutusega teenistussuhtes."

"Oluline on see, et teenistuslähetuse ajaks säilitatakse teenistuskoht," ütleb Maire ja see tähendab, et kuigi inimese lähetuses viibimise ajaks võib tööle võtta asendaja, peab põhitöökoht säilima. Teine asi, mis peab säilima, on palk ehk see tasu, mis on töö eest ette nähtud

Täna on seis selline, et analoogselt ATSiga (avaliku teenistuse seadus) ütleb TLS (töölepingu seadus) seda, et lähetatakse töölepinguga inimene, väljapoole töö asukohta (Maire: "Kui töö kohaks on märgitud Eesti Vabariik, siis on hirmus keeruline teda lähetada.") ja kuni 30 päeva järjestikku (Maire: "Kui lepime kokku, võib ka kauem, kui kokku ei lepi, siis kuni 30 päeva."). Mis puutub pikemasse lähetusse, siis teenistusalast käskkirja pole vaja teha - on vaja lihtsalt seda, et nõusolek oleks fikseeritud. Siiski lisab Maire: "Praktiseerinud juristina soovitan: kõik oma asjad tehke kirjalikult!"

Uue töölepingu seadusega, mis on hetkel alles loomisel, võidakse alla 3-aastase lapse ema ja raseda lähetuse keeld ära kaotada, nii et sotsiaalsed tagatised võivad nende gruppide jaoks väiksemaks muutuda.

Lähetuse vormistamine

Lähetuse puhul peaks tegema vahet tavalisel lähetusel ja koolituslähetusel. Kui asutuses ollakse harjunud käskkirjapõhiselt asju ajama, võib teha käskkirja, aga põhimõtteliselt on käskkirja vaja ainult välislähetuse puhul (võib teha ka korraldusega) - siselähetusse võib saata mõne muu dokumendiga, mis on asjaajamise korraga ette nähtud.

Lähetusse kuuluvad ka sõidud kohta ja tagasi. Kui selgub, et puhkuse ajal on vaja minna lähetusse, on vajalik muuta puhkusegraafikut - kui aga selgub, et lähetust on vaja teha, hetkel, kui puhkus juba peal, tuleb puhkus katkestada ning selle lõpukuupäev pikendada lähetuses oldud päevade võrra.

Päevaraha maksmine

Päevaraha maksmiseks on oluline, et minnakse teenistuskoha asulapiirist 50 km kaugusele. Näiteks Tallinnast Paldiskisse ei ole 50 km, aga Paldiskist Piritale on.

Kui üks lähetus lõpeb ja sama päeva õhtul minnakse uude lähetusse (kuna on kaks lähetust vahetult üksteise järel), siis päevaraha makstakse ikka ühe päeva eest, mitte aga kaks tasu sama päeva kohta.

Kui aga töötaja tuleb siselähetusest ja läheb samal päeval välislähetusse, siis välislähetuse päevaraha hakkab jooksma juba lahkumise õhtust alates.

Päevaraha maksmisel on oluline isegi lähetuse alguse ja lõpu kellaaeg, nn kellakaasus: kui sõiduvahend väljub 3 tundi enne keskkööd, siis tuleb päevaraha maksta, kui aga lennuk väljub kell 23 (Maire: "...ja teie olete terve päeva lõbutsenud Tallinna lennujaamas,") siis päevaraha ei saa. Tagasituleku suhtes kehtib sama reegel: kui naasta lähetusest hiljem, kui 3 tundi pärast keskkööd, saab ka päevaraha.

Kui välislähetus kestab alla 3 tunni, siis loetakse see siselähetuseks. Kui aga on olukord, kus välislähetuse lennuk läheb nii vara hommikul, et Tartu inimene tuleb juba eelmisel õhtul Tallinnasse valmis, siis välislähetuse päevaraha hakkab jooksma ikkagi lennuki väljumisest.

See, kui palju inimene päevaraha saab, peab olema fikseeritud mingisuguses dokumendis.

Kuulaja küsib: kui ei ole täispansion, siis mitu protsenti saab päevaraha vähendada?
Vastus: kokkuleppe küsimus. Mugavuse mõttes võiks see asutuses kuidagi dokumenteeritud, kokku lepitud olla, et näiteks kui on ainult lõunasöök, siis vähendatakse x %, kui 2 söögikorda, siis y % jne.

Kui autoga ei peeta sõidupäevikut, siis lähetuse eest ei määrata hüvitist, kuna arvestatakse, et see niikuinii kulub töösõiduks. On organisatsioone, kus isiklikku autot ei lubatagi kasutada.

Isikul on õigus lähetusse minemiseks avanssi nõuda ning keelduda avanssi saamata lähetusse minemast, sel juhul tuleb avansiks makstu pärast lihtsalt maha arvata.

Kuulaja küsib: kui töötaja küsib avanssi 1500 krooni ja on lisanud kõik kuludokumendid, aga pole aruandesse näidanud päevarahasid, kas raamatupidajal on õigus ise parandusi teha?
Vastus: ei, aruande peab töötajale tagasi parandmiseks andma.

Teenistustasu säilitatakse lähetuses olemise ajaks, kusjuures arvet töötundide üle pidama ei pea. On olemas isegi kohtulahend, kus sõjaväelased nõudsid lisatasu kriisipiirkonnas õhtusel ja öisel ajal töötamise eest, kuid kohus leidis, et lisatasu õhtuse ja öötöö eest ei saa, palka makstakse olenemata teenistusülesannete hulgast. Kui töölähetus on 6 kuud, siis tuleb fikseerida, millal isik seal on, millal koju tuleb, aga arvet töötundide üle pidama ei pea.

Päevarahade arvutamiseks on erinevaid mudeleid, kuid kuna need on ettekande materjalides põhjalikult kajastatud, siis siinkohal neist kirjutama ei hakka.

Kui Maire küsib saalilt, kui paljud maksavad palka pühapäeval lähetusse minejale, raputab suurem osa kuulajatest pead. Maire küsib edasi, kas töötajad pole jonninud, et nad pühapäeva eest palka ei saa, ning kuulajad seletavad, et pühapäev fikseeritakse tööajana ning antakse pärast üks vaba päev lisaks. Maire kuulab vastused ära ja lisab, et tuleb lihtsalt jälgida, et tööaja norm keset kuud täis ei saaks, kui vabu päevi mitte anda.

Kuulaja küsib: käsunudlepinguga töötajat ei tohi saata lähetusse. Milline on olukord siis, kui lepingus on kirjas, et ta teeb esindustööd?
Vastus: siis tuleb korraldada nii, et ta teeb seda tööd sama tasu eest, mida talle makstakse, aga oluline on see, et ta ei saa päevaraha ega vormistata lähetusdokumente, muid kulusid saab aga hüvitada.

Osale arutelus

  • Maria Kupinskaja

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad